EK22: Johannes Üksi
Kirjeldus
Johannes Üksi aardega lõpeb Eesti kirjanikke tutvustav seeria ehk esmaleidjal ei lasu kohustust peita järgmist aaret, aga boonus-aarded on endiselt oodatud. Aitäh kõigile seeriasse peitjatele!
Johannes Üksi sündis 1891. aastal. Üksi oli omaaegses kirjandusmaailmas erandlik, marginaalne kuju. Ta soovis olla kirjanik, näitleja ja ühiskonnategelane; ometi läks tema elukäik teisiti. Umbes kuue ja poole aastaselt põdes ta läbi peapõletiku, mis ilmselt oli vähemalt üheks põhjuseks tema hilisematele haigustele. Siiski tegutses Üksi 1913. aastal teatris "Estonia" näitlejana, täites kõrvalrolle, näiteks etenduses "Hamlet" teine hauakaevaja, ning lisaks oli ta 1916. aastast teatribüroo sõnumiviija. 1918. aastal oli Üksi esimese sini-must-valge lipu Pika Hermanni torni tõmbajate hulgas ning hiljem sai temast Toompea lossi komandant, mistõttu sakslased ta arreteerisid ning relvade varjamise eest surma mõistsid. Karistus muudeti mõni aeg hiljem kümneks aastaks sunnitööks. Üksi kiri 6. augustist 1918 “Lootuse” seltsi eestseisusele tõendab aga, et sunnitööline oli ta vaid mõned kuud - mai algusest augusti alguseni. Johannes Üksi vabanemise asjaolud on seejuures teadmata.
1920. aastate alguses esinesid Üksil esimesed tõsised närvihaiguse sümptomid. 1921 läks ta vabatahtlikult “Seewaldisse” ravile, kuid sealne ravi teda ei rahuldanud ning 1922. aasta detsembris siirdus Üksi Tartu Ülikooli närvihaigla kliinikusse. Teda vaevanud sümptomid olid nõrgal kujul andnud endast märku juba lapsepõlves. Haigusnähtude ilmnemisel täiseas summutas Üksi neid nii enne kui peale ravi kangete rohtude ja ohtra alkoholiga. 1923. aastal ilmuski läbielatud haiguse kogemustele tuginev novellikogumik "Kummalised novellid", mis väärib tema loomingust kõige enam tähelepanu.
Kuigi Johannes Üksi patrooniks oli pikemat aega Anton Jürgenstein, hakkas suurem osa kirjanik- ja haritlaskonnast temast ohtlike elusündmuste, tasakaalutu närvisüsteemi ning pideva alkoholitarbimise tõttu eemale hoidma. Romulus Tiitus nimetab teda koguni "Tallinna ja üldse kogu Eesti kõige populaarsemaks pätiks". Seetõttu ei leia me Joh. Üksi nime ka ühestki kirjandusloost. Jüri Üdi on ikka lõppu jäetud üksi, üksita.
Aarde koordinaatide leidmiseks tuleb tutvuda 1914. aastal ilmunud jutustusega "Nõiakeerus".
**59° 2C.BAF'**24° 4D.HGE'
A) Mille hääl meenutas poistele, kuidas mõisas lõunale kutsuti?
Olewiste kiriku kellamäng (2)
Raudtee-wagun, mida vedas hobune (3)
Piimameeste kloppimine (4)
Lutre wabriku toru (5)
B) Mis juhtus kohtumisel uulitsapoistega?
Jaani säärikud osteti ära (5)
Uulitsapoisid loopisid kividega (6)
Uulitsapoisid juhatasid vale teed (7)
Jaanile tehti “siniseid” (8)
Poisid mängisid koos palli (9)
C) Millisel tänaval elas Jaani tädi?
Juhkentali uulitsal (1)
Wiru uulitsal (2)
Narwa mnt (3)
Tartu mnt (4)
Pärnu mnt (5)
D) Mis oli kingsepa nimi?
Hugo (1)
Hans (2)
Mart (3)
Tõnu (4)
E) Mille sai Jaan kingiks kooli vastu võtmise eest?
Hõbeuuri (5)
Wiiuli (6)
10 rubla (7)
Maskiballi piletid (8)
F) Mis oli esimene lõbu, mille peale Jaan kogu oma taskuraha kulutas?
Pardijaht (0)
Tulijook (1)
Tantsukursus (2)
Biljard (3)
Lott (4)
G) Kus kohtus Jaan Ksenjaga?
Kalewis (1)
Kaupmehe uulitsal (2)
Estonias (3)
Tantsukursusel (4)
Wõõrakeele tunnis (5)
H) Miks sattus Jaan politsei jaoskonda?
Varastas tädi tagant hõbedasi lauanõusid (1)
Jäi biljardis võlgu (2)
Teotas kooli (3)
Lükkas gümnasisti trepist alla (4)
Lõhkus laterna (5)
Seotud lingid:
Johannes Üksi aardega lõpeb Eesti kirjanikke tutvustav seeria ehk esmaleidjal ei lasu kohustust peita järgmist aaret, aga boonus-aarded on endiselt oodatud. Aitäh kõigile seeriasse peitjatele!
