Meistri aare
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Ei kadesta suvel otsijaid
Eks seal ikka veidi tuulasime ringi,kuigi kui kohe veidi terasemalt vaadata oleks pidanud lihtsamalt leida.Eks õpime,areneme.Aitäh!
Tänane geopäev tõotas tuua hunniku legendaarseid vanu võsakaid. Tagantjärele tarkusena polnud ehk tõesti kõikse parem aastaaeg valitud, kuid polnud viga. Luubiga vaadates oli teerada täitsa olemas ning jalga jala ette pannes läksime leidsime aarde, mis peidetud aal, mil ma veel lasteaiaski ei käinud.
Aitäh meistrile!
Kohale sõites ei teadnud mis ees ootab, sai sealt jala minema hakatud aga tegelt oleks võinud vabalt ka drive in teha :) aare seal kus lubatud, ideaalne aeg aaret külastada, aitäh :)
Küll inimeseloom ikka võib tühm olla. Tulla jaanuaris otsima lumega rasket, kui ilma lumetagi ei leidnud. Pekkis, tundus, et ei tule ka seekord võimalust konna suudelda. Lasin veel logidele silma peale ja lugesin ridade vahelt. No sain konna käega katsutavaks, aga ta oli oma pesasse korralikult kinni külmunud, ja varjas ka külmunud aaret. Looduslikke abivahendeid kaasates algas vaevarikas ja millimeetri kaupa edenev operatsioon. Mõtlesin, et talvel peab kuumaveetermos kaasas olema. Igatahes valges tulin ja pimedas läksin. Miks ma nii jäärapäine olin? Sest suur osa teekonnast siia oli kiilasjää ja leiuta lahkumine oleks tähendanud asjata sõitu, jälle! Enne mind on siin saginud suur hulk metsamugusid.
Ei leidnud valvurit ega aaret. RMK on siin värskelt kraavi kaevanud, vb on kadunud see vanake. Sääski oli selle eest mega palju.
iia saada tundus lihtsam kui Kalmu aardeni jõudmine. Natuke sai ka autoga tuuseldatud, aga mis siin ikka autot piinata. Olekski teine liiga sopaseks läinud. Ikka üks ja kaks, vasak ja parem, jala ikka edasi. Ja leidsime selle, mis vaja. Vana meister, konn, aaret valvamas.
Sellisel ajal veel ilmselt hea aaret leida. Varsti ilmselt siin paras võsa.
Metsas oli korralikult lumine, ei olnud jälgegi lõunaosariikides oodatud lumevabast alast. Käed taskus jõudsime objektile. Lumi oli põlvini ja karp seal kuskil valge vaiba all. Kordades lihtsam oleks olnud teisaldada lihtsalt lund, aga siin oli lume all kõva koorikuga kihte ja kõige tipuks veel jäätunud kihid. Kohapealt leitud abivahendiga sai suurem ports valget ära teisaldada ja jäistes kihtides sai ettevaatlikult kruvikeerajaga toimetatud, et rohelisel veel külge jäänud jalad külge jääks. Tänud peitjale.
See vanake on mul pikalt mõttes olnud, kuid olen arvanud, et ta sobib leida vaid talve lõpus või hilissügisel.
Selgus, et rõõmsad hõiked Pärnumaa lumetusest tegelikkusega kokku ei sobinud. Õigemini oli kohalematkamise kraaviserv kenasti lumevaba ja savi-libedalt porine. Nullis laiutas aga rohkem kui poole meetri kõrgune jää ja lumi. Aaret ega selle valvurit ei paistnud kusagil. Logifotode tulemusena sai potentsiaalne koht valitud, aga pikk jää teisaldus tulemuseni ei viinud. Tervet päeva me siin lund teisaldada ei soovinud, nii et Aive otsustas kontrollida, kas otsime õigest kohast. Õnneks selgus, et oleme töötanud õiges paigas. Saime indu juurde ja mõne aja pärast õnnestus läbi jää valvuri rohekat tooni näha. Nüüd läks täpsuspuhastamiseks. Kahejalgse valvuri saime kiiremini kätte. Ma arvaks, et allesjäänud jalad on tagumised, üks esimestest jalgadest paistis läbi jää, jätsime selle sinna. Mõne aja pärast saime ka konteinerile jaole. Aitäh! Eesti 13. aare on nüüd leitud.
Auto pargitud oli päris hea astumine aardeni aga siis hakkas meil ikaldus.oleks ainult lumi aga oli veel jää ka.Saime ikka omajagu seda jääd ja lund seal teiseldada.vahepeal tegime kontrollkõne kas ikka kühveldame õigest kohast,kühveldasime küll ainult mõned sentimeetrid oli veel puudu ja jäigi valvur silma.Oli teine üleni jäässe parkinud,et mitte valvurit katki teha siis millimeetri haaval eemaldasime jääd.Vaeseke oli juba ilma kahest jalast.Igatahes lõpuks me logiraamatuni jõudsime ning oma nimed me raamatusse kirjutasime.Aitäh!
Suvel ei tahtnud parmude ja sääskedega siia võitlema tulla. Tulime talvel, kuid lumega seda aaret otsida ei soovita. Soovitav on tõesti labidas kaasa võtta. Õnneks oli kasu geosõprade pildilogist.
Lugesime küll,et lumega mitte leitav aga mina tahtsin tulla ja Daunol ei jäänud muud üle, kui sabas vantsida. Labida haarasin autost kaasa ja kaevamine ümber nulli andis põhjust rõõmustada.
Ohoo, jälle üks vana aare leitud.
Tänud
Leitud! Aitäh!
