Tõhela matkarada: Raessoo talu

No siia tulek oli huvitav. Valikud olid kas ujuda metsa all või ujuda kõrvalt. Teel veremeteni suutsin oma truu Stalkeri pastaka ära kaotada, samas lõpus leidsin ühed pinsetid.. Loodus tühja kohta ei salli. Koht ise on omal ajal olnud võimas. Tänud siia juhatamast!

Parkisime karjääri juurde, tundus mõistlik. Viimase aarde juurde oli tee vesine, paar logiraamatut niisked aga muidu tore matk. Aitäh!

Topsi alumine kinnitus on katki, aga väike serv veel hoiab kinni. Logileht oli niiskusest pehme. Panin talle kilekoti ümber ja niiskusekoguja ka juurde. Ehk elab veel.

Mõnus matk peidetud matkarajal. Täna kummikud ei päästnud, põlvini veest saime korduvalt läbi kahlata. Aitäh peitjale ja rohkem külastajaid siia, et teed päriselt ei rohtuks.

Leitud, tänud!

Vesine värk, kummikud oli ka autosse jäänud. Õnneks vähe pikema tiiruga kuskilt võsavahelt sai ligi. Aitäh! Topsi lukustusmehhanism vajaks turgutamist.

Aardekirjeldused on teadupärast nõrkadele. Seepärast sai ka siia tuldud kruusakarjääri juurest otse. Matkarada ei olnud. Vahepeal sattusin kusagile mangroovisohu ja kartsin et kusagilt lähima kase otsast hüppab mulle kaela kolmemeetrine Sinine Puumadu. Lõpuks peale raiesmike ületamist leidsin ka talukoha. Logi kirjas ja jalad märjad. Tänud!

Praegusel aastaajal oli siia jõudmine lihtne ja täitsa kuiva jalaga. Sellega meie geotuur täna lõppes. Tänan.

Leitud, topsik maas kahjuks, saime kuidagi tagasi.

Leitud. Päris huvitavad varemed. Ja huvitav on mõelda, kuidad kunagi see ehitati

Tops oli maas. Hoidik katki. Logiraamat niiske

Täitsa huvitav, kes küll seda rada hooldab, palju siin külastajaid on ning paljud taluni jõuavad. Meie läbi nõgeste jõudsime, leidsime aarde ja siis hakkasime tagasi vantsima, et põdrakärbseid enda pealt maha noppida.

Tundus umbes miljon peidukat, aga tänu vihjepildile oli kiire leid. Tops oli maha kukkunud, aga kenasti alles ja panin nimed kirja. Eks näis, kas nüüd jäi konteinerisse pidama või teeb gravitatsioon oma töö. Igatahes sellega sai meie Tõhela rännak läbi. Aitäh, oli hea jalutus!

Eelnevalt logisid lugedes arvasin, et siia ma vast tikkuma ei hakka. Et raskusaste minu jaoks suur ja vesine rada..., sumpama kuskil ei tahtnud hakata. Aga tagasiteel matkarajalt vaatasin, et algatuseks viib aarde suunas päris lai ja kuiv tee, küll rohune, aga tugeva alusega. Kuna päeva sammunorm polnud ka täis, otsustasin põike teha. Hea otsus. Vähemalt praegu ei ole ligipääs üldsegi vesine, paaris kohas oli ainult rohi märg, jalad saapa sees jäid kuivaks. Vihmasemal perioodil võib olukord teistsugune olla. Teel mõtlesin, et kuidas vanadti inimreef siin küll elasid ja olid, ei kujuta ette. Vaatasin hoonekohad üle, ligipääsu aardele raskendasid hoopis nõgesed, aga õnneks olid mul vaatamata soojale ilmale jalas pikad teksapüksud ja teksatagi, nii et ka
kõrvetada ei saanud. Aardepeidik ka minusugusele nullile kättesaadavas kõrguses, aare leitud-logitud. Aitäh peitjale kohta tutvustamast!

Vesine tee on siia. Jalanõud olid õnneks juba vihmamärjad ja kannatas mättalt mättal karelda, aga kummikuga oleks hulka muretum olnud. Tops oli maha kukkunud, riiv on katki. Fikseerisime käepärasega, kuid võiks mingi plekitüki kaasa võtta, saaks parem. Aitäh!

Kõik leitud, vägev teekond. Ja väga vägev, et sellisest varemest on mingi lugu alles jäànud. Tore seiklus.
Soovitan mööda teed kõndida, aga võsa sõbrad võivad ka otse teed kasutada ja läbi metsa/võsa minna :)

Leitud. Aitäh!

Eelmine kord pooleli jäänud raja lõpetamine. Seekord teiselt poolt. Siinpoolne rada oli tavaline, suvel läbitud rada oli äge. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Rohke basseinide väli ümbritses endist talukohta. Õnneks ujuda või mudas paterdama ei pidanud. Maapind tahe, vesi jääs ja muudkui uisuta raja jääväljadel ja talu lähistel. Tänud peitjale.

