Metsapargi 2

Saare teise otsa lähedal toimetas kalamees, aga omadega õhinas ja motikate müras ta isegi ei märganud meid. Siin oli topsini jõudmine mugavam, kui ilmas oleks arvanud. Suurim tänu!
Nüüd tagasikäik, et silla juures arvatavalt tänane kõige keerulisem katsumine ette võtta.

Nagu ikka viimase aja tava, siis vaikimisi olen mina see orav ja sips-sips oksalt-oksale see topsike kätte tuligi. Aitäh!

Jääl oli rada lume vabaks tõmmatud. Jalutasime, kuniks georada saarele juhatas. Tänud peitjale.

Kui 'Metsapargi' aarde juures oli orav Skin siis siin oli minu kord ronida. Aardepuu on okstest tihe ja kergelt ronitav. Üleval sättisin ennast mingi nipiga kuidagi istuma ja logi sain kenasti kirja.
Tänud peitjale aarde eest!

ei arvanud et peab ronima, aga puu oli väga sobilik.

Jalutasime jääl ja noppisime aardeid. Aitäh!

Siin oli nii lahe ronitav nulg juba kaugelt vaadates.Tänud toredat kohta tutvustamast.

Ja saigi seeria läbi. Tore turnimine; eelmiste leidjate jäljed viisid kohale. Peitjale tänud!

imeilusa ilmaga kõik korjatud :)

Tänud aarde eest!

Jätsime auto maanteele talutee otsa. Seal ilutses silt Eramaa (või oli mingi muu era planeet), ei hakanud hoovipeale tungima. Kuid jala sai hoone ees olevast hoovist kenasti mööda minna. Ja jõesaar oligi siinsamas. Jalutuskäik päikesepaistel jõejääl. Geomaantee viis lõpuks ilusasti aardepuu juurde. Kõrgusese vallutamise võttis ette noorem. Tänan saarele kutsumast.

Tänud aarde eest!

Siia panen emotsiooni eest FP. Lisaks jääl kõnnile lisandus tore ronimine. Veidi kitsas oli, see-eest sai üleval istuda. Lõpuks said need ammu häirinud täpid värvitud. Aitäh aarde eest!

Tulime mööda kalameeste kelgu jälgi ja loendasime jäässe puuritud auke. Tänan!

Kui loodus pakub märgade aarete leidmiseks jääkaant, siis geopeituri ülesanne on see tänulikult vastu võtta. Tulime ka siis logimisolusid üle vaatama ja tõdesime rõõmuga, et vesi kannab ja saarekestele ligipääs ilma abivahendita olemas. Kohapeal kribinal-krabinal topsi järele - tööjaotus paigas - Merle tõi alla, mina viisin tagasi. Aitäh peitjale, õues oli -19, aga külm ei hakanudki.

Kaks metsapargi aaret leitud, kolmas sihikule. Aga siin enam nii ladusalt ei läinud. Kogu see vesi oli täpselt nagu eelmistegi juures, jääkaane all ja lumega kaetud, aga uuringud näitasid vaid 3 cm jää paksuseks. Liikusime edasi, kuna eemal tundus, et kalamehed on peal käinud ja õühtegi suuremat auku polnud, seega ka siit kuivadena lahkunud. Laveerisimegi siis nende pisikeste aukude vahelt saare teise otsa ja siis juba kindlal maal olevat lund mööda kohale. Küll on niisuguste meestega tore aardeid otsimas käia, kes lausa konkureerivad, et kes ronimisõiguse saab. Peitja oli selle siin kah kanikesti lihtsaks teinud, kuigi väheke kõrgel see aare ju asus. Igatahes sai nüüd 4-st siinsest juba ammu häirinud aardest 3 meie logide võrra rikkamaks. Igati positiivne.
Tänud peitjale siia neid väheke nagu probleemseteks kujunenud, aga enamuses siiski leitud aarete eest.

Kui juba Metsapargi oli kenasti vallutatud, siis ei löönud me ka selle aarde ees kohkuma. Kulgesime SUP-iga kohale ja saime siingi muda- ja jamavabalt nimed kirja. Aitäh!

Viimasena SUP-itasime selle aardeni, väga mõnus oli sõita, keset jõge oli üsna vaba vesi ja edenesime jõudsalt. Aarde juures käidud, oli tagasiteel vastuvoolu sõites veidi rohkem tööd vaja teha, aga ilm oli suurepärane, 28 kraadi ja päike - lõpuks ometi suvi, väike tuuleke ka vastu puhumas, mitte ühtegi putukat polnud närimas, nii et puhas nauding. Suur tänu peitjale selle aardeseeria eest!

