Kingitus Airile

Siimu esimene pikem slingitamine, mis kenasti välja tuli. Ilm oli sõber. Putukaid polnud, linnud lendasid üle, pihta ei saanud meile keegi.

Aitäh!

Lahe aare, sai esimest korda proovitud

Maitsvad metsmaasikad ja aare ootasid. Aitäh

Kui üks ronis siis teised said metsmaasikatega ennast maiustada.Aitäh!

Viimati sai ronitud eelmisel sügisel.Õnneks väga rooste ei olegi läinud,päris kiirelt sai üleval ära käidud.Põhiline aeg läks tähelepanule ,et midagi alla ei pillaks.Ilm sattus olema küll veidi jahedavõitu,kuid võimlemisega saab korraliku sooja sisse :)

Aitüma toredasse seltskonda kutsumast!

Vot see oli mõnus ronimine. Sünnipäevalapsel on ikka väga hea puu kingituseks tehtud. Läksin siis teisena puu otsa, Allan oli alustanud seda seeriat. Tuleb tõdeda, et võrreldes möödunud nädalal ronitud Talvekuulutajaga läks siin eriti vähe aega, mälu mööda vist ainult 9 minutit. Puu oli lihtsalt suurepärane, ronimistehnika tuli ka juba peaaegu et eeskujulikult välja. Kui kõik kohalolijad olid ära roninud, siis Margus tutvustas veel muid ronimisviise ja vahendeid. Saigi väheke targemaks selles vallas. Mõnus õhtu oli, aitäh kõigile!

Väikese seltskonnaga sai tänaseks ronimine paika pandud ning kuna Airil palju logida ei ole, siis lubas ta lahkelt oma kingitusele meid lähemale aidata. Meie kohale jõudes oli üks mees juba üleval ning alla jõudes kuulutati logimise ajaks 6 minutit. Etteruttavalt võib öelda, et see kõige kiiremaks ajaks ka jäi, kuigi tunniga sai puu otsas käia lausa 4 inimest. Ronida oli mõnus, sai naha selles külmas kevadõhtus vähemalt soojaks. Maa peal veel viimast osalejat oodates saime kiirkursuse ka erinevate ronimisvarustuse elementide kohta - lõpuks saime teada, et ainult köiest piisab kah, kui piisavalt julge ja osav oled. Aitäh kaasteelistele ning muidugi köiejumal Margusele!

Täna oli hoopis teine tera. Madalam kui eelmise nädala talvekuulutaja ja toetuspinnaga. Graafik oli tihe, kaua polnud aega viibida kohapeal. Tütar nägi esimest korda ronimist lähedalt. Esialgu keeldus proovimast, aga eks see mõte tahab harjumist. Endalgi võttis aega, enne kui julgesin üritada. Kõige kodulähedasem 5,0. Nüüd on ümbrus kontrolli all, ei ole midagi häirivat kaardil. 1060. Aitäh!

Palju õnne! Kahjuks ma ei tea, ega leidnud seda aiaauku kust ülemiste järvele saab :( (nali)

♥ Kallid geosõbrad! ♥ Kahe päeva pärast saab aare aastaseks! Selle puhul pakun kooki ja jooki. Olete oodatud 28.01.2022 alates kell 19:00 aarde nulli. Soovijatel võimalus turvaliselt kõrgustesse tõusta ja õnnitlused logiraamatusse kirja panna. Kohtumiseni puu all! **Logiteate lisa 29.01.2022 Wau! Sügav kummardus ja suured tänud kõigile, kes eilsel külmal talveõhtul leidsid võimaluse aarde mitteametlikule sünnipäev/sündmusele tulla ja nii mõnigi tegi teist veel kingituse. Mitte aardele aga mulle. Ma väga tänan. See oli väga armas ja soendas mu vahest kalgina näivat südant. Lisaks on need kingid veel nii vahvad ja ägedad, et kohe tekib mõte, et mis ja kus veel korraldama peaks ;) Vaatamata külmale tuulele oli siiski igati kordaläinud õhtupoolik, kus sai üksjagu nalja ning selle lusti ja tralli käigus sai ka köis puu otsa veetud. Ühtegi ametlikku leiuteadet aardele küll ei lisandunud aga ise käisin ikka kingituse juures ära ja sodisin ka sel korral logiraamatusse. Puu tundus küll võrreldes eelmise aastaga palju peenem ning üleval oli kõikumine kohati nii suur, et kahtlustasin, et keegi alt kõigutab köiega aga nagu hiljem selgus siis eksisin rängalt. Ainult mõned käbid lendasid mu suunas. Puu on ka hulk oksi ära kaotanud ja arvan teadvat, mis nendega on juhtunud aga muidu aare ise oli igati timm. Ei julge midagi lubada aga kes teab võibolla saab sellest uus traditsioon :) Veelkord tänan kõiki, kes said kohale tulla ja kniks ka teile, kes te end positiivsetena kohale ei ajanud.

