Igavene teine

Aitäh aarde eest!

Jälle üks pika lahendusajalooga aare. Nüüd siis lõpuks nimi kirjas. Aitäh.

No küll siin sai ikka palju neid punaseid kontroller juurde lisatud üle päris pika aja. Mõistatuse osas, nagu paljudel teistelgi tundsin, et on vaja väikest tõuget. Peale tõukesaamist nentisin, et mu mõtlemine on justkui õige olnud, aga lihtsalt rohelist ei tule ning ei tulnud ka peale esimest tõuget, niiet vajasin veel lisatõuget. Peale seda selgus, et väikese algandmete tõlgendamise ebakõla tõttu olid minu esimesed geokontrollid väga lähedal, aga põmst napilt 10,45 meetrit eemal, ehk siis poole meetri kaugusel rohelisest näost. Kohapeal muidugi sai ka kohe kõigepealt võtmetega hakatud kangutama üht asja, siis kaasas olnud kahvliga, lõpuks nentisime, et see ei kanna vilja ja käisime lähedal edutult tramme vaatamas. Tagasi tulles lähenesime juba skalpelliga, mitte nüri kirvega ning asi jäigi pihku.

Mina seda mõistatust ei olnud nõus lahendama, sellised asjad lendavad ikka kõrge kaarega üle minu pea. Õnneks ei tegele ma enamjaolt geopeitusega üksi ja saab ka kellegi teise peale loota :) Kohapeal toimunu kohta võib öelda ainult nii palju, et ega meil enam lootust kuskilt ei paista ja võib kohe maha kanda. Suht piinlik värk. Tänud peitjale!

Uus minigripp, pliiats ja topsile kirjad. Tänud peitjale!

Kunagi ammu lahendatud, täna jäi peaaegu teele. Aitäh!

Natukene pidin ringi tiirutama, aga lõpuks ikkagi leidsin. Aitäh aarde eest!

Selle igavese teisega oli igavene nöök. Aga õnneks mitte ainult mul vaid seda nöörijuppi on vist kaunikesti juhmilt pea kõik lahendajad vahtinud. Igatahes esimene pool mõistatusest sai juba ammu lahendatud ja nii ta seisma jäi kuni kaduma läks. Nüüd kui asjale uuesti tõsiselt otsa vaatasin, lahendasin selle esimese poole uuesti ja sama jama, ei saa muffigi aru. Appikarje teele ja peitja abiga sain teisest poolest pool kenasti paika, aga nagu teada on, on koordinaatidest vaid pool õiget natsa vähe. Igatahes vajasin uuesti abi ja nii selle saaga lauatagune osa sai oma õnneliku lõpu. Kuna olin lugenud, et lõpus on aknaid natuke nagu liiast, põikasin täna väheke enne keskööd pimeduse varjus siit läbi. Tegelikult kogesin, et poleks ka päevavalges midagi hullu olnud, otsitav jäi kohe esimesest katsutud kohast näppu ja logitud ta saigi. Tänud peitjale ajusid krussi ajamast ja siis muidugi abi eest neid taas krussist lahti harutamisel ning loomulikult ka aarde eest.

Esimene pool mõistatusest oli lihtne,teisel osal juba pidi abikätt kasutama.Lõpus natuke poleerimist ja näpud juba tabasidki karbi.Aitäh!

Püha ristivägi! Ometi on see aare leitud. Mõistatuse esimene osa lahenes juba 2 aastat tagasi ludinal, kuid siis saabus silme ette mingi köis mingite kriipsude ja kastidega, millest kohe üldse tolkugi aru ei saanud ja peaaegu kaheks aastaks see marineerima jäi. Vahel ikka võtsin selle taas välja, põrnitsesin mõnda aega ja panin ta tagasi. Ei olnud mul ühtki tarka mõtet. Ühel ronimisõhtul otsustasin abi küsida, seejärel seletati mulle loogika ära. Selle kohta ütleks, et debiilselt lihtne, aga samas paganama kaval, kuid no sellise mõtte peale annab ikka tulla. Suvisema soojaga käisime korra ka kohal, kuid siis meil palju aega polnud ja kiirelt karpi näppu ei hakanud. Seejärel saime veel vihjeid. Nüüd tulime paduvihmas kohale - mitte üht hinge ei olnud ka aarde juures. Hargnesime Mirjamiga ning tal näkkas paremini. Igavene teine tõesti - kaks aastat lahendamist, kaks korda kohal käimist. Tuhat tänu, et see asi nüüd läbi on!

