Ivan Ivanovits sõidab traktoriga
Kirjeldus
Oli varajane hommikutund, õhk pakatas vaikusest ning kerge uduvine hiilis mööda lagendikku. Ivan avas aeglaselt silmad poolvidukile, silmitses arusaamatuses ümbrust ja püüdis meenutada, kus ta on. Pööras pead vasakule ja paremale, ümberringi oli asfalttee. Sirutas käe, mille peale kostis klaasiklirinat ja tühjad pudelid veeresid rõõmsalt kolksudes laiali. Mehe päevitunud näos, kus vasakul põsel sügav arm, läksid silmad üllatusest suureks. Ivan pigistas korraks silmad kõvasti kinni ja uuesti avades nägi ikka sama pilti. Ta istus traktoris, suur rool vastu kõhtu, lõhkise istme servadest polster välja turritamas. Kust see masin pärit on, ei suutnud ta aga välja mõelda.
Ivanile hakkas meenuma eilne seiklus, see kuidas nad Juraga olid kusagil Jägala või Jugala kandis poest 2 kasti Pilsnerit ostnud, et tähistada uue tööotsa pakkumist. Tädi Ellal on vaja täna puid lõhkuda, pappi lubati hästi, aga midagi oli puudu. Mis see oli, püüdis Ivan meenutada, mille järgi ta minema peab, aga mitte ei suutnud välja mõelda. Ähmaselt meenusid juhised, et mine kogu aeg otse mööda teed, vaid korra keera vasakule ja korra paremale.
“Kurat küll,” pobises ta läbi hammaste ja keeras süütevõtit. Kostis aeglane vinguv heli, mootor turtsatas paar korda ja läks käima. “Dai pohh, nüüd pajehhali” mõtles ta mootoripodina saatel, tõmbas soni sügavamale pähe ja vajutas gaasipedaali põhja. Traktor kaapis järsult kohalt ja hakkas kulgema mööda asfaltteed, spidomeeter näitas täpselt 18 km/tunnis ja Ivan roolis sõidukit ühtlases tempos eesmärgi poole. Ta oli täpselt pool maad läbinud, kui käis kõva litakas. Pidur põhja, peatas ta masina ja kuulatas. “Blinn! Tsjort paberii, üks pütt lendas raisk” karjus ta rooli taga, aga tallas uuesti gaasi põhja ja kihutas edasi, spidomeeter oli kui naelutatult 9 km/tunnis peal. Masin vappus ja värises kurjakuulutavalt, ähvardav must tossujuga paiskus õhku, kuid kiirus püsis.
Teinud viimase pöörde, peatas ta varsti traktori, hüppas välja ja maandunud asfaltile, tundis, kuidas valusööst läbis pea. Aga Ivan oli rahul, ta nägi seda, mida otsis. Vaadanud kella, venis magus naeratus üle ta habemesse kasvanud näo, sõidu peale oli kulunud täpselt 10 minutit. Väärika liigutusega tõmbas ta taskust välja suitsupaki, läitis sigareti ja tõmbas sügava mahvi. Vaikselt sammus ta eesmärgi poole, lääpa tallatud pruunid kingad kastemärjas rohus sahisemas ...
Siinkohal lugu lõppeb, kui keegi jutustust jätkata soovib, siis palun väga!
Ole tähelepanelik! Liigu algkoordinaatidelt täpselt Ivani traktori jälgedes ja otsi üles õige koht. Vajalikke asju on seal mitu. Loe need kõik kokku, tulemus on X!
Aare asub koordinaatidel:
N 59° A' B,5"
E 24° C' D,1"
A=infotahvlil olevate neetide arvust lahuta 1 ja korruta 3-ga
B=Mis kuupäeval on Jüripäev
C=liida X-le esemete arv infotahvlil, korruta 3-ga, vastusele liida 3
D=Lahuta infotahvlil olevast suuremast aastaarvust väiksem aastaarv, ära kasuta sulgudes olevat.
Aarde saab kätte ilma kaevamata.
