2015. aasta advendiseeria jõululaupäeva mõistatusaare kutsub Kurna oja juurde. Kaks aastat tagasi tegi Madis esimese Kurna oja silla otsimise mõistatuse, püüaks seda geopeituse jõulutraditsiooni siis jätkuvalt au sees hoida. Tõtt-öelda käesoleva aarde juures on pealkiri vist küll ainus, mis vabandab välja advendiseeriasse kuulumise :o) Aga kuna meil on sel aastal jõulude ajal täpselt samasugune ilm nagu jaanipäeval (+10°C, vihma sajab ja muru kasvab), siis kaunist talvisest idüllist poleks nagunii asja saanud, olgu pealegi Kurna oja 3 kah vähe teistsugune.
Aardeni jõudmiseks toimi nii:
2015. aasta advendiseeria jõululaupäeva mõistatusaare kutsub Kurna oja juurde. Kaks aastat tagasi tegi Madis esimese Kurna oja silla otsimise mõistatuse, püüaks seda geopeituse jõulutraditsiooni siis jätkuvalt au sees hoida. Tõtt-öelda käesoleva aarde juures on pealkiri vist küll ainus, mis vabandab välja advendiseeriasse kuulumise :o) Aga kuna meil on sel aastal jõulude ajal täpselt samasugune ilm nagu jaanipäeval (+10°C, vihma sajab ja muru kasvab), siis kaunist talvisest idüllist poleks nagunii asja saanud, olgu pealegi Kurna oja 3 kah vähe teistsugune.
Aardeni jõudmiseks toimi nii:
Tänud aarde eest!
Selle kolmanda Kurna oja suhtes olin ma ikka väga kahtleval seisukohal. Varem siin käinud küll kinnitasid, et kõik lihtne ja loogiline ning et pole see objekt midagi nii kole, on koledamaid. See mind väga ei lohutanud ja ikka muudkui ignoreerisin seda aaret. Nüüd siis ikkagi sõitsin varem välja vaadatud kohta ja selgus, et ega edasi poleks pääsenudki. Kusjuures juba seal valdas mind jupi aega täielik pimedus. Loomulikult oli asi täitsa olemas ja veel puhas ning korras, mida sa hing veel tahad. Eks ma siis panin need lõpu koordinaadid telefoni . haarasin igaks kümneks juhuks taskulambi kaasa ja teele. Olgu märgitud, et seda lambindust polnud vaja, kohe üldse mitte. Koht ikka kole küll, aga tõepoolest, on kordades hullemaid. Eks ma siis kohale jõudes vahtisin oma kaasa taritud abivahendeid ja otsisin võimalust, kus neid küll kasutada saaks. Üks ainuke koht nagu paistiskimi olema, kuigi see tundus suht jabur. Aga noh, muud ka nagu polnud teha. Lähemale minnes väga jabur enam ei tundunudki ja nüüd juba kõik sujus lõpuni välja.
Tänud peitjale vahva mõistatuse ja aarde eest
Kui Karjavere tamme juures imestasin, et 3 aastat vana ja polnud sinna veel sattunud, siis see aare siin on juba 10 aastat vana ja täna alles otsustasime tee siit läbi käänata. Sihuke aare sellises kohas!! Kõik oli väga äge algusest lõpuni. Üks ohoo-elamus teise järel, no ei tea, mida me siiani olime kartnud.
Aardega korras aga GC viimast logijat küll logiraamatust ei leidnud.
Väga huvitav koht, kuhu poleks ilma geopeituseta sattunud.
Aitäh peitjale ja lemmikpunkt GC lehele!
Alguses tundus, et kõik läheb ideaalselt - leidsime vajalikud abivahendid ja objekti, kus neid rakendada. Siis tuvastasime aarde ja hakkas pihta üks hädaorg - kuidas küll pääseda logima. Kuna maastik oli 3.0, siis katsusime ka vastavatelt meetritest merepinnast logimisprotseduuri teostada. Kui seis juba päris nutune, siis pöördusime taevaste jõudude poole. Selgus, et olime õiget asja teinud, aga oleks pidanud rohkem jõudu kasutama. Lõpp hea - kõik hea. Väga vahva tükk!