Täna oli mul mõistatuse päev ja Kristjani lahkel kaasabil sai seekordseks külastatavaks aardeks siis Airi kingitus :). Aga vaevaliselt läheb mul küll nende ?-aaretega, Priidu 1000/50-challenge lõplikuks äramurdmiseks on mul vaja leida veel ca 40 mõistatusaaret ning vaadates senist edenemistempot jätkub teemakohast tegevust mulle kindlasti ka järgmiseks aastaks :D. Samas sihuke trenn, nagu tänasel puu otsa slingitamisel mulle sülle kukkus, kuluks jälle iga päev ära, seega jõuluvanalt oleks päris kohane soovida maiustuste asemel endale hoopis üht pikka traili, kõikide topsikud kõrgele peenikeste mändide otsa seotud... :D.

Kallo liitus ka meiega tänasesse oravaklubisse ning päevale teemakohaselt võtsime logimisega lõpetamisel veel läbi kõik valimisküsimused. Mul endal oli juba esimesel e-valimispäeval küll hääletatud aga kingitusi sain ikka juttude lõpuks :), kõvasti magusamaid ja humoorikamaid kui need rohelised pastakad, mida eelneva nädala jooksul koduMaxima ees pihku pisteti… :D.

Kokku tuli siin puu all meile üks väga mõnus jupp pühapäeva, Kristjanile aitäh taaskord meid maastik 5-le aitamise eest ning Airile tänud põhjus olemast nii äge kink meile linna vahele peitu panna, meeldis väga :)

Muidugi see mõistatus oli ammu lahendatud ja ootas oma aega, aga no sellistes kõrgustes käimine pole ju nii lihtne. Seega oli hea meel kuulda, et peitja ise tuleb täna appi, nii mulle kui Marisele. Muidugi olin valmis juhust kasutama.

Kui mina kohale jõudsin, oli Maris juba täitsa kõrgel ning jäi üle vaid kaasa elada ning puu all oma korda oodates külmetada. Ega pole enam suvi ja pole seda päevasooja. Siis aga jõudis kätte ka minu kord ning sain oma tripi ära teha ja nime kirja.

Peale ronimist tuli koju tagasi minna, ülikond selga, lips ette, sonks korda ning kodanikukohust täitma - valima! Täna oli ju ka KOV2021 valimised ning kui ise ei vali, valitakse sinu eest.

Tänud seltskonna, abi ja aarde eest!

On juba Kristjanit ka varem kaubeldud oma aarete juurde ja ka sellele korrale ei öelnud mees ära. Parklasse kohale jõudes, ütles peremees, et nüüd tuleb meil minna slingidega üles ja alles siis saab köiega ronima. ?Slingidega? Olen kuulnud, aga pole varem kasutanud. Kohapeal andis Kristjan mulle varutuse ja tuld. Oi see oli ikka vaevaline liikumine üles. Õnneks tuli Maret, kes mu ära päästis. Kui nüüd mina oleks nende nööridega pidanud üles välja jõudma. Äkki siis jõuluks oleks koju saanud. Maretil läks see üles alla liikumine ikka päris kiirelt. Kui Maret alla jõuds, oli minu kord oma oskusi näidata ja köiega ülse minna. Kuna seda asja olen ma nüüd kahel korral enne teinud, siis mulle tundus, et asi läks päris kiirelt, 20 mintsa üles alla. Oh kui äge see ikka on. Suured tänud kaaslastele ja muidugi peremehele, et tulid meile appi. Muidugi pea 9 kuuse hilinemisega ka peasüüdlase õnnesoovid.

Leitud, logitud, tänan!

Tassisime oma pikka redeli kohale. Sügasime kukalt. Tegime alt silmaga mõned mõõtmised. Nibin nabin. Heakene küll, proovime üles ajada selle redeli. Redeli üles ajamine õnnestus. Ütleme nii, et redel ulatus ilusti alumiste oksteni, aga siis lõi jänes püksi ja kuna mingit muud turvamis varustust kaasas ei olnud, siis tuleb asi ikka pooleli jätta.

Rattatiiru peamine eesmärk.

