EK5: Friedrich Robert Faehlmann
Kirjeldus
I peatükk. Vanemuine.
Eestikeelse kirjasõna suurkuju Friedrich Robert Faehlmann (ka Fählmann) tundis ikka vastupandamatut soovi Eesti rahvale mütoloogilisi tegelasi kinkida, milleks teda soomlaste Kalevala takka õhutas. Kuna eestlased selliseid vägimehi kui Kalevala, Väinämöinen, Ilmarinen või Lemminkäinen polnud enne kohanud, võtnudki Fählmann nõuks nad meiesugustele välja mõelda.
Kui Fählmann „Vanemuise“ kirjutas, toetus ta K.J. Petersonile, kes Gananderi mütoloogias nimekuju Vainemoinen tarvitas. Fählmann katsus seda nime eestipärasemaks väänata. Tema sõnade väänamise loogika olla selline: vaine ->vane ja moinen->muine. Nii sündinudki kõigile teada-tuntud vana-hea Vanemuine. Nimi pidanuks küll õieti Vanamuine ehk Vanamuistne olema, kuid sai ajapikku hoopistükkis Vanemuiseks väänatud.
Vanemuist on meitel ikka laulu- ja mängujumalaks peetud, just nagu Väinämöinengi Soomes suur laulja ja mängija olnud. Nagu meie teiegagi, sarnasus on ilmselge. Kirjeldab ju Kalevalagi, mismoodi kõik loomad-linnud tulevad tema lugude mängu nautimaie. Väinämöinen tähendavat väinalist ehk vaikse jõevee ääres asujat. Eesti rahvalaulud tunnevad muuhulgas väina tütart, sestap lauldaksegi mängeldes:
Narva tütar jo naiste rõivin,
Vääna tütar om väikene.
II peatükk. Vääna.
Vääna (vanasti Feyena, Faehna, Fähna) on külake Vääna jõe iidses ürgorus ja selle nõlvadel. Küla nime Feyena on esmakordselt mainitud aastal 1325. Vääna keskuses on kunagise Vääna mõisa peahoone ja mõisa pargis Vääna vasallilinnuse varemed, rahvasuus tuntud kui karukoopad. Korrastatud mõisahoones tegutseb aastast 1862 Vääna lasteaed-algkool, raamatukogu ja avalik internetipunkt. Külas leidub meiesugustele ka mitu-setu geopeituse aaret.
III peatükk. Mänglev väänamine.
Nagu juba aru saite, meeldis doktor Faehlmannile sõnadega mängida, neid väänata. Mullegi meeldib Väänas. Mulle meeldib ka (sõnadega) mängida ja ennastki mängeldes väänata. Vahel meeldib mulle ka reegleid painutada - väänata, kui soovite. Kirjelduses kirjapandut arvestades usun, et Väänas leidub veel tänapäevalgi väheke müstilisi-mütoloogilisi paiku, mis oleks küllap Faehlmannilegi meelt mööda olnud ja teda kindlasti inspireerinud. Ühe pisut müstilise künkakese, mis juba mõnda aega aaret oodanud, otsas sirguva sadade aastate vanuse kähara tamme manu teid nüüd kutsumegi. Tundke end looduse rüpes nagu kannelt laenav Vanemuine. Või vanem naine. Vale luise. Vale paine. Vana kaine. Vara maine. Vaba laine. Vahi raibe.
Antagu mu meelevaldsus, vaba sõnakasutus ja loominguline lähenemine mulle andeks (-: Vaevalt aarde nimitegelene selle peale hauas ringi väänab. Tee tema teosteni leiab iga geopeiturist kirjandushuviline või kirjandushuvilisest geopeitur. Nagu geovanasõnagi tõdeb - aare päevas hoiab tohtrist eemal. Seda kinnitaks tänapäeval ka doktor Faehlmann. Mõnusat mängimist, nii looduses kui sõnadega!
Aardes on seeriasse sobivalt omajagu erinevaid kirjapulki, ka kaasa haaramiseks (v.a. viimane). Kirjutage julgelt ja nauditavalt, nii logiraamatuisse kui veebis! Kirjutage kohe nii nagu tegi seda omal ajal F.R. Faehlmann.