Oli varajane hommikutund, õhk pakatas vaikusest ning kerge uduvine hiilis mööda lagendikku. Ivan avas aeglaselt silmad poolvidukile, silmitses arusaamatuses ümbrust ja püüdis meenutada, kus ta on. Pööras pead vasakule ja paremale, ümberringi oli asfalttee. Sirutas käe, mille peale kostis klaasiklirinat ja tühjad pudelid veeresid rõõmsalt kolksudes laiali. Mehe päevitunud näos, kus vasakul põsel sügav arm, läksid silmad üllatusest suureks. Ivan pigistas korraks silmad kõvasti kinni ja uuesti avades nägi ikka sama pilti. Ta istus traktoris, suur rool vastu kõhtu, lõhkise istme servadest polster välja turritamas. Kust see masin pärit on, ei suutnud ta aga välja mõelda.
Ivanile hakkas meenuma eilne seiklus, see kuidas nad Juraga olid kusagil Jägala või Jugala kandis poest 2 kasti Pilsnerit ostnud, et tähistada uue tööotsa pakkumist. Tädi Ellal on vaja täna puid lõhkuda, pappi lubati hästi, aga midagi oli puudu. Mis see oli, püüdis Ivan meenutada, mille järgi ta minema peab, aga mitte ei suutnud välja mõelda. Ähmaselt meenusid juhised, et mine kogu aeg otse mööda teed, vaid korra keera vasakule ja korra paremale.
“Kurat küll,” pobises ta läbi hammaste ja keeras süütevõtit. Kostis aeglane vinguv heli, mootor turtsatas paar korda ja läks käima. “Dai pohh, nüüd pajehhali” mõtles ta mootoripodina saatel, tõmbas soni sügavamale pähe ja vajutas gaasipedaali põhja. Traktor kaapis järsult kohalt ja hakkas kulgema mööda asfaltteed, spidomeeter näitas täpselt 18 km/tunnis ja Ivan roolis sõidukit ühtlases tempos eesmärgi poole. Ta oli täpselt pool maad läbinud, kui käis kõva litakas. Pidur põhja, peatas ta masina ja kuulatas. “Blinn! Tsjort paberii, üks pütt lendas raisk” karjus ta rooli taga, aga tallas uuesti gaasi põhja ja kihutas edasi, spidomeeter oli kui naelutatult 9 km/tunnis peal. Masin vappus ja värises kurjakuulutavalt, ähvardav must tossujuga paiskus õhku, kuid kiirus püsis.
Teinud viimase pöörde, peatas ta varsti traktori, hüppas välja ja maandunud asfaltile, tundis, kuidas valusööst läbis pea. Aga Ivan oli rahul, ta nägi seda, mida otsis. Vaadanud kella, venis magus naeratus üle ta habemesse kasvanud näo, sõidu peale oli kulunud täpselt 10 minutit. Väärika liigutusega tõmbas ta taskust välja suitsupaki, läitis sigareti ja tõmbas sügava mahvi. Vaikselt sammus ta eesmärgi poole, lääpa tallatud pruunid kingad kastemärjas rohus sahisemas ...
Siinkohal lugu lõppeb, kui keegi jutustust jätkata soovib, siis palun väga!
Ole tähelepanelik! Liigu algkoordinaatidelt täpselt Ivani traktori jälgedes ja otsi üles õige koht. Vajalikke asju on seal mitu. Loe need kõik kokku, tulemus on X!
Aare asub koordinaatidel:
N 59° A' B,5"
E 24° C' D,1"
A=infotahvlil olevate neetide arvust lahuta 1 ja korruta 3-ga
B=Mis kuupäeval on Jüripäev
C=liida X-le esemete arv infotahvlil, korruta 3-ga, vastusele liida 3
D=Lahuta infotahvlil olevast suuremast aastaarvust väiksem aastaarv, ära kasuta sulgudes olevat.
Aarde saab kätte ilma kaevamata.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänud aarde eest!
Täiesti plaaniväline leid. Aga kui seal juba oldi sain kah nime kirja. Tänud!