Eelmisel korral kõrvalaaret noppimas käies jalutasin sisuliselt peaga vastu kollast õhupalli ning üles vaadates leidsin aarde. Vaatasin, et täpselt paras puu, mida slingitada. Nüüd olin uuesti siinkandis ja ronimisvarustus oli seljas. Kollast õhupalli enam polnud, kuid aardepuu sai siiski õigel ajal koba peale tuvastatud. Õgisin ühe saiakese ja hakkasin rakmeid selga panema. No kui SHA-s käisin, siis olid need rohkem ümber, nüüd kruttisin miinimumi ja ikka jäi natuke liiga palju ruumi (tänks, bakaeksam). Panin kaks polstrit endale ümber ja lootsin niiviisi läbi vedada. Sidusin varuslingid külge ja jäin lootma, et sel ajal, kui mina puu otsas olen, siis keegi alt mu tavaari ära ei varasta. Üldse lootsin, et midagi ei juhtu (nali minu kulul), sest see oli esimene ronimine, kus ma päris üksi olin.

Alguses polnud midagi viga, aga juba esimene oksakoht oli selline, kus ma värisesin, et oioi, raudselt kukun alla/karabiin tuleb lahti vms ehk Saustinõmme andis endast korralikult märku. Mida kõrgemale jõudsin, seda rohkem värisesin ja lootsin, et kuskilt jälle mingit raksu ei käi. Päris üleval oli paar sellist oksa, kus oleks pidanud jälle slingitama. Samas põhimõtteliselt puudutasin kasti alumise serva ära. Ajasin ennast niiiiiiiiiiiii sirgu kui võimalik, mis tõi kaasa selle, et see sling, mis vöö juures on, vajus hästi alla ja hetk hiljem tundsin, kuidas rakmed lihtsalt mööda puusi allapoole vajuvad ja ma olen ainult jalgupidi slingides, muidu täiesti vanajumala hoole all.

Lappes. Lappes. Hei.

Üritasin jääda hästi rahulikuks, kuid seest oli ikka omajagu õõnes, nii et kasutasin võimalust, et kedagi polnud ja laulsin ja niiviisi vaikselt sikutasin rakmed endale ümber tagasi. Tops õnnestus kätte saada ning suht loetamatu käekirjaga signeerisin enda kasutajanime sinna sisse.

Allatulek oli veits parem, ei pidanud nii palju slinge vahetama ja rakmed ka ei vajunud ümbert ära.

Sünnipäevalapsele muidugi palju õnne, rõõmu, ägedaid aardeid ja kõike kõike head!

Selle aardega tegime eeltööd varem ehk vaatasime üle, kui kaugemalt retkelt tulime. Tundus täpselt paras sutsakas, et mingi õhtu tulla ja ära noppida. Ühel õhtul piiksus telefon ja sain pildi, et Miki on köitega puu otsas. Sealt läks jutt edasi ning järgmine päev olimegi siin puu all juba. Kõik sujus plaanipäraselt, turvaliselt ja kiirelt. Miki vudis esimesena üles ja mina targutasin all. Pärast vudisin ise üles ja Miki targutas all. Oli väga mõnus õhtu, sai palju naerda ja pilte. Sünnipäev on küll ammu möödas, aga soovin õnne, rõõmu ja palju kollaseid rõõmsaid nägusid geokaardile. Aitäh!

Kunagi ammu, kui ma mangusin kaaslast ronimisele kaasa (üksi pole mõistlik - krt teab, mis juhtuda võib), ei olnud parasjagu keegi käpp. Kui Kristeliga mingi aeg teemaks tuli, siis oli ta erinevalt eelmistest kohe kaks käppa. Leidsime tuulevaikse ja sademeteta tööpäeva õhtupooliku, 10 min tina loopimist ja oligi köis paigas. Edasise kohta väga palju rääkida ei ole, käisime kordamööda ära ja oligi aeg varustus kokku pakkida. Õnne sünnipäevalapsele ja aitäh kaaslasele! Oli järjekordne tore geopäev. Turvalist ronimist!

Kuna oli arvata, et siin läheb pikemalt, siis ei tahtnud autot suure tee äärde jätta ja suundusin soovitatava parkimiskoha poole. Vererõhk tõusis kriitilise tasemeni ja kange tahtmine oli liikluskorraldajatele pomm alla panna, aga paraku jäi see plaan katki, sest polnud pommi ja ei teadnud ka täpselt, kes nende sigadustega hakkama on saanud. Ilmselt mingi kollektiivne looming. Aga lõpuks ma siiski sobiliku parkimiskoha leidsin ja jalutasin nulli. Kui aare tuvastatud, siis tuli hakata kätte saamisega tegelema. Katseid sai tehtud ikka omajagu ja käed tahtsid ära külmuda, aga jonni ma ka ei jätnud ja lõpuks õnnestus köis sobivasse kohta saada. Edasi oli vaid vormistamise küsimus. Aitäh peitjale.