- ------------------- ---------------------
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest aarde esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
* Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
* Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
* Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
* Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
Seotud lingid:
I peatükk. Vanemuine.
Eestikeelse kirjasõna suurkuju Friedrich Robert Faehlmann (ka Fählmann) tundis ikka vastupandamatut soovi Eesti rahvale mütoloogilisi tegelasi kinkida, milleks teda soomlaste Kalevala takka õhutas. Kuna eestlased selliseid vägimehi kui Kalevala, Väinämöinen, Ilmarinen või Lemminkäinen polnud enne kohanud, võtnudki Fählmann nõuks nad meiesugustele välja mõelda.
Kui Fählmann „Vanemuise“ kirjutas, toetus ta K.J. Petersonile, kes Gananderi mütoloogias nimekuju Vainemoinen tarvitas. Fählmann katsus seda nime eestipärasemaks väänata. Tema sõnade väänamise loogika olla selline: vaine ->vane ja moinen->muine. Nii sündinudki kõigile teada-tuntud vana-hea Vanemuine. Nimi pidanuks küll õieti Vanamuine ehk Vanamuistne olema, kuid sai ajapikku hoopistükkis Vanemuiseks väänatud.
Vanemuist on meitel ikka laulu- ja mängujumalaks peetud, just nagu Väinämöinengi Soomes suur laulja ja mängija olnud. Nagu meie teiegagi, sarnasus on ilmselge. Kirjeldab ju Kalevalagi, mismoodi kõik loomad-linnud tulevad tema lugude mängu nautimaie. Väinämöinen tähendavat väinalist ehk vaikse jõevee ääres asujat. Eesti rahvalaulud tunnevad muuhulgas väina tütart, sestap lauldaksegi mängeldes:
Narva tütar jo naiste rõivin,
Vääna tütar om väikene.
II peatükk. Vääna.
Vääna (vanasti Feyena, Faehna, Fähna) on külake Vääna jõe iidses ürgorus ja selle nõlvadel. Küla nime Feyena on esmakordselt mainitud aastal 1325. Vääna keskuses on kunagise Vääna mõisa peahoone ja mõisa pargis Vääna vasallilinnuse varemed, rahvasuus tuntud kui karukoopad. Korrastatud mõisahoones tegutseb aastast 1862 Vääna lasteaed-algkool, raamatukogu ja avalik internetipunkt. Külas leidub meiesugustele ka mitu-setu geopeituse aaret.
III peatükk. Mänglev väänamine.
Nagu juba aru saite, meeldis doktor Faehlmannile sõnadega mängida, neid väänata. Mullegi meeldib Väänas. Mulle meeldib ka (sõnadega) mängida ja ennastki mängeldes väänata. Vahel meeldib mulle ka reegleid painutada - väänata, kui soovite. Kirjelduses kirjapandut arvestades usun, et Väänas leidub veel tänapäevalgi väheke müstilisi-mütoloogilisi paiku, mis oleks küllap Faehlmannilegi meelt mööda olnud ja teda kindlasti inspireerinud. Ühe pisut müstilise künkakese, mis juba mõnda aega aaret oodanud, otsas sirguva sadade aastate vanuse kähara tamme manu teid nüüd kutsumegi. Tundke end looduse rüpes nagu kannelt laenav Vanemuine. Või vanem naine. Vale luise. Vale paine. Vana kaine. Vara maine. Vaba laine. Vahi raibe.
Antagu mu meelevaldsus, vaba sõnakasutus ja loominguline lähenemine mulle andeks (-: Vaevalt aarde nimitegelene selle peale hauas ringi väänab. Tee tema teosteni leiab iga geopeiturist kirjandushuviline või kirjandushuvilisest geopeitur. Nagu geovanasõnagi tõdeb - aare päevas hoiab tohtrist eemal. Seda kinnitaks tänapäeval ka doktor Faehlmann. Mõnusat mängimist, nii looduses kui sõnadega!
Aardes on seeriasse sobivalt omajagu erinevaid kirjapulki, ka kaasa haaramiseks (v.a. viimane). Kirjutage julgelt ja nauditavalt, nii logiraamatuisse kui veebis! Kirjutage kohe nii nagu tegi seda omal ajal F.R. Faehlmann.