Igavene teine? Rohkem nagu igavene... nuhtlus. Geokarjääri alguses saime esimese vaheetapi läbitud kuid edasi ei saanud sealt kuidagi. Mingi mõte oli, mida ja kuidas, aga nendest mingeid koordinaate me küll välja ei suutnud võluda. Lõpuks, kui viha oli järele andnud ja asi pea kaks aastat sahtlis laagerdanud, siis julgesime mõnelt varemleidjalt nõu küsida. Seda me ka saime, aga ainult lusikatäite kaupa, sest kes see ikka kulbiga asja ette söödab. Nii kulus ka vihjete abiga meil üsna hulk aega, enne, kui punkti lõpuks 10m täpsusega kaardile saime. Hõissa ja trullallaa, aga sellega meie väljakutse ei päädinud. Saime kohapealgi mitu korda käia - õnneks küll ainult 2. Esimesel korral oli soe suveilm ja mugusid nii mõnigi, kuid natuke siit-sealt saime kohta uuritud. Vihjele truuks jäädes leidsime üles vist kõikvõimalikud jõnksud, mida oli sinna vist aegade jooksul juurde.. sõidetud :D Tookord andsime alla, kuid täna, sügise suure vihma saatel tulime uuesti vaatama. Fakt, et Raul asja leidnud oli, andis kindlust juurde. Vihma kallas ja kallas ja kallas ning lõpuks saime näpud asjale taha. Logimine oli räige tüütus ja lisaks sellele, et logileht sai natuke märga, avastasin, et mu vihmajope laseb ka vett läbi. Kah mul abimees. Aga igaljuhul on aare nüüd meie poolt finišis ja saame selle jubeda igavese pagana ... nuhtluse ära unustada.

Aitäh!

Selline tunne on, et 785 korda oleme siin ja poleerime seda piirkonda. Oi kui palju oleme siin käinud ja ka seda õiget kohta uurinud. Aga alustame otsast, kunagi hakkas Mai seda lahendama, aga jäi kinni. Siis hakkasin mina vaatama ja mingi hetk tuli meile ajakiri Imeline Ajalugu, mis andis lootust, et saame lahendatud. Kahjuks ei saanud. Siia küsisin vihjet ja pusisin niikaua, kui sai lahendatud 10m täpsusega. Seejärel hakkasime siin otsimas käima, aga kuna siin pidevalt mugud, siis rahus oli väga raske otsida. Ilmselt selle nahka ka mõni meie varasemad leid läks. Lõpuks hakkasin ikka väga süstemaatiliselt otsima. Ikka ei leia. No täitsa geopimedad ja abitud olime selle aardega. Peitja rõhutas korduvalt vihjele kuni lõpuks väga täpse koha ette ütles ja uskumatu oligi seal:D Õnneks vaatamata abitusele sai see saaga läbi. Et see aare kiiresti meelest ei läheks ootab kodus lugemist vana ajakiri sellest kuulsast mehest. Aitäh!