Ei teagi kohe miks ma seda olen nii kaua edasi lükanud.Esimese punkti sõna juba tekitas huvi.Abikad näppu ja lõppu ise lõpus mõeldes,et milleks mulle see kui pole kuskil kasutada aga võta näpust ikka leidus ka abikale täitsa tegus tegevus.Aitäh!
Aitäh peitjale!
Täna otsustasin siis külastada seda punktikest.
Alguses ei hakanud autostki välja tulema, sest koht tundus vale.
Kiirelt sirvisin maa-ameti kaarti ja siis pidin ikkagi mõnusa päikese kätte välja tulema.
Kui esimesest punktist sain huvitava nime kiiresti leitud, siis teisest karpi kohe ei leidnud. Eks mu ootused abivahenditele olid natuke teisest suurusest.
Lõpust kõndisin ka mööda tuimalt. Koha vastu äratas huvi üks teine asi hoopis, mida ma uurima hakkasin.
Viimane Kurna-nimeline aare sai ka täna ära leitud; Salmel oli plaan, kuhu navigeerida ning nulli laekudes sai kiiresti selgeks, et mõte on õige ka :). Üks uuem Mercedes oli meie saabudes piirkonna parimale parkimiskohale ennast juba välja sättinud, niisiis jätsime enda tranduula paremuselt teisele ning hakkasime tegutsema. Tiir tehud (mille käigus me Salmega kasutasime aardeni jõudmiseks otseteed ja Helen koos Indyga vähe viisakamaid kanaleid, Helen seejärel leidis peiduka ja kriipseldas meid raamatusse ning mina avastasin kohe peale seda, et pool abikat on karbis oleva augu kaudu jalga lasknud /õnneks mitte kaugele ja jooksik toimetati tagasi sinna kus ta koht :D/), paikasid Salme ja Helen veel konteineri ära ning olime valmis lahkuma. Ja siis astus metsast välja mersuomanik, ilmselgelt meie nägemisest häiritud, seljas hetkesituatsiooni täiesti ebasobivad linnariided/jalanõud ning käes lehvimas ülimalt kohatu paberkott… Pakkusin ära sõites, et jooksime kogemata peale kuju altkäemaksupapi peituviimisele/äratoomisele :D; kui uudistes mingi aeg tuttav auto kõrvaltegelase rollis peaks vilksatama, siis teate, mis värk oli… :D.
Aitäh Tunkile jõululaupäeva-aarde eest, külastatud küll alles 7 aastat hiljem aga lõpuks ikkagi tehtud!
Mõistatuse esimene punkt oli lahendatud juba väga ammu, aga edasi tegutsemiseks võtsime ikka väga palju hoogu. Tegelikult talvel oli ükskord kindel plaan siia tulla, aga siis avastasime maanteelt maha keeramise kohas suure lumevalli, mis meie hoo kohe maha võttis. Tänasel päikselisel ja kuival pühapäevahommikul ei takistanud meid miski kaardile märgitud punkti sõitmast. Seal parkis küll üks auto, kuid meilegi oli ruumi piisavalt. Ülejäänud punktid läbisime täpselt nii nagu peitja oli ette kirjutanud ja ühtegi raskust ega takistust teel ei ilmnenud. Ilusate vaadetega jalutuskäiku muidugi ei saanud, sest kole kohe kui palju siia metsa alla ikka prügi on veetud. Aarde lahendus oli ülimalt äge ja täiega nautisime sellise asja leidmist hoolimata ümbritsevast koledusest.
Tagasi auto juurde jõudes kalpsas metsast välja üks mees paberkott näpus. Kuidagi väga ehmatanud olemisega oli justkui oleksime ta miskist keelatud teolt tabanud. Küsimusele, kas ta käis seenel, saime vastuseks, et kärbseseeni pidi juba palju olema. Ei tea, mis salakeel see oli ja mida ta seal tegi, kuid saades kinnitust, et meie käisime ainult koera jalutamas paistis ta märgatavalt rahunevat ja hakkas lausa sõbrajuttu ajama, et kuidas meil muidu läheb jne. Üsna kummaline seik igatahes.