- ------------------- ---------------------
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest aarde esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
* Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
* Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
* Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
* Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänud aarde eest!
Kui paar aastat tagasi veebikaamera aaret otsimas käisin, käänasin oma pea ka siia sõnade väänajale pühendatud aarde suunas, aga jubetum rägastik tundus ning pealegi ennustati kuhugi kõrgemale ronimist, nii et jäi tookord lausa vaatamata, et kas ja kui, siis kuidas. Nüüd viimased logid andsid lootust, et saab väheke lihtsamalt ning nii oligi. Kõigepealt sattus jumalast õige aastaaeg olema, ei mingit lokkavat loodust ja aare oli tõepoolest inimlikul kõrgusel.
Tänud peitjale meie ühest suurimast suurmehest väheke teise nurga alt pajatamast ning Väänasse kutsumast selle toreda aarde juurde.
Leitud logitud
Väga ilus koht😁
Aitäh Merlele abikätt ulatamast!
Aardekott lebas puu all pooleldi lumes. Aitasin ta kõrgemale tagasi. Ümbruskonnas on kellegi magala aitäh aardemeistrile!
Kui varasemalt olen kasutanud geotranspordisponsoritena erisuguseid riiklikke ettevõtmisi, siis seekord sai ratsutatud suure ja tulise IRONMANi lohe seljas. Faehlmanlik Geomütoloogia pole mulle võõras. Nullisittuja või nähtamatu geopeitur või Pastakasööja on teile ehk tuttavad.
Nüüd on aga aeg Wildcati käes. See on selline kassisuurune robot, kes käib sul kannul ja toob kätte kõik aarded, milleni ei küüni või ei ulatu sukelduma. Vot siin võiks olla Wildcati pesa. Kuid kui töökaaslasele hakkasin seletama, kus käisin, ütlesin, et siin oli vaid kott kartuleid.
Peas teadsin, et olen seda suvekuudel eiranud kuna pikk rohi ja vist oli enne ka vaja ronida. Täna oli lihtne. Meile meeldis - Aitäh.
Leitud
No selle tamme pärast tasus igal juhul kohale tulla. Võimas! Aarde tagasi sokutamisel juhtus väike äpardus, kirjutan parem otse peitjale. Tänan elamuse eest!
Aitäh aarde eest!
Teadsin ammu, et karp olevat katki. Täna sain lõpuks aardele ligi, kuiva jalaga. Turnisin puu otsa, et aaret otsida. Ei näinud kusagil. Nokkisin algse karbi nöörijäänused lahti. Alles 5+ minutiga silmasin lumes karbilaadset moodustist. Karp puruks (kukkunud?), sisu jääs. Sisu kuivatatud, uus mängujuhend, minigrip-kott ning karp ja roheline kinnituskott (mis talvel just lumega ei haaku, suvel aga küll). Peitsin aarde madalamale ja peidik nüüd kindlasti 1.0. Kevadel võtan ehk uhke tamme alt ka võsa maha, et tamm (ja aare) paremini silma paistaks. Lihtsamaid leide!
Kasutasin võimalust ja laenasin aardeomanikult sündmuse ajal redelit ja käisin nullis ära. Küll on palju nõgeseid.
Leitud
Ei saanud isegi mitte ligi. Maa märg ja inimesed jõllitavad.
Tänud aarde eest!
Tänud aarde eest!
Huvitav, et aerofoto järgi (mis peaks olema aktuaalne) ei ole Otsatalu tee serv sugugi sellist võsa täis, nagu reaalis tundus olevat. Ehk proovin mõnikord väljaspool vegetatsiooniperioodi :)
Tänud peitjale aarde eest!
Siin õnnestus mul peitjatele vahele jääda. :)
Teadsin kus aare varasemalt asetses. Kuna keskmisest raskem ronimine, siis tarisin abivahendi kaasa. Täna leidsin karbi üllatuslikult maast. No pole hullu, nimi kirja ja viisin õigele tasandile tagasi. Aitäh!
Leitud, aitäh.