Ma ei tea, mitu korda seda otsimas sai käidud pikema aja jooksul…. Mingi 4-5 korda minimaalselt. Ei ole nii raske ju, aga kuna ma kohaselt asukohta mittesallima hakkasin, siis mingi blokk sellega seoses ilmselt ette lõi ja kuigi lõpuks aare tuli välja sealt, kust algselt kahtlustasin, siis läks ikka aega. Eks see mugude faktor ka otsimist segas, et kuigi puust ja punaseks tehtu, kust otsida võiks, siis ikkagi nappe taha ei saanud. No Mai ei või lihtsalt. Aga täna, kui nüüd paar päeva puhatud on saanud pikast aasta järjest trallist, oli tabelisse vaadates mõistatust vaja ja nii suund lõppu jälle seatud sai. Esimesel korral ei miskit, kuid siis eelmisi logisid vaadates ja peitjale konsulteerides jäi kripeldama ning laksime õhtu jooksul teisel korralik ning viimased takistused eemaldatud, sain LÕPUKS karbile külmunud näpukestega pihta. Logimise ajal jälgis meid kõrgemalt üks suur koeravolask, peale logimist saime pisikesele sõbralikule kutsule pai ka teha. Ega lahendamisest väga palju enam ei mäletagi, sest see nii ammu juhtus…. Mina vist vahepunktini jõudsi, sealt edasi aga miskit ei mõiganud (kuigi väga põneva ja sarnase asja ühest “Imelisest Ajaloost” leidsin). Kärt sai lõpule 10m täpsusega pihta ja nii see logi alguses pikalt kirjeldatud otsimise saaga algas. Oli tegemist, aga nüüd süda rahul ja hea meel. Peitjale suur tänu!

Hommikupoolikul oli kant inimtühi ja saime üsna mõistliku aja jooksul karbile küüned taha. Ei olegi enne sealkandis ringi kolanud, aitäh näitamast!

Minu jaoks järjekordne lihtne aare, mille juures tuleb korduvalt otsimas käia kuna ikka on inimesi liikvel ja ei saa rahulikult otsida. Esimene kord hängisid mugud hulgakesti piisavalt lähedal, et oli võimatu otsima gakata. Teine kord kahtlustasin täitsa õiget kohta, aga ikka ei jäänud näppu, kolmandal korral tundus, et siiski siin on midagi ja sain logi kirja.

Kui ühte ei leia, tuleb teine otsida. Näiteks Igavene teine. Asukoht, vihje ja suurus tekitas pisut segadust. Kuid, kui olime pisut ringi uudistanud siis loksus kõik paika. Valet kohta kangutasime ka aga nagu näha on, et me polnud esimesed. Vihmase ilmaga hea rahulik tegutseda. Tänan.

Kunagi ennemuiste, kui ma ei teadnud sellest mängust midagi, söötis kaaslane mulle selle teksti ette. Kuna tegemist oli spordiga, siis lahendasin selle muuseas ära ja andsin talle tagasi.
Seda isikut austan väga ja pean teda üheks kõigi aegade parimaks Eestis. Lihtsalt ajastu milles elas seadis omad piirid, et olla terves maailmas kuulsaim eestlane. Kui temast aaret poleks, siis oleks selle ise varem või hiljem teinud.

Täna oli kahe aarde juures ikaldus ja seda oli vaja, et mitte päris pettunult koju jõuda. Algus ei olnud edukas, aga pärast logidega tutvumist sain aardele näpud taha. Aitäh, minu lemmik!

Siin olin juba seisnud ja katsunud ja täpp näris mitmeid kordi.
Juhtusime Maretiga sellest rääkima ja ütlesin, et kui ta otsima läheb, ma tuleks ka. Mul tööpäeva lõpuni veel 25 minti , Maret 10 minuti pärast kohal. Siis hakkas kiire. Hõikasin ülemusele, et mul nüüd kiire ja esmaspäevani.
Aarde juures saime veidi arutatud, kust otsida ja mõnedesse kohtadesse ka näppe topitud. Ja siis pistsin näpud täpselt sinna, kus aare end peitis.
Seekord tuli leid õnneks ruttu.
Tänud

Kuna Sädemed tuhas oli mu pikaaegne saatja teel hambaarstivisiitidelt koju ja see Underi-saaga nüüd lõppenud, aga hambaravi jätkub, siis oli vaja järgmist kaaslast. Piisava puremisena tundus järgmine suurkuju.

Olin kunagi juba arvutused teinud ja nöörijupp anti kätte, aga kuna sellele peale vaadates ei tekkinud mõttepojukestki, et kuidas sellega edasi minna, siis jätsin ta "helgemaid päevi" ootama.

Täna valmistusin uuesti hambaarstile minema ja sirvisin kaarti. Mõtlesin mustale lesele, aga ühel ilumeelt puudutaval põhjusel laideti see maha. Hea küll, mul on linnas punkte veel, võtsin järgmise ette. Ahah, siin ju lõpp lahendamata. Ahah, see ju see lõpp, millest ma midagi ei jaga.