Suur tänu aardemeistrile, väga nutikalt kokku pandud komplekt.
Teostasime pisihooldust ja võtame siis hooldusvajaduse teate maha. Abivahendite konteiner oli praguline, aga teipisime selle kinni. Aardekonteineril puudus kaas, kuid kohapealsest kultuurikihist leidus ka siia sobiv lahendus. Kõik muu oli tipp-topp korras ja toimis ilusti.
No mida asja, kui äge aare. Täiega oleks võinud AA kanditaatide seas palju kõrgemaid punkte saada, kui minusuguseid topskeid vähem oleks, kes mõistatusaardeid ikka jätkuvalt vahelduva eduga pelgavad, neist ringiga mööda käivad ja siis veel oma kanget jonni ajavad ja end ei lase aidata ka. Aga seekord ma lasin ja lõpptulemus oli lihtsalt superlux. Mina tänan.
Anniga koos olles meenus see täpp kaardil, milleni kuidagi ei taha jõuda, mis sest, et see ei ole kodust ju kaugel. Kohapeal lahenes kõik nagu valatult ning peatselt saime nimed logiraamatusse. Kahju, et siia nii palju prügi on toodud. Nagu miks sa üldse peaksid siia sõitma ja siis tupikusse jätma oma borjomi purgi keset teed? Ei saa aru. Pärnu tripist oli pagassis veel prügi- ja taarakott olemas, täiendasin siis veidi neid. (955) Aitäh!
PS! Aardega tundus kõik OK, hooldusvajadust ei näinud.
Üks pikalt välditud täpike. Kaardi peal olin ühe paiga välja mõelnud, aga kuidagi ei jõudnud siia. Täna õnneks tuli Carolysil see meelde ja kuna aega oli, siis tulime vaatama. Õnneks tundus kohe, et asi klapib ja Carolys suutis peagi leida abivahendi. Seda vaadates oli selge, et mis me otsima peame ja lõpus jäigi see mulle silma. Tegime kõik, mis vaja ja pääsesime logiraamatule ligi. Pärast kõik kenasti tagasi ja ka abivahend omale kohale. Endalegi pisut ootamatult oli täpp värvitud. Lahe aare! Hooldusvajadust ei näinud. Tänan!
Mõeldakse ikka asju välja, peab taaskord tõdema. Kiitus peitjale ja aitäh ka kohe! Ausa ülestunnistusena aga saime patuga pooleks selle aarde, sest kuigi olin kaardil oletatavat kohta vaadanud ja aimdus oli, kuhu suundume peaks, siis tõuke kohale minna saime Sandrilt, kes meid vihmasel õhtupoolikul ja arvutustööst päästis ja suuna kätte andis. Vahepunktis saime nänni kätte, mis õnneks Kärdi kätte sattus, sest lõppu jõudes ma leidsin küll oletatava koha, aga Kärt asjale pihta sai. Meile tundus küll, et viimane leidja ei olnud pannud kõike nii nagu peaks ja selles osas aardekirjeldusele vastu läksime ning panime lõpuks tagasi kõik nii nagu kõige loogilisem tundus ja ka eelnevalt leidja seda kinnitas. Kõik nagu toimis, kuigi üks osa raskelt, aga samas loogikat kasutades peaks kenasti logiraamatuni jõudma. Märkena pigem juurde, et eramaa silt vaatas vastu meile, aga samas paik tundub hüljatud, seega ehk ei pahandata, et aeg-ajalt kolistamas seal käiakse.
Meile öeldi, et see on hea aare, mida vihmaga võtta. Oli tõesti hea autost välja hüpata, siis ruttu sisse, nati edasi ja jälle korra välja. Mail õnnestus kahtlane koht üles leida. Vaatasin, et abivahendid peaks siin abistama aga ei olnud neid seal vaja. Veidi võttis aega, et aru saada kuidas aardekarbile ligi pääseb. Panime asjad nii tagasi, et uued leidjad saaksid ikka abivahendeid kasutada. Väga põnev ja tore aare. Aitäh!