Ning katse number 2. Kummikud jalga ning reipal sammul nulli poole, sest nüüd ju vaid kohale minemise vaev. Tüng. Esimese hooga pääsesin vaid vast 10m lähemale kui eelmisel korral, sest vesi tahtis hakata üle kummiku servade tulema ning paistis, et mida edasi, seda sügavamaks läheb. Seda siis, kui liikuda mööda seda kujuteldavat teed ning loomulikult vähe kõrgemal pinnal- kahe rattaroopa vahel. Tagurdasin kuivale maale tagasi ning katse läbi metsa/võsa pärale jõuda oli juba edukam. Siiski, ka seal tuli hoolega valida et kustkaudu minna, et kuivade koibadega pääseks. Kohapeal oli aga juba kiire leid. Peitjale tänud!

Ei olegi veel ühtegi mitteleiulogi, teen siis otsa lahti. Suurkivi lähedalt siiapoole alla keerates oli teel vaid paar vähe vesisemat kohta, milledest sai metsa/võsa kaudu kuiva jalaga mööda. Kuid nii umbes 70-80m aardeni ikkagi selgus, et kummikutest ei ole sugugi kasu, kui need kodus vedelevad ning hoopis tossud on jalas. Ei leidnud ühtegi lähenemisteed, kus kümne kuni paarikümne sentimeetri sügavust vett ei oleks tulnud läbida. Ühesõnaga tulemuseks märjad jalad, saagiks 1 pükstel roniv puuk ning teadmine, et järgmisel korral tuleb tulla siia vähe teistsugusemate jalanõudega. Kuid huvitav talukoht tõesti- korralikud varemed, kaartidel ei ole, v.a siis ajaloolistel (-1940).

Esiti püüdsime koos põhjast, Piirikivi poolt läheneda, aga seal polnud seda rada, mis Maa-Ametist paistis. Üleliigne ussi- ja puugivõsa on hoopis. Lõime käega ja alustasin siiski kirde poolt jooksujalu aardeni saamist. Lõpus sain kummiplätudega sooja ilmaga läbi 15 cm vee kõndida, mõnusalt jahutas. Aaret otsisin isegi nõnda kirgliku vihjepildi järgi viis minutit. No ei saa enam üksi hakkama.. Lõpuks sai siiski tops pihku. Ja siis sama teed tagasi, kuhu siit ikka edasi kulgeda. Audru kinomaja veel ja lähme Villa haavu lakkuma ;-P Täname peitjaid matka eest!

Matkarada oli alguses paljulubav, nagu mööda maanteed astuks - lõpp läks aga sootuks päris võpsikuks kätte. Kui poleks nii meeletult soe olnud, oleks ehk asja rohkemgi nautinud aga nüüd sai nö juba tuldud slogani all tehtud :D

Mida lähemale nullile jõudsin, seda selgemaks sai, et matkasaapad koos pikkade pükstega autos ja plätud koos lühikeste pükstega jalas pole just parim kombinatsioon, vastupidi oleks mõistlikum olnud. Aga kui juba nii kaugele sai tuldud, siis ei hakanud enam tagasi ka keerama ja pingutasin lõpuni välja. Aitäh peitjale.

Omajagu müttamist sellel matkarajal.Topsid said kõik leitud.Aitüma

Millegipärast enam ei mäletagi hästi, mis siin kohapeal oli. Niivõrd palju aega mööda läinud sellest ajast, kui see aare leitud sai. Aga las ta siis olla, kõike ei saagi pea mäletada, sest uute asjade jaoks on ka ruumi vaja. Aitäh peitmast, rada ise oli vahva ja aardeid väärt.

Talu juurde viis jälle uhke matkarada, niidetud ja puha. Traktoristidele vist meeldib see matkarada siin hästi;). Talu juures sai rada tõesti otsa, aga õnneks siin ilmselt käivad ainult geopeiturid, kes tallavad raja täpselt õiges suunas. Käige rohkem, siis saab korraliku raja! Praegu oli vaja ikka kõrvenõgeste vahel ukerdada. Talu täitsa kobe, natukese kohendamisega saaks hea pelgupaiga keset eimidagit. Ja külalisi käib ka aeg-ajalt, kõik geopeiturid;).

Aitäh peitjale! Nüüd juba reipal sammul tagasi parklasse, sai täitsa paras jalutuskäik matkarajal.

Peitja soovitatud rada mööda oli üsna kerge astumine. Ainult viimane lõpp kunagises talukohas oli natuke metsikuma rohttaimestikuga. Maapind siiski kuiv ja midagi ülemäära hullu polnud. Vaatasime müürid üle ja aaregi oli ilusti leitav. Aitäh!

Aitäh aarde eest!