Kalavaatleja 1

Täna -10 c* ja kaunis talvevaade! Idülli lõhkus järvejääl kimav mootorratas.. Kui keegi tahaks järvel uisutada - ideaalsed tingimused, võtke tritsud ühes!
Meie täname!

Otsimisega läks aega. Alguses käisin mina, pärast käis Iris. Iris märkas aarde asukohta esimesena, seejärel sain ka mina nägijaks. Täname!

Läks lihtsamalt kui arvasin. Aitäh!

No siin sai ikka vaadeldud nii et vähe ei ole. :)
Lõpuks siis hakkas silma ja näppu ka.
Aitäh! Leitud.

Ei leidnud kuue sekundiga, isegi mitte kuuekümne sekundiga, isegi mitte kuue minutiga. Nõrkust välja ei näidanud ja alla ei andnud. Catiberg hakkas lõpuks vaatlema. Kalu ei näinud, kahtlast kohta nägi. Vaatasin järgi ja seal ta oligi. Vedas, aitäh!

Nagu lõunapoolsem Kalavaatleja poleks juba väljakutset pakkunud. Sai siin otsitud omajagu. Kuigi turnima ja ronima ei pea, tean, tean, siis turnisin ja ronisin oma lõbuks ikkagi ning just eelnimetatud protsessi käigus hakkas silma kahtlane detail. Läksin kontrollima ning varsti juba logisin.

Tänud väljakutse eest!

Kuhu see peitjate tandem ei jõua, õnneks väga paljudesse paikadesse. Tulime tiimitööle imbiga ja… kohe tuli binokliga mugupaar järgi. See, et neil kiiret ei ole, oli kohe selge, kui nad järve silmapiiril linnupoegi loendama asusid. Proovisime siis diskreetselt torni poleerida, seest ja väljast, ülevalt ja alt. Proovisime dešifreerida varasemte logide ridade vahele kirjutatut. Otsisime saba ja väljatõmbe kohta. Ühel hetkel imbi küsis, et mis see on. Noh, edasine on juba ajalugu. Ma pole kindel, et ma ise oleks märganud. Suur tänu tänase high lighti eest!

Oi jummel! Tore oli. Võtke piknikutekk kaasa ja tulge nautima!

Võttis ikka aega, kuid lõpp hea kõik hea. Kena koht!

See oli minu jaoks tänane pärl. Eelmine kord olin siin seda torni poleerimas mingil sügisesel ajal, mil varsti hakkas jubedalt külm ja ühtegi ideed peale kogu torni läbivaatamist enam polnud ka. Täna olime duubeldatud jõududega ja otsusekindlalt lähenesime objektile. Katrin alustas ülevalt ja mina alt. Kuskilmaalt olin mina üleval ja Katrin all ja siis jälle vastupidi. Sai seal ikka üksipulgi selle tegelase ehitusdetaile uuritud ja puuritud ja pea kuklas vahitud ja kõhuli maas roomatud. Ja lõpuks ometi, täpselt, et nooh, misasi see seal siis veel on. Mis ta siis ikka oli, aare loomulikult. Tänud peitjatele tõelise väljakutse esitamise eest ja tänu otsinguprotsessi pikkusele ka leidmisest saadud tõelise positiivse emotsiooni tekitamise eest.

Siia kanti oli mind ammu kutsutud, et ilus koht suvel. Võib olla isegi on aga täna lirtsus kõik. Tänud kutsumast, aare oli kaval!

Siin oli see kordusvisiidiefekt. Et sammusime objektini ning Ingrid tõmbas enesekindla liigutusega topsiku lagedale. Ja saimegi piknikulaua ääres kohvi ning võileibadega keha kinnitada, oligi juba lõuna käes. Tänan peitjat! Väga tore, et siia meid kutsusid. Sellised hetked teevad päeva ilusaks.

Tegime päris mitu trepi trenni enne kui leidsime. Päris nupukas koht, mida pole kerge tabada. Tänud!

