Laitse Vallamaja
Kirjeldus
Praegune Laitse piirkond on ajalukku märgitud pisut rohkem kui 800 aastat tagasi.
Selleks, et kõik päris algusest peale ära rääkida, läheme kõigepealt aastasse 1219 kui Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse ristisõdijate sõjakäiku Revalasse:
"Kui aga hommik kätte oli jõudnud, käisid nad ringi mööda kõiki külasid, süüdates neid põlema ja tappes inimesi ja võttes teisi kinni ja röövides palju karja ja saaki, jõudsid õhtuks külasse, mida kutsutakse Ladise (praegu Laitse), ja puhates seal öösel, läksid nad järgmisel päeval teise, naaberkülla, mida kutsutakse Culdale (praegu Kulna), ja said suure röövsaagi.”
Aastal 1866 loodi Laitse vald (Laitz). 1894 aastal osteti vallamaja ja vaestemaja tarbeks Laitse mõisast 120 rubla eest 2 tiinu maad. 1895. aastal ehitati Laitse vallamaja, hoonel 10 akent, üks pott- ja üks telliskivi ahi, 1 pliit, 2 korstent, ehitajaks Jaan Alttof (Althov). Samal aastal ehitati hoonesse kelder ja ümber aed. Järgmisel aastal lisandusid veel palkon viie aknaluugi, kahe kohtupingi ja pööningutrepiga. Laitse vald oli väike ja pisike oli ka vallamaja. Vallamaja hoone valmides hinnati selle väärtuseks 800 rubla.
Laitse elukorraldus kulges selles majas tsaariaja lõpuni ning ka Eesti Vabariigi ajal kuni 1939. aastani mil valdade reformi käigus 1/3 Laitse valda Nissi vallaga liideti ja 2/3 Laitse vallast (Mäe ja Vansi külade maa-alad ning Laitse asunduse maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalide nr. 10 ja 11 maa-aladeni, viimased kaasa arvatud) Kernu vallaga.
1995. aasta 25. märts. Oli möödunud mitu aastat "laulvast revolutsioonist" ja lippude lehvitamisest kui vanas majas tehti tuli ahju, köeti tuba soojaks ja kokku tulnud Kernu valla Kaasiku, Kibuna, Hingu ja Laitse küla paarkümmend elanikku arutasid uue maja ehitamise võimalust, vana ja laguneva endise Laitse vallamaja asemele. Vana hoone oli 100- aastane ja asjatundjate arvates kapitaalset remonti „vanake“ enam välja ei kannataks. Uue maja ehituseks vajalikud palgid lubasid kohalikud külamehed oma talu metsadest varuda.
1995. aasta juuli – vana vallamaja lammutati talgute korras. Arvo Upan on see mees, kes kogu hingega ettevõtmisse suhtus ning arhitekti ja töödejuhatajana töö käima pani ning hiljem lõpuni viis. Ühiskondlikus korras tehti palju tööd ära ning aktiivsemad mehed olid siinjuures Enn Järvlepp, Kalju Edovald, Ants Kobi, Ants Alliksaar, Aivar Alliksaar, Jaan Mättik, Johannes Romulus, Heino Nurm ja mitmed teised. Tehnikaga toetasid talumehed Matti Luts ja Meelis Viikmaa. Et Laitse ei jääks mingiks preeriakolkaks valla ääremaal, aitas ettevõtmisele kaasa ka toonane vallavanem Enn Karu. Sama aasta hilissügisel pandi vana maja taastatud vundamenti nurgakivi.
Seotud lingid:
Praegune Laitse piirkond on ajalukku märgitud pisut rohkem kui 800 aastat tagasi.
Selleks, et kõik päris algusest peale ära rääkida, läheme kõigepealt aastasse 1219 kui Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse ristisõdijate sõjakäiku Revalasse:
"Kui aga hommik kätte oli jõudnud, käisid nad ringi mööda kõiki külasid, süüdates neid põlema ja tappes inimesi ja võttes teisi kinni ja röövides palju karja ja saaki, jõudsid õhtuks külasse, mida kutsutakse Ladise (praegu Laitse), ja puhates seal öösel, läksid nad järgmisel päeval teise, naaberkülla, mida kutsutakse Culdale (praegu Kulna), ja said suure röövsaagi.”
Aastal 1866 loodi Laitse vald (Laitz). 1894 aastal osteti vallamaja ja vaestemaja tarbeks Laitse mõisast 120 rubla eest 2 tiinu maad. 1895. aastal ehitati Laitse vallamaja, hoonel 10 akent, üks pott- ja üks telliskivi ahi, 1 pliit, 2 korstent, ehitajaks Jaan Alttof (Althov). Samal aastal ehitati hoonesse kelder ja ümber aed. Järgmisel aastal lisandusid veel palkon viie aknaluugi, kahe kohtupingi ja pööningutrepiga. Laitse vald oli väike ja pisike oli ka vallamaja. Vallamaja hoone valmides hinnati selle väärtuseks 800 rubla.
Laitse elukorraldus kulges selles majas tsaariaja lõpuni ning ka Eesti Vabariigi ajal kuni 1939. aastani mil valdade reformi käigus 1/3 Laitse valda Nissi vallaga liideti ja 2/3 Laitse vallast (Mäe ja Vansi külade maa-alad ning Laitse asunduse maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalide nr. 10 ja 11 maa-aladeni, viimased kaasa arvatud) Kernu vallaga.