Võtsin nööri ette ja lugesin mõned logid, sain aru, et tasub ka teisele lehele pilk pöörata ja siis tulid lõpunumbrid päris hästi. Õigemini alguses ei tulnud ka, sest varasemast etapist saadud n tulemust järgmisest etapist saadud tulemusega manipuleerides ei tahtnud kontroll üldse rahule jääda, mistõttu sain lõpuks vaid 10 m täpsusega lõpu. Aga vaat seal lõpus on sellel nulli täpsusel ikka päris suur tähtsus.

Igatahes kutsusin Krissu ka kampa, sest eriti vastikult külmaks keeranud ilmaga ja alanud vihmasajuga kellegagi koos otsida on märksa motiveerivam kui üksinda seal silitamas käia. Ma arvan, et kõigil neil paljudel elanikel on tänaseks pigem ükskõik, miks või kui mitu korda nt Yksk6ik seal kõike võimalikku ja võimatut silitamas käib.

Kuna meil täpset nulli ei olnud, siis sai täitsa suur ala puhtaks pühitud ka. Aga Krissu sai topsile sõrmed taha haagitud ja saime 10 minuti sees hakkama. Mõned kohad jäid veel pühkimata, seega järgmiste huviliste jaoks on suur tööpõld veel ootamas. Eriti neil, kes samamoodi vaid 10 meetri peale kontrolli saavad.

See mõistatus oli minu jaoks väga keeruline. Kui õiged numbrid siinsele mõistatusele sain mõne korra lahendamisega, siis teisele osale vaatasin otsa aastaid ning lõpuks lahendus seegi ainult vihjega. Eks GC lehelt mõistatust vaadates oleks vihje võibolla olemata olnud, aga see selleks. Kuidagi olid mul igatahes lõpuks õiged koordinaadid kaardile märgitud.

Täna sain lõpuks Liisiga pärast mitut kuud kokku ning appiiiii, kui hea oli teda (elusalt ja funktsioneerivalt) näha. Kaupot muidugi ka, aga teda olin nädalake varem näinud juba :) Otsustasime võtta ette väikese jalutuskäigu ning jutuvadina saatel jõudsime nulli. Leid oli tiimiliidri Liisi juhtimisel kiire. Ainult paari näpunäitega olin mina sõrmed õigesse kohta toppinud ning Kaupole jäi konteineri kättesaamise rõõm. Koostöös saime nimed kirja ning kõigil meeled rõõmsamaks. Aitäh!

Teiseks läksime noppisime selle aarde ära. Mõistatus oli jällegi ammu lahendatud ja täpselt nii nagu eelmises aardes, tuli nüüdki tops välja tänu Kaupole ja Loonale. Aitäh!

Selle aarde algust olen juba lahendanud ei tea mitu korda, küll väljas käinud põõsas soramas, kui ka mitu korda internetis, aga alati on lahendus kuhugi ära kadunud. Nüüd siis uus interneti lahendamine ja nagu eelmisel korral sai mõistus pildi nägemisel otsa. Otsustasin küsida veitsa abi ja saigi asi lahendatud. Täna õhtul käisime jõnksu poleerimas. Ikka oli vaja enne valet kohta kiskuda ja kui näpud juba täiesti kangeks külmudnud, siis õigest kohast asi välja ja nimi kirja. Suured tänud aarde eest.

Leitud, aitäh!

Kiire peatus ja nimi kirja. Ei meeldi need aknaalused aarded.

Esimene osa mõistatusest lahenes ilusti, aga vot see teine osa, see oli ikka igavene väänik. Sai seda pilti uuritud ja puuritud, kuid mitte ühtegi mõistlikku lahendust pähe ei tulnud. Iga vaatamisega oli ainult üks ja sama peaga vastu seina jooksmise tunne. Kui pea juba lapikuks hakkas muutuma, siis sai hakatud õlekõrsi otsima. Esmalt proovisime varemleidnu käest mingit vihjet saada, kuid selgus, et kui sa oled otsinud juba tuhandeid aardeid, siis kõigi lahendusi küll peast mäletada ei saa.
Seejärel sai võetud järelaitamistund peitjalt endalt. Peale seda, kui peitja oli meile need kiuslikud sõlmed korralikult lahti harutanud, sai ka mõistatuse teine pool ära lahendatud. Peab tunnistama, et ise poleks küll sellise lahenduse peale tulnud.