Johannes Üksi sündis 1891. aastal. Üksi oli omaaegses kirjandusmaailmas erandlik, marginaalne kuju. Ta soovis olla kirjanik, näitleja ja ühiskonnategelane; ometi läks tema elukäik teisiti. Umbes kuue ja poole aastaselt põdes ta läbi peapõletiku, mis ilmselt oli vähemalt üheks põhjuseks tema hilisematele haigustele. Siiski tegutses Üksi 1913. aastal teatris "Estonia" näitlejana, täites kõrvalrolle, näiteks etenduses "Hamlet" teine hauakaevaja, ning lisaks oli ta 1916. aastast teatribüroo sõnumiviija. 1918. aastal oli Üksi esimese sini-must-valge lipu Pika Hermanni torni tõmbajate hulgas ning hiljem sai temast Toompea lossi komandant, mistõttu sakslased ta arreteerisid ning relvade varjamise eest surma mõistsid. Karistus muudeti mõni aeg hiljem kümneks aastaks sunnitööks. Üksi kiri 6. augustist 1918 “Lootuse” seltsi eestseisusele tõendab aga, et sunnitööline oli ta vaid mõned kuud - mai algusest augusti alguseni. Johannes Üksi vabanemise asjaolud on seejuures teadmata.
1920. aastate alguses esinesid Üksil esimesed tõsised närvihaiguse sümptomid. 1921 läks ta vabatahtlikult “Seewaldisse” ravile, kuid sealne ravi teda ei rahuldanud ning 1922. aasta detsembris siirdus Üksi Tartu Ülikooli närvihaigla kliinikusse. Teda vaevanud sümptomid olid nõrgal kujul andnud endast märku juba lapsepõlves. Haigusnähtude ilmnemisel täiseas summutas Üksi neid nii enne kui peale ravi kangete rohtude ja ohtra alkoholiga. 1923. aastal ilmuski läbielatud haiguse kogemustele tuginev novellikogumik "Kummalised novellid", mis väärib tema loomingust kõige enam tähelepanu.
Kuigi Johannes Üksi patrooniks oli pikemat aega Anton Jürgenstein, hakkas suurem osa kirjanik- ja haritlaskonnast temast ohtlike elusündmuste, tasakaalutu närvisüsteemi ning pideva alkoholitarbimise tõttu eemale hoidma. Romulus Tiitus nimetab teda koguni "Tallinna ja üldse kogu Eesti kõige populaarsemaks pätiks". Seetõttu ei leia me Joh. Üksi nime ka ühestki kirjandusloost. Jüri Üdi on ikka lõppu jäetud üksi, üksita.
Aarde koordinaatide leidmiseks tuleb tutvuda 1914. aastal ilmunud jutustusega "Nõiakeerus".
**59° 2C.BAF'**24° 4D.HGE'
A) Mille hääl meenutas poistele, kuidas mõisas lõunale kutsuti?
Olewiste kiriku kellamäng (2)
Raudtee-wagun, mida vedas hobune (3)
Piimameeste kloppimine (4)
Lutre wabriku toru (5)
B) Mis juhtus kohtumisel uulitsapoistega?
Jaani säärikud osteti ära (5)
Uulitsapoisid loopisid kividega (6)
Uulitsapoisid juhatasid vale teed (7)
Jaanile tehti “siniseid” (8)
Poisid mängisid koos palli (9)
C) Millisel tänaval elas Jaani tädi?
Juhkentali uulitsal (1)
Wiru uulitsal (2)
Narwa mnt (3)
Tartu mnt (4)
Pärnu mnt (5)
D) Mis oli kingsepa nimi?
Hugo (1)
Hans (2)
Mart (3)
Tõnu (4)
E) Mille sai Jaan kingiks kooli vastu võtmise eest?
Hõbeuuri (5)
Wiiuli (6)
10 rubla (7)
Maskiballi piletid (8)
F) Mis oli esimene lõbu, mille peale Jaan kogu oma taskuraha kulutas?
Pardijaht (0)
Tulijook (1)
Tantsukursus (2)
Biljard (3)
Lott (4)
G) Kus kohtus Jaan Ksenjaga?
Kalewis (1)
Kaupmehe uulitsal (2)
Estonias (3)
Tantsukursusel (4)
Wõõrakeele tunnis (5)
H) Miks sattus Jaan politsei jaoskonda?
Varastas tädi tagant hõbedasi lauanõusid (1)
Jäi biljardis võlgu (2)
Teotas kooli (3)
Lükkas gümnasisti trepist alla (4)
Lõhkus laterna (5)
Seotud lingid:
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänud aarde eest!