1995. aasta 25. märts. Oli möödunud mitu aastat "laulvast revolutsioonist" ja lippude lehvitamisest kui vanas majas tehti tuli ahju, köeti tuba soojaks ja kokku tulnud Kernu valla Kaasiku, Kibuna, Hingu ja Laitse küla paarkümmend elanikku arutasid uue maja ehitamise võimalust, vana ja laguneva endise Laitse vallamaja asemele. Vana hoone oli 100- aastane ja asjatundjate arvates kapitaalset remonti „vanake“ enam välja ei kannataks. Uue maja ehituseks vajalikud palgid lubasid kohalikud külamehed oma talu metsadest varuda.
1995. aasta juuli – vana vallamaja lammutati talgute korras. Arvo Upan on see mees, kes kogu hingega ettevõtmisse suhtus ning arhitekti ja töödejuhatajana töö käima pani ning hiljem lõpuni viis. Ühiskondlikus korras tehti palju tööd ära ning aktiivsemad mehed olid siinjuures Enn Järvlepp, Kalju Edovald, Ants Kobi, Ants Alliksaar, Aivar Alliksaar, Jaan Mättik, Johannes Romulus, Heino Nurm ja mitmed teised. Tehnikaga toetasid talumehed Matti Luts ja Meelis Viikmaa. Et Laitse ei jääks mingiks preeriakolkaks valla ääremaal, aitas ettevõtmisele kaasa ka toonane vallavanem Enn Karu. Sama aasta hilissügisel pandi vana maja taastatud vundamenti nurgakivi.
Seotud lingid:
Logiteadete statistika
Logiteated
Aarde jaoks mõeldud koht oli tühi.
olemas
Leitud, tänud!
Tänud aarde eest!
Leitud
Leitud
Leitud😁
Polnd midagi nii kerge🤣🤣🤣
Aga kätte saime😄
Kiire leid. Tänud!
Lihtne leid, ilmselt selle aasta viimane!
Leitud
Hea rahulik logida, kui kell on juba üle 22. Aitäh!
Leitud koos Evaniga. Aitäh!
Leitud, tänud!
No nüüd olid need numbrid tõepoolest ka meiele arusaadavad. Ja jumal tänatud, täitsa kopp ees juba siin vallamaja juures käimisest. Kuigi lukk tahtis ka ikka suurematsorti meelitamist, siis avanemise klõps tegi ikka siiralt head meelt.
Tänud peitjale Laitsesse kutsumast ning aaret peitmast.
Leitud.
Tänud peitjale aarde eest
Aitäh peitjale. Aaret oli lihtne leida
Mööda Laitset kooserdades veendusin, et Eestis oli omal ajal kõvasti amatöörarhitekte - üks aianduskooperatiivi suvilake hullem kui teine...
Aga selle tarekese aarde saime ikka kätte, polnudki miskit keerulist.
Leitud! Mis tore tareke!
Ilm tundus üheks tsiklitiiruks paras. Oli üks teine aare plaanis, kuid valitud tee ei viinud sinna kuhu vaja. Sattusin hoopis ühe teise aarde juurde, aga selleks polnud sobivat abivahendit kaasas. Sõin seal veidi mustikaid ja otsisin mingi aarde, et ikka nime kirja saaks. See oli sobiv, tänud.
Ei tea, kui keeruline või lihtne see koodi leidmine enne oli, aga nüüd on küll siililegi selge (ja kes ikka pihta ei saa saab logisid lugeda). Seltsimaja ise täitsa kena. Aitäh kutsumast!
Kui GCsse kirjutatakse numbrid avalikult üles, siis sai see kood ikka kiiresti leitud.
Tänud aarde eest!
Tegin numbrid rohkem väljapaistvamaks kokkuleppel peitjaga.
Aaret on hooldatud.
Ei vaja hooldust
Leitud kevadise jalutuskäigu ajal mööda siinseid aarete radu Vasalemmast Laitsesse. Aare on tip-top korras. Vajalikud numbrid on õiges kohas täitsa olemas va viimane aga ega sellega suurt mööda panna ka ei saa ja taba avanebki nagu võluväel:)
Aitäh aardemeistrile siia kanti kutsumast!
Uuesti tagasi, nüüd juba kolmandat korda, aga tulemus ikka sama. Kastil korralik lukk ees, mille vamiseks taas ei osanud mingeid numbreid kuskilt leida. Sai ikka jälle nii siia kui ka sinna alla piilutud ja avalikult vaadatud, aga nagu pimedusega oleks löödud, tolku ei miskit. Kahju.
Jube kiire oli, aga kaks minutit oleks ikka saanud näpistada. Kuid mida nende paari minuti jooksul ei leidnud, oli kood. Nii et jäi ootama aegu, kui natukenegi rohkem mahti on ringi vaadata ja ehk saab siis logiraamatuni ka jõutud.
Hetkel oli kõik suht OK seisus, ka numbrid olid enam-vähem loetavad, vaid viimast tuli oletada. Peitjale tänud!
Leitud
Leitud, konteineris ainult post-it leht. Vajalikku infot ei olnud enam näha, peitja abiga saime lõpuni.