Lähenesime tornile ja mul juba kaugusest tekitas negatiivse tunde nähes torni ja lugedes, et seal peab olema mikro-aare. Brrr! Läheb pikemaks poleerimiseks. Ma alustasin alt, Tammeli liikus üles poleerima.
Mingi hetk lugesin ühte logi ja jäi silma "oo, mis see on?" Jäin sellesse kinni ja see viis lõpuks ka leiuni, millega ei läinudki õnneks nii pikalt aega kui kartsin.
Natuke sai kõõlutud ja roomatud. Nii see geopeitus juba käib, haha. ????

Tänud peitjale!

Kõigepealt vaatlesin kalavaaluse kohta, siis läksin, katsusin, panin nime kirja ja asusin kalasid vaatlema. Tore koht ja hästi peidetud aare.

Tänan peitmast.

Vaid kaks aastat kulus uue katseni. Seekord piisas ainult torni ronimisest et asi ära vormistada. Siiani ei saa aru mida ma seal eelmisel korral tegin. Ilmselt oli ajapuudus. Tänud!

Siin oli kasu nooremast silmapaarist. Tänud aarde eest!

Teel siia nägime mitut huvitava fondiga bussipeatust. Mari läks ees aaret otsima ja kuna enam komejandi tuju ei olnud, siis Jassu sai seekord autos puhata. Ajasin oma asjad ära ning liitusin Mariga, kes veel ikka polnud aaret leidnud. Asusin siis uuesti kõvahäälega lugema ning üks hetk Mari hüüdis, et ta vist leidis. Leidiski! Jälle hästi! Tagasiteel möödusime kalameestest, kes olid just oma hobiga tegelema asumas. Aitäh!

Viive nägi, mina logisin. Aitäh!

Talvel sai siin käidud ja lahkusin leiuta, kuigi tegelt olin mingil hetkel aardele otsa vaadanud. Ka seekord pidi veidi ringi kolama ja alles siis sai nime kirja panna, aitäh :)

Mõnus koht ja kaval peidukas. Tänud!

Aega läks aga asja sai. Kaval peidukas. Aitäh.

Siin sai ikka mõnda aega ringi vaadatud. Tuul oli ka nii vägev, et tahtist tornist minema puhuda. Lõpuks kui torni vaatluse teise nurga alt käsile võtsime, siis tuli leid ka kiirelt. Tänan.

Tegime väikese geotuuri RR radadel.Aitüma

Paar korda sai ikka käia üles-alla. Siis hakkas kaval erisus silma. Aitäh!

Kaupo jäi autosse puhkama, ma läksin ees otsima. Tükk aega tuuritasin ja tegin imevigureid, lõpuks jäi kahtlane asi silma ja ennäe, seal see kadunuke oligi. Siis jõudis juba Kaupo ja nägi temagi peiduka ära. Aitäh hea trikika eest!

Mul hakkas juba väsimus peale tulema ja jäin autosse pisut pikutama. Kui torni juurde jõudsin, oli Liis just aarde leidnud. Päris hästi peidetud, vedas et nii ruttu siin läks. Liis palus järgnevaks Kanavaatleja seeriat.

Kontrollitud, kõik on ok.

Päevane rogain ja 24km jooksmist-jalutamist seljataga, oli kindel mõte, et mõne aarde peab ikka ka üles otsima - mis laupäev see muidu on. Ilm oli küll kehvaks läinud - tuul ja vihm, aga seda enam tundus, et just sellise ilmaga ongi ohutum toimetada. Nii oligi - täielik inimtühjus andis võimaluse mõnusalt poleerida. Ei andnud see aare kergelt kätte, aga allaandmise mõtet ei tekkinud ka, kuigi külm hakkas nahavahele pugema. Tagantjärele tarkus on, et ei maksa usaldada oma eelnevaid kogemusi analoogsete aarete otsimisel, vaid tuleb vaadata ringi ka teiste nurkade alt. Lõpuks leitud ja logitud, aga et hambad juba tõeliselt plagisesid, siis sellega seekord ka piirdusime. Aitäh peitjale!