Nüüd juhtus küll nii, et sattusin õigel ajal õiges kohal olema. Tegelikult olen ma sellele mõistatusele ikka nii mõnedki korrad otsa vaadanud, aga mitte eriti tõsiselt, kuna kergemini lahenduvaid muudkui jagus ja tekkis aga juurde. Kuid tuli sel Ivanovitšilgi lõpuks oma Mihklipäev. Nüüd peale logi kirja saamist vaatasin ikka õige hoolega tema tiira taara teekonda. Eks ta vist ikka arvutatav oleks, aga keeruline, hea et nii läks. Aitähh
Peale eksamit sobis hästi külastada Vanjat. Natuke pelgasime, et äkki tuleb suuremat sorti poleerimine, aga tegelikult oli kõik kenasti leitav, aitäh!
Panin kirjeldusest võetud numbrid võrrandisüsteemi ning sain kiirelt mingi punkti kaardile, kuhu suunas vaadata. Siis saabusid vastuoliulised vihjed erinevate mälestiste kohta algpunkti ümber ja ma läksin pimedas ja vihmase ilmaga õhtul neid kontrollima. Leidsin hoopis teise mõistatusaarde ja sellega tol päeval minu seiklused lõppesid. Järgmise päeva hommikul sain vihje, et teekond ja asjade loetlemine on siiski ülioluline ning läksin eelneval päeval arvutatud koordinaati uurima. Sealt leidsin ka selle õige tahvli ja see oli väga temaatiline ja sobis aarde kirjeldusega hästi kokku. Täna kasutasin võimalust ja vaatamata sellele, et aarde lähedal käisid aktiivsed korrastustööd, sain kiiresti aarde kätte ja logi kirja.
Lõppkokkuvõttes aare väga meeldis, mind takistas hoopis üle mõtlemine.
Aitäh peitjale!
Leitud
Kunagi, kui me oma vanaisa aaret peitma hakkasime, siis sai selle aarde piirkond esialgu valitud. Admini käest saime aga teate, et meie aarde asukoht on ühele teisele aardele liialt lähedal. Asusime siis mõtlema, et mis aare see olla võib ja kus ta siis asuda võib. Seejärel tegime esmase vaatluse ning aarde õigest asukohast olime siis ca 10-15 kaugusel ehk siis päris lähedal, kui kirvetada. Siis jäi see mõistatus mõneks ajaks sahtlisse. Mirjam hakkas hiljuti hunnikus mõistatusi taas lahendama ning sai miski punkti paika. Nüüd peale mõningast otsimist leidsime karbi üles. Täitsa originaal, algne logiraamat ka sees. 14 aastat ilusti vastu pidanud. Respekt!
Kunagi ammu, kui meie oma aardele peidukohta otsisime ja enda arust maruhea koha leidsime, siis anti meile teada, et läheduses juba üks kast on ja sinna peita ei saa. Kuna ühtegi tavalist kasti kaardil ei paistnud, siis pidi tegu olema kindlasti mõistatusaardega. Jama seisnes selles, et neid oli meil kaardil tol ajal veel üsna mitu lahendamata ning kuigi me käisime perimeetri läbi, karpi me ei tuvastanud.
Nüüd, mõnedkümned kuud hiljem, avasin lõpuks need Jüri lähedal asuvad mõistatused ja hakkasin neid lahendama. Mõnele tuli lahendus lihtsamalt, sellele siin aga mitte nii väga. Kuna kindel tahtmine oli ilma kohapeal käimata asi ära lahendada, tuli ekstensiivselt otsingumootori abi kasutada ning veidi ka lotot mängida. Esimene katse oli üsna paljulubav, aga kui panna juurde ka meie teadmised ajast, mil ise midagi peita tahtsime.. saime üsna kindlalt koordinaadi paika. Täna tulime vaatama ja jõudis juba kõhklus tekkida, et äkki oleme ikka vales kohas, kui karp silma hakkas. Juhhei! Oli teine küll pikalt leidmata, logiraamat veidi niiske, aga muidu heas seisukorras. Aitäh!