Ei teagi kohe kuidas see aare on nii pikalt seisma jäänud. Kunagi sai küll pärast üht mälumänguõhtut Merle, Merilini ja Tarmoga üht teooriat uurimas käidud, kuid tagantjärgi tarkusena olime tookord ikka väga vales suunas ummikusse jooksnud. Nüüd hiljaaegu mõistatust taas avades, tekkisid paar potensiaalset punkti kiirelt kaardile. Mõned päevad hiljem tekkis juba võimalus ka neid täpikesi lähemalt uurima asuda. Kui kontrollpunkti kohale jõudsin, tundus esimese hooga, et olen taaskord vales kohas. Kuid väheke kohanedes, hakkas asi paika loksuma. Üks asi viis teiseni ja juba ma potensiaalse peidupaiga juures ringi kooserdasin. Anomaalia tuvastasin tänu teatud kogemustele kiiresti, seega sai see pikalt seisnud täpike kiire lõpu. Njah koht on nagu on. Eks see meie kodumaa nurgataguseid peegeldab. Loodan, et ühel päeval muutub see olukord lõpuks ka paremaks. Eks ma pingutan vähe üle ka. Muutused paremuse suunas toimuvad koguaeg, aga samuti tõusevad ka ju standardid.
Tänud.
Ilmselt kunagi oli see aare teistsuguse lahendusega. Kuid hoolimata muutusest, tundub vähemalt mulle, et aarde hooldusteate võib maha võtta. Isegi siis, kui üks karbi kaas on praoga ja logiraamat õrnalt niiske.
Siiani oleme kogu aeg seda mõistatust edasi lükanud. Seekord vaatasime peale ja tundus väga lihtne. Nii oligi. Lõpus kolasime kõik kohad läbi, nii põnev oli.
Väga lahe aare lahedas kohas
Tänud
Lõpp oli muidugi jube. Ise ei oleks tahtnud seal tegutseda. Suur õnn oli päeval sinna sattuda. Aitäh.
Teise korraga logini jõutud. Jubedad kohad ikka veel Eestimaal alles. Lõpp-punkti algset olukorda ju ei tea, aga suhteliselt korras vist oli. Aitäh!
Läbisin kogu raja nagu ette nähtud. Teises punktis ei olnud läbi lehtede kohe õiget asja näha, aga sain siiski vajaliku info kätte. Edasi läks juba lihtsamalt. Lõpus olnut ei osanud küll oodata, huvitav teostus :) Aitäh!
Seda silda üritasime esimest korda otsida koos kollanokkade tiimiga pärast üliedukat;) mäluga mängimise õhtut. Ega me siis kodutööd teinud polnud, tulime otse välitöödele. Üsna varsti takerdusime aga lumehangede taha ning tookord suundusime hoopis Kurna kandi kuuski uurima.
Pärast venitamist ja mõningast hädaldamist sai kodutöö lõpuks tehtud ning võimalik sild tuvastatud. Korduvalt erinevaid vabandusi otsides edasilükatud külastuspäev jõudis nüüd ka lõpuks kätte, valides ikka kehvem ja kahtlasem teekond;). Kõige veidram oli kohata siin teisi masinaid, üks kahtlasem kui teine. Ilmselt meie tundusime neile sama või veelgi rohkem kahtlased. Me ei lasknud end eemal askeldajast siiski häirida ning käisime hiilides ning kõrvaliste pilkude eest varjudes posti juures ära ning dešifreerisime salakirja. Veidi oli nüüd veel vaja loodushuvilist mängida kuni meid huvitav plats vabastati, seejärel tõttasime kiiresti abivahendeid sihtotstarbeliselt kasutama. Üksi oleks ma siit ilmselt ilma logimata plagama pannud:) Julgema ja targemaga koos jõudsin ruttu logimiseni.
Lahe teostus pani muigama küll.
Aitäh!