Mõnda aega tagasi sai seda pakikest pooliku varustusega piilumas käidud, aga tookord päris karbini ei saanud. Nüüd siis tulime paremini varustatult. Kole tuuline värk oli, aga vaatamata liikuvale märklauale õnnestus teise lasuga nöör üles saada, ega ta nüüd liiga hästi ei saanud, aga alla sikutada ka ei raatsinud. Edasi läks juba nii nagu sellistel puhkudel ikka läheb. Tänud aarde eest ja hilinenud õnnesoovid sünnipäevalapsele.

Teadsin aaret ammu aga kuna olid ikkagi külmad talvised ilmad siis ega väga palju tähelepanu sellele ei pööranud. Isegi pusle sai alles täna hommikul kokku pandud. Kuna täna ilm oli väga meeldivalt soe siis saigi ringiga selle aarde juurde jõutud, ronimis asjad said üle vaadatud ja tolm maha raputatud. Ega ei teadnutki kuidas selle kõrguse hirmuga on, et kas üle 5m üldse julgeb enam...
Sai köis paika pandud, ega ta hästi ei jäänud aga uuesti ka nagu ei viitsinud. Esimese hooga kui jalad maast lahti sain kuulsin raksakat ja järgmine sekund olin maas pikali. Ega muud nagu polnutki kui maa pind oli veidi niiske xD Sellega nagu meenuski see, et kui keegi selga väänab ja mingi krõks läbi käib siis teist krõksu sealt juba raske kätte saada, seega panustasin ka siin nii :D igatahes köis oli juba algselt kehvasti ja ega pärastki palju paremini polnud. Aga mis seal ikka, poole maa peal viskasin paralleelselt slingi ka ümber puu igaksjuhuks kui midagi peaks veel järgi andma. Kõik laabus sujuvalt, ilm oli soe, päike paistis ja tuul olematu. Igati mõnus ronimis päev, aitäh :)

Aitäh! Pikem logi GC lehel.

Maile oli sünnipäeva kingiks ühte ägedat aaret vaja ja loodsin lahendada ära tema kirstunaela ' aga tuli hoopis kiri Kristjanilt, et, Kingitus Airele võime ronima/logima minna. Puu otsas käidud ???? Aitäh, Kristjan! Palju õnne, Mai!

Messengeri potsatas kutsung õhtuseks ronimiseks. No mis seal ikka, käin puu otsas ära.
Tänud

Üsna ootamatult uuris Tarmo, et kas täna kingi järgi ka läheme. Niikuinii plaanisin poistega välja minna, lihtsalt jääskulptuuride uudistamine tuli natuke edasi lükata ja otsustamisega raskusi polnud. Parklasse jõudsin esimesena ning sekund hiljem vallutasid poisid juba kohaliku lumehunniku. Kuhi hakkas neile nii meeldima, et neid aarde juurde edasi saamiseks tuli juba meelitama asuda. Isegi õnnestus, kuid mitte kauaks. Varsti kutsus vähemalt vanema poisi lumekuhi enda juurde tagasi. Turnimishuvilised aga ajasid omi asju. Tõdesime, et soojemate ilmadega on selliseid asju mõnusam teha kuid ega see väikene talvine seljasirutus nüüd paha ka teinud. Erinevalt teistest olid mul soojad kindad ning näppudega probleeme ei olnud. Küll aga hakkas külm läbi kirsade hoopis varbaid järama. Kuid ka need said peagi taganedes ruttu soojaks tagasi, kui õige möll alles pihta hakkas. Ehk parklasse tagasi naastes oli poisijuss sapööriga lumehunnikusse pisikese augu kraapinud. Astusin ka siis lõpuks ligi ja näitasin kuidas asjad minu lapsepõlves käisid. Jääskulptuuride uudistamisest loobuti ning suunasime kogu oma energia nüüd sellele kuhjale. Tunnid lendasid ning urust sa varsti koobas ja koopast peagi elutuba. Lapsed oleks vist sinna kauemakski tahtnud jääda, aga nälg hakkas maha murdma ning aeg oli põgeneda.