Loetud ja täna ka logitud :)
Tänud
See oli nüüd küll mul sada aastat tagasi lahendatud :) ..aga kuidagi ei saanud kohapeal käidud. Täna siis lõpuks võtsin selle käigu ette. Tatsasin seal edasi ja tagasi, aga kohe kuidagi ei leidnud. Tahtsin juba loobuda, kuid siis märkasin maas rohu sees miskit sinist ..huhh, see osutus aardetopsi korgiks, tops ise aga oli täiesti märkamatu. Nime sain logiraamatusse küll kirja panna aga mis edasi, kuhu küll aardetopsi panna ..ei märganud kuskil ühtegi kinnitust. Ei jäänudki muud üle, kui pistsin topsi kahe oksa vahele, ehk püsib seal mõnda aega enne, kui jälle maha kukub. Omanik peaks selle asja seal nüüd küll üle vaatama ja püsivama lahenduse leidma.
Aitäh aarde eest!
Täitsa lahe lugemine oli see Nõiakeerus, mulle meeldis! Lõpp sai samuti üsna valutult leitud. Aitäh aarde eest!
Indrekul oli see raamat juba mõni aeg tagasi läbi töötatud, aga tänaseks ta teosest küll suurt enam ei mäletanud. Vähemalt aarde koordinaadid olid teada ja nüüd nimed logiraamatus kirjas. Aitäh peitjale!
Aitäh!
Aitäh aarde eest!
Paar päeva tagasi hakkasin vajaminevat teost siis netiavarustest otsima, kuna raamatukogu niisugust kohe mitte ei pakkunud. Leidsingi. Tegelikult lugesin peaaegu lõpuni, viimasele küsimusele ainult tuletasin vastuse. Lõpp jäi lugemata vaid sel lihtsal põhjusel, et seal hakkas üks igavene ärakasutamise värk pihta, niisugused asjad käivad mulle ikka väga vastu maksa, nii et jäi see novellikene lõpetamata. Aga muidu oli täitsa huvitav, uus nimi taas minu kirjandustaevas, polnud tast midagi enne kuulnud. Täna jalutasin siis lõpust ka läbi. Leid tuli koheselt ja praegu polnud see logiraamatu olukord laita midagi, vaid natuke närtsus, aga muidu kuiv ja täitsa ok. Tänud
Leitud, tänud. :)
Tundub, et see aare on juba kaua üksi olnud. Aardeid ei tohi pikalt üksi jätta. Nad hakkavad nutma. See siin oli end niiskeks nutnud. Vaene väike!
Kahekümne teine päev ja aare. Tulin haagisega linna, oma sünnipäeva kinki välja lunastama. Loodan et panin õige kuupäeva. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Raamatust ei mäletanud enam mitte midagi, aga punkt oli mõned kuud juba kaardil ootamas ning nüüd sai siis ära logitud lõpuks.
Väga järsk teeperv, mistõttu mina hüüdsin ülevalt juhtnööre ning kaaslane otsis aarde üles. Koordinaadid talvest saadik ootel. Aitäh!
Tänud peitjale!
Leitud, tänud!
Leitud ja logitud.
Kohapeal kiire leid.Aitäh!
Lugu mulle meeldis. Õhtusel rattaringil vormistasin ka leiu. Aitäh!
Tänase geopäeva avaaare. Aitäh!
Tuleb tunnistada, et "Nõiakeerus" on minul veel lugemata aga õnneks oli Inga kogu eeltöö ära teinud ja ma sain aidata topsi leidmisega. Tänan.
Õhtuse tiiruga korjasin ligase logiraamatu kaminaservale kuivama, nüüd läks ilusti kuivanult tagasi. Keerasin ka topsi sedapidi, et vesi sisse ei poeks ning samuti läks topsile uus kork. Aare jälle korras, toredaid leide!
Midagi on ilmselt viga kaanel, sest tops oli triiki vett täis. Vesi sai välja valatud, raamatusse õnnestus kirjutada. Aitäh!
Logiraamat täiesti läbimärg.
Märten võttis selle lahendamise enda peale, kui palju ta netiavarustest leitud teksti luges, seda ei oska mina kommenteerida. Igal juhul olid soodsa koha peal koordinaadid varsti olemas ja saime logima tulla. Nullis otsisime piinlikult pikalt, hakkas teine lausa ninna kinni. Kahjuks tops ja sisu endiselt läbimärg, pastakas vaevu suutis midagi peale jätta. Sai vist M&M kirja. Aitäh!
Lugesin selle omapärase loo siis ise läbi ja panin numbrid paika. Päris huvitav on lugeda seda vana eesti keelt, sõnad on ikka ajas muutunud. Aga et kui teada sain, et aare minu jaoks nii läbi käidud kohas asub, siis võttis natuke imestama küll. Välitöödel päris libedalt ei läinud. Algul tuulasime igasuguste puude all, aga noh, aare natuke ikka hakkas lausa ninna kinni, aga ega mina siis seda näinud. Mirjam siis oli teravama silmaga ja nii siis panime oma nimed kirja. Logiraamat oli täitsa läbimärg, seega üks hooldus teeks siinkohal küll head.
Lumi üle põlve, aga kohale jõudsin. Konteiner oli seest jääs ja logiraamatut poleks kindlasti kätte saanud. Lisasin väikese lehe raamatu peale. Aitäh!