Autost välja astudes tervitas meid kohe üks vahva koer, kes tegi meiega ka jalutuskäigu aardeni ja tagasi kaasa.
Sealt, kust oleks olnud loogiline minna, läks suur maantee. Lisaks ilmus välja üks suur ja kohev malamuudilaadne kutsu, kes meie tegemistest väga huvitatud oli ja meid kogu tee saatis. Lisaks pissis ta raja mõlemad ääred kenasti täis, et me ennast sinna vastu saaksime hõõruda :D Maantee lõpes aga peagi ja algas nõgeseteraapia. Ronimine oli mõnus ja lihtne. Kutsu oleks hea meelega autosse roninud ja kaasa tulnud. Aitäh!
Lähenedes sellele aardele kõhklesime ja kahtlesime, et kas on jõukohane või mitte. No tundus mulle ikka päris hirmuäratav, aga kribinal-krabinal oli Indrek puu otsas, karp käes ja jalgu kõlgutades hakkas valima, et millise pliiatsiga siis nüüd logi võiks kirjutada - tundus, et see oli tema jaoks vaat et kõige keerukam osa - valik oli nii suur. Sobiv kirjapulk lõpuks leitud, ei tulnud ikka seda luulelendu, nii et logiraamatusse said kirja vaid nimed. Jalgu kõlgutada oli mõnus, aga ega sinna istuma jääda ju ei saa. Mina ei näinud alt vaadates küll ühtegi sobivat allatuleku varianti, nii et hoidsin vist päris hinge kinni kuniks ta turnides osavate akrobaatikaliigutustega sealt alla sai.
Igal juhul uus ja huvitav kogemus, aga võibolla tasuks teine kord ikkagi redel appi võtta. Suur tänu peitjale!
Lähenesime aardele, redel seljas. Jõudsime kohale, tulid koera jalutajad, küsisid, kas leidsime. Ja jalutasid edasi.
Puu otsas käidud, autosse ja siis märkasime, et kahtlaste kleebistega auto seisab tee ääres. Ja omanik ka täitsa nägemisulatuses. Vahetasime Paavoga muljeid mõnda aega ja teekond sai jätkuda.
Tänud
Ümberkaudsed aarded olid meil tõesti juba võetud ja nüüd tulime veidi suurema maastikuastmega aarde kallale. Mirjam läks ronima, aitasin siis pätti teha. Aare tervitas juba kaugustes meid. Igatahes olin moraalseks toeks ja nimed said kenasti kirja. Täname, mõnus päikesepaisteline õhtupoolik oli.
Korra olime siin lähedal juba miskit aaret võtnud, otsustasime täna selle võtta. Siinkandis oli veel lumigi maas, kuid õnneks kandis hästi. Objektini jõudes oli alguses kerge vaidlus, kes vallutama läheb, aga lõpuks mina võitsin. Lapsest saadik tahtnud selliste otsa ronida. Ega ta just kergete killast ei olnud, minu pikkus oli pisut lühem, kui mugav oleks olnud, aga kuidagi päti tegemise ja muu akrobaatikaga ma karbini jõudsin. Vaade oli kena! Alla tulemine oli veel jubedam, kui ülesminek. Õnneks kõik luud-kondid jäid terveks. Lahe ronimine, aitäh!
Petlik lumi seal tee ääres. Nii kui astud, oled põlvini vees. Õnneks oli vahetus olemas. Vaadet käis nautimas ikkagi Margus.
Aitäh!
Õudselt piinlik tunnistada, aga tulin ja logisin abikaga. Vaade on muidugi suurepärane, üleval olles sai mõnusasti jalgu kõigutatud.
Merit näitas oma oskusi ja saimegi logi kirja. Tänud peitjale
Parkisin auto värava kõrvale mingi rajakese otsa ja läksime, kogu see kamp aardejahile. Esimene lähenemine ei tundunud eriti meeldiv. Nii sai otsustada rünnata kaardil nähtavat rajakest mööda. Lõpuks nullis üritasin alguses aardeni jõuda mina, aga veidi pusimist ja otsustasin selle au loovutada Meritile. Tüdruku üritus oli palju edukam, see lõpes meie jaoks logiga. Tänu peitjale aarde eest.