Ah et ma polegi enam ainuke 5.0 maastikuga kingituse omanik. Tore kui selliseid väljakutseid ikka aeg-ajalt juurde tuleb. Airile veel kamaluga õnne ka juurde. Mõnus pakett kukkus välja, igati kordaläinud õueskäik. Tänud.

Aaret märkasin üpris ruttu pärast avaldumist, aga kuna siis oli auto remondis ning Tallinnas läheb palju aega mitme ühistranspordi kombineerimisega, siis õigel päeval ei saanud tulla. Juhuslikult olin täna kesklinnas kui pakuti selle aarde külastamine tunni aja pärast. Sellest võimalusest tuli kinni haarata, muidu ei tea, millal uus tekib. Parklasse kohale jõudes jälgisime esmalt, kuidas käib keha põrutav kelgutamine ning siis läksime aarde alla. Tugevamad oravad tõid aarde alla ja viisid ka üles, nõrgemad käisid poole peal ronimist meelde tuletamas. Kui seistes hakkas pika peale jahe, siis suviste töökinnastega ronides oli alla jõudes näpud külmast valusad. Tore minisüdmus oli sellegi poolest. Aitäh peitjale ja palju õnne Airile :)

Tore üle pika aja taas üks mitteõel pusle avastada, kuigi ma endiselt ei fänna nende tükikeste arvutis lappamist, sai see ilusti kokku ja juhised kätte. Õnnitlused tagantjärgi kingituse saajale!

Puslest ja esimestest logidest oli pilt selge, mis siin ees ootab. Otsima tulekuga kiiret polnud, küll ta ootab. Pikalt ei oodanud, eks ju teada oli, et kellelgi geokambast hakkab ikka varem või natuke hiljem kripeldama, heas mõttes kripeldama:). Nüüd kõlaski juba mõte, et läheks vaataks üle. Kogunedes imetlesime, kuidas Silveri mudilased talverõõme nautisid, talv on ikka lahe. Puu alla jõudes oli tunda, et seistes hakkab külm ruttu varbaid-sõrmi näpistama, tuli tegutseda. Kiire ja kiire ronija käisid sipsti kõrgustes ära. Kuidas see filmiklassika kuldne lause kõlaski: kui sa tervet ei jõua, tee pool, aga tee hästi. Ja pool ja pool on kokku ju terve:) Igal juhul geokambale taas tänud.

Ja väikesed poisid kambas olid ka väga vahvad, müttasid lumes mõnuga, oli lust vaadata, kuidas tegutsejatel polnud kuskilt külm ja lumehanged pakuvad vaid rõõmu.

Aitäh peitjale.

Sellel päris 6igel päeval kahjuks puu alla teed jooma ja kooki mekkima ei j6udnud. Aga vähemasti sai kodus rahulikult pusle kokku sobitatud. Peategelasele aga veelkord 6nne ja tervist. Neid ei ole kunagi liiga palju ja v6ib igal ajal juurde soovida ning kui isegi on kuhjaga, siis teeme selle kuhja veel suuremaks ;) Täna kibelesime poisiga kangesti 6ue ja yhiselt otsustasime et just täna on see 6ige päev see kingitus yle kontrollida. Kohale j6udsin k6ige suurema viitega ja käis just k6ieliini paika sikutamine. Kaasataritud rakulka t6stsin kohe kui ylearuse ballasti puu najale. Korrigeerisime nac k6ieliini ja k6ik huvilised said oma ronimisdoosi tänaseks jälle kätte ;P Aare ise oli selline nagu yks korralik kingitus ikka.. Uhke, Viks ja Viisakas! Tänud peitjatele

Kui mina kohale jõudsin, oli ronimisprotsess juba alanud. Küll natukene teisel viisil kui ootasin - nööri asemel olid käiku läinud redel ja slingid. Põhjus on juba Ove logis kirjas. Eks tema tegigi raskema osa ära, meie saime nautida juba oluliselt kiiremat tõusmist ja laskumist. Kingitus on päris korralik. Aitäh peitjatele aarde eest, Ovele varustuse eest, ning Airile palju õnne ka!

Lõpuks saan minagi Airile õnne soovida, tänu Ove lahkele pakkumisele pikem lõunapaus aarde vallutusega sisustada. Kingitus on üle vaadatud ja heaks kiidetud. Eriti tore oli näha korralikult hooldatud puud.. ei olnud jäetud liigselt oksi ega raputatud lahti vaiku, ainult lume koristuse osas või pisut nuriseda, see kippus üles jõudes ikka pisut krae vahele pugema :D

Palju õnne Airile. Tänud kaaslastele ja peitjale.