MOS

Vett oli vähe ja seegi soe. Tänud.

EKs ta tänasel päeval natuke ekstreemne oli, aga õnneks olid Maretil suht kõrge säärega kummikud autos kaasas. Natuke loksus küll ka üle kummiku ja püksisääred said märjaks, kuid õnneks jalad ise jäid kuivaks. Tänud peitjale!

Hooaja viimase rattareisi kohustuslikud märjad jalad. Peidukoht julge.

Ammu-ammu lahendatud ja ootas kohalkäiku. Ükskord sai juba käidud, aga polnud korraliku varustust. Seekord kõik kaasas ja kiire leid. Tänud!

Raskete aarete päev.

Tänud aarde eest!

Peale pikemat aega sulistamist andsime alla ja hakkasime tagasi sõitma. Vahetult enne liiga kaugele jõudmist oli Kaupo logidest mõned vihjed korjanud, nii et pöörasime otsa ümber ja sõitsime tagasi. Taas kulus jupp aega, enne kui rõõmuhõise üle ilma kostis ja aare leitud sai.

Veeseis oli täna õnneks otsinguid vägagi soosiv, aga peidukas oli küll kaval. Esimese hooga ikka üldse ei näinud ja tekkis juba kahtlus, kas oleme üldse õiges kohas. Logidest jäi aga silma, et tuleb ikka korralikult paar korda seal edasi-tagasi käia ja nii sai ka tehtud. Meetod töötas ja aare sai lõpuks leitud. Aitäh peitjale!

Kuna täna eelmise aarde juures sain läbi märja heina rügades lirtsuvad jalad, siis oli õige aeg siia katsetama tulla. Kevadepoole korra käisin olukorda hindamas, siis oli küll kaunikesti ekstreemne. Nüüd oli küll lausa lust ja lillepidu. Vesi oli madal ja vagane. Kummikutega oleks jalad kuivaks jäänud, aga kuna mul enam vahet polnud, astusin otse botastega sisse. Nagu paljudel teistelgi, ei õnnestunud esimest korda silla alt läbi minnes märgata, aga tagasiteel polnud kahtlustki, seal ta oli. FP läheb mitte et mulle hirmsasti meeldib sildade all ronida, aga väljakutse eest ja positiivse emotsiooni eest, et tehtud sain. Tänud peitjale

Heh, valmistunud selleks aardeks ju polnud. Lahendus tuli puusalt ja kiiresti. Ruttasin siis lõppu ja seal oli selge, et saapad jalast ja sisse. Aga ei midagi, kaks korda kahlasin kõik läbi ja jalad hakkasid külmast juba ära kukkuma, tulin sealt pettunult välja ja marssisin autoni tagasi. Seal lugesin logisid ja no lihtsalt ei suutnud logita minema minna. Otsustasin veel proovida ja siis oli ka teada juba, et peab ikka väga hoolikas olema. Jalgadel närvid olid ka juba suht surnud, seega sai nüüd pikalt vees rahulikult olla. Ja siis see leid ka tuli, heh, sellises kohas päris andekas. Aitäh laheda aarde eest.

Teel CITOle tegime peatuse, sest Kärt oli mingi hetk mõistatuse lahendanud. Veidi läks aega, aga õnneks oli piisavalt õiget varustust, et Kärt sai aardele ligi. Läks ühelt poolt ja läks teiselt poolt, aga lõpuks kätte sai. Vahepeal sõitis ka auto mööda, siis käskisin Kärdil ülivaikselt paigal püsida ja ta kenasti varjus :P Aitäh peitjale!

Vastav varustus külge ja läksin otsima. Esimese tiiruga ei leidnud ja läksin teisele ringile. Teisel ringil märkasin kohe kahtlast objekti. Väga tore aare. Aitäh!

Oja oli täitsa veeta

Tänud aarde eest!

Mõistatus juba varem lahendatud,täna kohapeal saime ka kenast hakkama.Aitäh!

Sattusime siia koos ühe vene paariga. Meie otsisime aaret ja nemad puruvanasid. Oi, kuidas mulle puruvanad meeldivad, nii ägedad näevad välja...
Aardele läks järgi Dauno, ise tahtis. Hea peidukas.
Tänud

Olin just hommikul selle mõistatuse lahendanud, kuid pisut pelgasin, et pole piisavaid abikaid. Kohapeal aga selgus, et kevadine suurvesi on praktiliselt läbi saanud ja isegi minu kummikud ajasid asja ära. Lahe peidukoht.

Tänan peitmast.