PS praegu loen, et vajab hooldust.. ma ei tea, mis seal valesti oli, aga meie kasutasime küll logiraamatuni jõudmiseks kõiki peitja vahendeid.
Potentsiaalne sild sai kodus valmis vaadatud. Teevalik sinna aga ei olnud just kõige targem eriti minu asfaldi masinale. Kohale ma lõpuks ikka sain ja seal tervitas muidugi asfalt :(
Edasi läks juba lihtsalt. Lõpus ei saanudki ühte abivahendit kasutada kuna peidukas on lahti murtud. Tops oli kah ilma kaaneta. Proovisin asjad õigesti tagasi saada aga üks lukk on ikka täitsa katki.
Tagasitee valisin loomulikult selle kõvakattega variandi seal oli hoopis parem liigelda.
Kodutööna olin oletatava silla asukoha paika pannud. Kohapeal ringi vaadates võis seda truupi sillaks pidada küll, sest otsitav post jäi eemal silma. Edasi kulges ka oluliselt lihtsamalt, kui kirjeldust vaadates olin arvanud. Lõpus piisas ühes abivahendist, et logi kirja saada. Täitsa tore mõistatus. Tänan peitmast.
Alustasin alustasin väga valest oja otsast, õnneks avastasin oma lihtsameelsuse kiiresti. Silla peal läks juba ludinal, kuid põnevalt. Hooldust enam ei vaja ... kui siis "teeme ära" kampaaniat. Tänud peitjatele :o)
Jummel, see koht on nagu aardemeistrite paradiis! Alguse sain kiiresti, aga vahepunktist saadud instrumente polnud vaja kasutada. Kuigi ma kogu süsteemi kavalusest aru ei saanud, panin asja niigipalju kinni kui sai. Küllap peitja teab, mis ja kus ja kas vaja kõpitseda. Aga väga äge lahendus, teise ringi kaup on aus kaup. Tänu!
Ei saagi midagi kommenteerida, sest iga kommentaar rikuks kellegi jaoks otsimise rõõmu. Igatahes tore seiklus - värskelt pestud auto on nüüd just nagu on, kitsi ja jäneseid sai nähtud, üht-teist korjatud ja koju viidud. Aitäh!
Leitud. Tänud
Mingil põhjusel olen arvanud, et tegu on jube keerulise aardega ja seega polnud julgenud otsimagi minna. Nüüd siis leidsime lõpuks julguse piiluma minna. Tegelikult oli kõik lihtne ja loogiline. Lisaks ootas ees väga põnev ja suure hoolega meisterdatud peidukas. Tänud!
Juhiste järgi sai tehtud ja kõik läks ladusalt, mõnus nurga tagune koht kuhu polegi varem sattunud ja üllatavalt hea tee tuli siia. Lähedal asuvas mahajäetud majas käis mingi action aga nemad ei seganud ja sai rahulikult lahendamisega tegeleda. Lõpuga on ikka vaeva nähtud. Väga tore :)
Selle aarde lahendamisega sai algust tehtud juba eelmise aasta suvel, kui ma mõtlesin välja, kuhu tulema peab. Siis sõitsime Liinaga kohale, leidsime soovitud posti ja läksime minema. Üleeile varahommikul, käisin lennujaama taga Mikit tegemas ja kuna peale seda oli veel aega üle tütrekese saabumiseni, kellele pidin taksot tegema, siis otsustasin, tulla otsida üles aarde järgmine punkti. Punkt tuli ilusti välja ja lahendus ka, aga jama oli see, et Neti helistas ja pidin kiire lennuga Nõmmele sõitma. Nüüd jäi okas hinge, et ei saanud aaret kätte. Seega tulin täna poisiga kohale ja ennäe imet kuhu peremees meid juhatanud on. Ei tea mis ehitis see siin siis on? Igatahes leidsime aarde kiiresti üles. Algul jäi küll konteineri alumine osa kätte, aga suutsin selle ikka omale kohale tagasi pressida ja paistab, et peris tugevasti. Ei teagi mida siin nüüd vaja hooldada on, aga eks peremees otsustab kas hooldab või mitte. Suured tänud toreda aarde eest.