Vabandust partide ees keda randudes pesalt minema ehmatasin. Hea et paljajalu suppama ei tulnud.

Siin tegime jänesehaake, ajasime kalamehed segadusse ja logisime aarde ära. Tänud!

Kuuditasime metsapargis. Lustisime aarde abivahendiga ja sõitsime tammini. Kahekesi oli suht piiripealne ujuvus. Korra vajusime sisse ka. Veetaimed vohavad jõudsalt ja parim kevadine aeg siin sõitudeks on juba läbi. Maive ronis puu otsa aaret leidma. Ujuvvestid seljas uudistasime vana veskit, kohtusime kirjanikuga ja ronisime kividel. Mõnus rahulik park siin.

Kui juba sillalt paistis jões üsna palju rohelist olevat, siis otsustasime suurt uime SUP-ile mitte alla panna ja panime kaks väikest. Selle tulemusena vänderdas SUP vees üsna juhitamatult ja muutis pidevalt suunda. Väike vastutuul tegi ka veel oma töö. Meil aega oli ja vaikselt sudides liikusime edasi. Niikaua kui jõudsime veehoidlale ja meile vajaliku saare lähistele oli kulgemine päris mõnus. Siis aga läks see roheline ollus vees nii paksuks, et pidi lausa kätega seda SUP-i teelt eemale tõstma, et natuke edasi liikuda. Saar oli juba mõnekümne meetri kaugusel ja viimased meetrid rammisime lihtsalt kõrkjatest läbi. Täitsa huvitav kogemus oli, aga eks oleme ju enne ka kanuutanud heinamaal ;) Aarde leidmiseks vaatasime paar puud üle ja siis märkasime ilmselt geopeituritele valmis pandud atraktsiooni. Edasi oli kõik juba lihtne ja saidki nimed logiraamatusse. Tagasisõit oli vähe kergem, sest meil oli veekoridor sisse raiutud ja taganttuul aitas ka edasi liikuda. Vesikuppude vahel liuelda oli täitsa mõnus ja olime rahul, et nüüd oli siin veekogul nähtud nii talvine kui suvine vaade. Mõlemad olid omaette toredad.
Aitäh peitjale, väge ägedad aarded!

Minul oli selge plaan, et enda abivahendeid kaasa ei võta, et tahan proovida peitja poolt pandut. Sest ma tahan ikka saada sellist elamust, nagu on mõeldud saama, mitte seda enda maitse järgi kohandada.
Esimene õppetund oli, et lühkarite ja varbavaheplättaritega on läbi metsa (jätsin suure maantee bussipeatusesse auto) suht ränk rämmamine. Jõudsin abivahendini ja üllatav oli küll, et kui mastaapne asi on kokku klohmitud. Ega midagi, lukust lahti ja hakkasin vee poole tassima. Hea raske kärakas.
Ütleme nii, et ega vees olles väga edasi ei läinud. Küll aga sedavõrra rohkem pakkus huvi kohalikele, kes järve kaldal piknikku pidasid ja jalutasid. Lihtsalt vahtisid nagu mullikad (keda oli ka teisel pool kallast). Sain kõik aarded kenasti logitud. Aitäh.

Kulgesime vaikselt taimede vahel järgmise aardeni. Natuke uurimist ja Mare silmaski aaret. Vaigusema osa võtsin enda kanda. Tagaisõiduks võtsin kiilu alt ja SUP liikus oluliselt paremini. Tänud peitjale, oli tore seeria.

Kahjuks sattusime siia ilmselt kõige halvemal aastaajal. Pidevalt pidi end läbi murdma taimede võsast ja siin kahjuks kriimustas mind üks sakiliste servadega paharett ja tõmbas mu jala pikalt verele.
Hea meel oli , et viimane ja siia enam kunagi tulema ei pea.
Õnnestus näha esmakordselt looduses siniseid käbisid Korea nulul.
Tänud

Leitud. Tänud peitjale.

SUP-lauaga oli mõnus kulgemine mööda Vigala jõge. Saarel olev abivahend jäi kohe silma ja poole tee peal ka aare. Nulg oli küll veidi vaigune aga see vaik ei seganud ronimist ja riided jäid ka suhteliselt puhtaks. Aitäh!

Kuna meil täna juba üks suuremat sorti SUPitamine plaanis oli, siis otsustasime juhust kasutada ja Metsapargi aarded ka külastada. Leidsime sobiva koha, kust vette minna ja nii me mõnusalt aardest aardesse kulgesimegi. Tänan.

Tore seiklus sup'idega.Aitäh!

Küll oli ilus puu! Kähar ja tihe, turvaline lisaks sellele. Mikk käis logimas, aitäh!