Kunagi ammustel aegadel üritasin Ivani jälitada aga alati jooksid jäljed liiva. Vahepeal jätsin aarde rahule ja siis lendasin uuesti peale, arvutasin ja mõõtsin ja jõudsin täiesti vales suunas palju kaugemale kui vaja. Seejärel unustasin aarde tükiks ajaks jälle ära kuni see kollane täpp mind siin häirima hakkas. Oma tarkusest jõudsin seekord natuke lähemale aga mitte päris. Lõpuks sain vajalikud numbrid endast targemalt ja seekord tundus koht isegi usutav.
Kuna peale kellakeeramist on töölt lahkudes juba kottpime, siis mingi uitmõtte ajel otsustasin Vanamehe viimašeid tegemiši vaatama minna ning enne seda Ivan üles otsida. Lõpu ümber tegin ikka päris mitu ringi aga õige peidukas ei lasknud end ka liiga kaua otsida. Logiraamat on küll kergelt rõske aga ei midagi hullu, kannatab kirjutada. Tänab!
Leitud, aitäh!
Lumega oli natukene keeruline, aga logiraamat õnnestus siiski kätte saada. Aitäh!
Ausalt öeldes polnudki varem selle aardega süvitsi tegelenud. Eks pikk kirjeldus ja palju nüansse tekitas kiirel peale vaatamisel tunde, et mingi hull müsteerium. Eile sai aga plaani võetud Jüri kandi aarete külastamine, mis pikalt kõrvale heidetud ja nüüd lahenduse saanud. Ja eks tuli siis ka see Ivani lugu uuesti ette võtta. Algul proovisin niisama virtuaalselt ringi kruiisida, aga siis võttis Salme ikka vähe teaduslikuma lähenemise ja arvutas täpselt välja, kuhu Ivan oma traktoririmakaga jõudis. Ja täna siis suuna sinna võtsimegi. Edasise ülesandega suutsime endale ikka korraliku peavalu valmistada ülemõtlemise ja ettekujutamisega. Ja nii saadud tulemus meid põllutöid tegema suunas. Kui midagi geopeidulist leida polnud, siis tuletasime endale meelde, mis tööd Ivan tegema läks, korrigeerisime koordinaate ja kihutasime järgmisse punkti. Seal oli aardeleid vaid mõnusa jalutuse kaugusel ja karp ilusti omal kohal ootamas. Kasisime seda natuke seest ja väljast ning panime nimed logiraamatusse.
Aitäh, täitsa lahe lugu ja tore lahenduskäik, mis ei olnudki väga keeruline.
Puhastasime aardekarbi seest ära, ka kogu nänn sai salfakatega puhtaks nühitud. Eemaldasime katkised esemed ja räbaldunud paberilehed. Panime logiraamatule uue minigripi ja mõned donotiidid talle ka seltsiks.
Leitud, logitud, tänan!
Tänud aarde eest!
Kordi varemgi olen seda mõistatust avanud ja lugenud ja niisama targalt jälle kinni klõpsanud. Kuni mõned päevad tagasi sattusin taas avama ja lugema ja ühtäkki oli asi selge. Nii said sammud Ivani jälgedesse seatud ja vajalik info kokku kogutud ja nüüd siis ka lõpus käidud ja nimed kirja pandud. Aitäh aarde ja laheda mõistatuse eest!
Esimene osa oli kõige raskem. Saadud koht tundus loogiline ja edasi läks kergelt. Lõpus õnnestus natuke pime olla ja siis leida. Aitäh!
Eile õhtul vaikse liiklusega sai see teekond läbi sõidetud ja lõpp välja raalitud. Aare aga oli oma pesas nii külmunud, et seda sealt lihtsalt kätte saada oli võimatu.
Tulime täna hommikul kirvega tagasi. Hea küll, ei olnud kirves, nuga oli .. ja uuristasime karbile väljumisava.
Sai nüüd selle aardega ka ühele poole, enam ei pea seal viadukti peal seda vahtima
Tänud
Kõigepealt proovisime Ivani läbitud teekonda ühel päeval läbi teha ja jõudsime peaaegu lõppu. Kuid see viimane jäi leidmata. Tänases plaanis seda aaret küll ei olnud, aga kuna auto tahtis tähelepanu , otsustasime vähe valgemates oludes uuesti proovida. Sai ikka seal enne müratud, kuniks Raul asja üles leidis. Tänud peitjale aarde eest.