Praegusel ajal on lokkav taimestik juba pisut hõredam ja rada aardeni oli kergesti läbitav. Jätsime järgmistele külastajatele kraaviületamiseks purde. Vanake ise on parima tervise juures. Aitäh!
Järjekordne veider koht aarde jaoks. Aga eks selle aja aarded tunduvadki valdavalt sellised olevat.
Põdrakärbsed on aktiivseks muutunud.. uh. Aardeleid ise oli üllatavalt kiire.
Tänan peitmast.
Minu idee lähenemiseks oli vale, selle aarde puhul oleks pidanud kohe veisi usaldama. Tänu veisile oli rännak normaalne. Loodus küll lokkab juba, aga kuu pärast on veel hullem. Lõpus oli vaja veidi tiirutada, aga lõpp oli edukas. Üks vanake jälle käes. Konn leitud, aitäh!
Kangelaslikult ligipääsu otsides ja meisterlikult nõgestest mõõda laveerides lõpuks leitud. Aitäh.
Meistri aaret oli meil suur au otsima minna - on teine vastu pidanud päris pika aja. Kohalejõudmiseks tuli ette võtta väike matk, aga leid ise oli juba kiire. Auväärses eas konn oli oma ülesannete kõrgusel ja valvas aaret hoolega. Aitäh peitjale!
Teed siin kandis on ikka hetkel väga porised, niiet sõitsin väga tasa, et mitte teelt välja libiseda. Kohapeal oli kena parkla ja edasi väike jalutuskäik mööda mõnusat metsarada. Konn oli omal kohal ja tervitas meid. Tänan.
Kuna siin kandis olime liikumas, siis otsustasime, et tuleme ikka ka selle aarde juurde, kuigi sõbrad olid selle juba leidnud. Nemad leidsid aga suvel, nüüd oli hoopis teine aastaaeg ju. Seega sai see paraja pikkusega jalutuskäik tee äärest ette võetud ning lõppes see muidugi edukalt ehk leiuga. Täname.
Mõnus jalutuskäik mööda sissesõidetud sihti, kraaviületus ja siis hakkasime otsima. Kuna tegemist oli vanakesega, siis tundus veidi krõps maapind meie vastu töötavat. Õnneks leidis Mikk aardevalvuri ja juurdles just selle üle, mida konn talvisel ajal seal metsas teeb, kui kiire kaevamine aadepurgi nähtavale tõi. Tehtud! Aitäh!
Ei saa just öelda et möödasõidul kiire leid. Huvitav koht tõesti ja tore aardevalvur ka
Leidsime.
Tänud!
Valida oli kas minna kraaviperve pidi vilus ja lõuani rohus või päikese käes raiesmikku pidi. Valisin viimase. Kohale jõudes otsisin päris kaua, ületasin korduvalt ka kõik sealsed kraavid, lõpuks kui peaaegu loobusin ja tagasiteele suundusin, jäi purk silma ja pikalikukkunud aardevalvur ka. Sai jälle mõne grammi higi maha, tänud!
Lähenesime samuti põhja poolt. Raielangil mõnisada meetrit enne nulli toimetasid kaks metskitse, kes siis esiteks meid muudkui jõllitasid ning edasi siis möirates veidi eemale kalpsasid. Meie jälle edasi ning nemad samuti jälle veidi kaugemale, koos oma häälitsustega. Polegi neid varem niiviisi lõugamas näinud, alati tundunud sellised vaiksed ja vagad loomakesed. Kitsed metsa kadunud, ootas nullis ees nüüd juba põder.. No temale väga tere ei tahtnud ütlema minna aga meid märgates loivas temagi vaikselt minema. Mis seal ikka, kasutasin siis Marko tehtud silda et plikaga vähe lihtsamalt üle saada ning nimed said kenasti kirja. Tänud!
Kiire leid loogilisest kohast, tänud.
Peale Kalmu 1 sai telefoni autos veits turgutatud ja see aare ka ära logitud, tänud. Kuna eelmises logis oli vihje, et logiraamat hakkab täis saama siis viisin sinna uue logiraamatu ka juurde.
Geotuuri 2. päeva viimaseks aardeks jäi see vanakoolikas. Autoga metsakvartali sihiotsa jõudes oli jäänud veel viimane õhtukuma. Lume ja pimedaga, ei kusagil asuvat vanakoolikat otsima - hea mõte, kas pole? Natukene põhja pool olid kõik sihid Harvesteriga läbi sõidetud ja kraavidele harvendusraie tehtud. Siin ootas mind ees ainult täistuisanud siht. Pool maad sain käia põdra jälgedes. Täpselt minule sobivat sammu astunud. Lõppu jõudes oli kottpimedus maad võtnud. Jäist lund oli labida metalliosa jagu. Õnneks sain lumega_mitteleitava aarde jaoks mõned täpsustavad juhised kus labidas maasse lüüa. Selle jaoks tuli kõigepealt ületada üles sulanud kraav. Edasi 5 minutit kaevamist ja purgi kaas paistiski. Eemaldasin kaane ümbert jääd, et saaks selle maha keerata ja sisule ligi. Lappasin väga vana logiraamatu algusest lõpuni läbi. Hakkab teine täis saama. 3 lehte alles. Jalutasin seejärel tagasi auto juurde, kuhu otsustasin ka täna ööd veetma jääda. Nägin küll ka mitut huvitavat nõukaaegset jahimeeste metalltorni aga ei kiskunud kohe üldse neid katsetama. Kuna aarde peitja arvatavasti enam ei mängi, siis tänaksin seekord hoopis põtrasid heade sissekäidud radade eest!