Täna õhtul ootasime kui suurem vihm lõppes ja tipptund liikluses mööda sai ning läksime välitöödele. Õiges kohas märkasime esmalt seda, kus paljud juba on üritanud otsida. Peaaegu oleksime ise ka sama reha otsa astunud, kuid õnneks saime õigel ajal näpud pidama ja võtsime aarde oma mõnusast peidukast välja. Kõik oli kuiv ja korras.

Täname peitjat abi eest mõistatuse pusimisel ja aarde eest!

Täna oli jälle logimaminekuga üks igavene häda ja ving, no kuidagi ei tahtnud ennast soojast toast enam välja ajada aga lõpuks ikka tegin need kõige raskemad sammud diivanilt ukseni ära. Eks suurt osa mängis siin Indy tahan-õue-kannatajanägu ka :P. Aga siis edasi polnud enam mingit muret, sõita sai sisuliselt nulli :). Peidukat tuvastada üritades olin üks hetk täiesti kindel, et „Haaa, aare on seal!“ aga siis tulid meelde Catibergi ja Nogravity logid ja käskisin kätel juba pihku otsitud võtmekimbu rahulikult taskusse tagasi suruda :D. Mis ei tähendanud, et ma neid ikkagi peaaegu poleks pidanud kasutusse võtma, ideaalselt peidukasse sobituv konteiner on oma pesas lihtsalt nii hästi paigas…

Tänud Pikkkassodele aarde eest, mul on teie omasid siinses maakonnas leidmata veel vaid kaks :). Ehk et loodetavasti tuleb siis neile kahele uute aarete näol ka peagi lisa, challenge-hundid võtavad kõik aarded suurima tänuga vastu, ausõna ;).

Olen siin varem Etheliga ja Priiduga käinud, kuid siis jäime leiuta. Esimene vasikas läheb ikka aia taha. :D

Nüüd siis teisel katsel. Otsisin mingi 10 minutit ja tundus, et läheb nagu eelmine kord. Lõpuks ikka saatis edu ja sain oma kirja lõpuks siia kirja.

Tänan peitjat.

Algus sujus kenasti ja geokontrollgi kiitis tulemust ning andis uue ülessande. Aga vot sellega enam nii libedalt ei läinud. Justkui oli loogiline, kuid geokontrollile kohe üldse ei meeldinud. Jätsin ta siis riiulisse paremaid aegu ootama.
Nüüd millalgi kraamisin selle mõistatuse uuesti välja ja jõudsin suht täpselt samasse punkti välja. Lõpuks ei pidanud enam vastu ja võrdlesin varemleidnuga tulemus. Ainult 9m oli minu tulemus geokontrollile sobivast mööda.. no oleks pidanud ennast kohe usaldama :D

Täna siis lõpuks jõudsin kohapeale ja peale mõningast sihitut tiirutamist hakkasin süsteemselt asjale lähenema. Teine katsutud koht andis aarde kenasti kätte. Tänan.

Mõistatus oli mulle paras ikaldus, pealtnäha lihtne, vastused tulid ka nagu ludinal, aga ikka ja jälle sain geokontrollilt nätaki punase tule. Ohkasin ja hädaldasin, sellest oli abi. Tundus, et välitöödele on mõistlik õhtusel ajal tulla, täna oli piisavalt hilja, vihm ka lisaks. Oeh, no polnud sellest ka esialgu kasu. Ohkasin ja hädaldasin, sellest oli jälle abi;). Tänud.

Õhtune plaan oli minna otsima linnast eemal olevaid aardeid aga selleks vajalik pealamp oli lootusetult kadunud. Seetõttu sai ühendatud õhtune jooksuring koos linnas paikneva aardega.