Teisel katsel leitud. Ei tea miks esimene kord ei leidnud. Tänud peitjale
Leitud.
Aare tahab väga puhastamist ja kuivatamist.
Eks olen proovinud seda ikka mitu korda lahendada, aga geokogemus tuli alles nüüd appi. Veidi kahtlev olin oma tulemustes, aga Carolysi leid kinnitas, et kõik täiesti õige. Tänud!
Auto pargitud, hakkasin jalutama. Mul oli hea meel, et tuul tugevam polnud, muidu oleks täitsa kõhe olnud. Peale veidikest otsimist selgus, et salvestatud koordinaat on täitsa õige. Abiks tuli ka see, et korra vihjet värskendasin, meelde oli jäänud all aga tegelikult oli chh. Kuskil peiduka lähistel astusin ka junnaka sisse ning selle maha kulutamiseks siirdusin edasi pikemale jalutuskäigule.
Vanakese logiraamat on üpris niiske. Nii minigrip kui karp tundusid terved, ei teagi, kust see niiskus sinna sai, donotiiti ka polnud. Ilmselt oleks üsna hea kui logiraamat saaks päevaks/ööks sooja ning siis minigripitatult donotiidiga aardesse tagasi.
(529) Aitäh! EVEJ
Tööpäev oli lõpusirgel ja aeg oli Ivanile külla minna. Keerasin siis lenkstangi sinnapoole ja teele. Olin kaardipealt üritanud kohta tuvastada aga ikka kadus järg ära. Peale müksu loksus minu jaoks asi paika. Loendatud, rehkendatud sisestasin numbrid gepsu aga et asi liiga kiirelt läbi ei saaks siis ikka väikese veaga. Veast sain siis aru kui tegin kontrollkõne geokolleegile. Edasi panin pedaali põhja ja sain Ivani kätte. Aitäh.
Kui Rivol Evelini aardega asjad ühel pool, suunasin ta Ivaniga tegelema. Samas, selleks oli mul ju vaja ka omal aare lahti teha ning kui varem olen olnud aarde teksti lugedes suures segaduses, siis nüüd tundus kõik päevselge. Tekst hakkas rääkima, arvutused tulid ludinal ning oligi aeg minna Ivani jälgedes kõndima.
Kohapeal tegime veidi strateegilist lugemist ja saime üsna ebareaalse tulemuse, siis aga tulime pilvedest alla ja lugesime ära kõik sõnad aarde tekstis. Peale seda oli tulemus hoopis parem ja oli põhjust uskuda oma valmisolekusse lõpuga rinda pista.
Elu ja olu üle vesteldes saabusime nulli ning jõudsin juba pettuda oma arvutusoskustes, kui Rivo õige asja kätte sai. Nii tore mõistatus tegelikult, aitäh :)
Tegelt ei olnud üldse plaanis, aga ... vaja oli Evelin Ilves ära lahendada, kuid kuna Jutsil oli kandev idee, siis tuli ka Ivan Ivanovits ära pusida. Ja taaskord leidis kinnitust tõsiasi, et kaks pead on ikka kaks pead, rääkimata neljast silmast :o) Tänud peitjale, väga võimas legend.
Sellel traktoril ei olnud navi peal,siis ikka läks natuke aega enne kui õigesse kohta jõudsime.aitäh!
Viive jäi veidi eemale rähnipesa juurde näljaseid kisavaid poegi kuulama, mina logisin aarde ära. Pärast vaatasime koos kuidas rähn poegi toitis. Aitäh!
Eeltööna sõitsime vajaliku teekonna seltsimees Guugel Mapovitšiga läbi ning jõudsime nii kohta kuhu jutustaja Ivan Ivanovitši murus sussi sahistama jättis. Lugesime vajaliku kraami kokku ja siirdusime kohta kust oleme miljon korda mööda sõitnud, aimamata, et tegu on ääretult toreda kohaga.
Sain kogu protsessi käigus ka teada, kus asub Ameerka mets.
Hariv ja huvitav ning ka humoorikas mõistatus - mida veel tahta.
Spasibo tavariši.