Ometigi päev üksinda ja vaid enda tempos toimetamiseks. Mitu nädalat juba pidanud pereliikmeid oma otsingutele kaasa võtma, kuid nüüd sain planeerida päeva täpselt oma soovide kohaselt.

Hommikukohvi kõrvale võtsin geopeituse kaardi lahti ja vaatasin piirkondi selle pilguga, et jääks Tallinnast küll mõistlikule kaugusele, aga piisavalt kaugele, et ühe kaupa neid punkte ainult väljakutse täitmiseks ei hakkaks noppima. Pilk jäi püsima varasemalt lahendatud Võhma ja Likekõrve punktidele. Ojee, maasturiga huvitav, võtan siis need lõpp-sihtkohtadeks ja kraban tee peale jäävaid muid punkte ka.

Esimene oli siis ebaõnnestunud korstnapühkija, aga MOS-iga läks igati toredast: kummikud jalga, ühelt poolt alla, teiselt poolt välja.

Äge teostus. Võhikule ei ütleks midagi, geopeituja pilk jääb küll sellel pidama. Tänan peitjat.

Ehee, no ei olnud sobivalt varustanud end.

Leitud. Tänud põneva aarde eest!

Käisime siin paar nädalat varem, kuid siis olid ilmaolud nii halvad, et aardele ligi ei pääsenud. Nüüd olime paremini varustatud (loe kummimadratsiga!) nii et sain ennast ilusti nulli aerutada. :D Ega sellest kohe kasu ei olnud, päris tükk aega otsisin. Lauril oli varem leitud, kuid ei suutnud ka meenutada mida ma seal täpselt leidma peaks. :D Aega ikka kulus, kuid lõpuks leidsin selle kavala aarde üles! :)

Tänud toreda aarde ja veel toredama seikluse eest. :D

Aarde asukoht sai juba millalgi suvel kindlaks tehtud. Seejärel on aga see aare tahaplaanile jäänud ja pole leidnud sobivat aega siia tulla. Tänane geoplaan aga nägi seda ette, seega tuli tulla. Esimene pilk sillale kuulutas asja suhteliselt lootusetuks, kuid veidi põhjalikum vaatlus andis mõista, et asi on täitsa tehtav. Pikad kummikud jalga ja veeprotseduurid võisidki alata. Vesi oli igati okei kõrgusega ja jõepõhi oli ka tugev. Nagu enamik geopeiturid, sai silla alt läbi käidud kaks korda. Teisel korral hakkas anomaalia silma. Logisime kuival maal, et midagi vette ei pudiseks.
Väga toreda teostusega aare, meile meeldis.

Võtsin rattasõidule seljakotiga kummikud kaasa ja tegin väikese kõrvalpõike silla alla.

Nagu tavaliselt oli tops vales kohas. Aga vähemalt alles, mitte nagu üks lätlane kahtlustas.

Koht oli teada. Esimese tiiruga jäi kahtlane asi silma ja ei näppinud. Teise tiiruga rabasin ära.

Sõitsime üle silla, kui: "Stopp, siit ei tohi sina lihtsalt niisama üle sõita!"

Mis teha, käsk on vanem kui meie. Aja aga sõrad paljaks ning kahla, sulbi või suma, aga kätte pead sa ta saama.

Juhtusime õigesse kohta. Mingi pirakas loom sulpsatas just vahetult enne vette, aga ta ei andnud endast rohkem märku ja oli üsna julge otsingutele asuda. Leitud. Aitäh.

Nii selgete juhistega on kerge otsida. Sisenesin ühelt poolt, väljusin teiselt poolt. Ilm (+27 °C) oli väga soosiv selle aarde logimiseks. Aitäh!

Paar kuud tagasi oli veetase piisavalt kõrge, et võis asjale käega lüüa. Nüüd oli täita hea, esimese hooga ei pannud ka tähele kui juba teiselt poolt väljas olin... aga kus aare on? No egas siis midagi, uuesti ja siis jäi juba näppu. Väga lahe, tänud :)

Leitud ja logitud. Mul olid kummikud jalas ning aare jäi ka üsna kiiresti silma. Tänud!

Teist korda siin ja nüüd läks ikka väga kiiresti. Ei tea kuidas eelmine kord ei märganud.

Pidime Tarmo perega kokku saama. Tuli ainult koht valida kus neid järgi oodata. Nii see punkt sai välja valitud. Tol hetkel ma ei mäletanud üldse mis mind ees ootamas on. Küll aga sai see kohale jõudes kohe selgeks. Lapsed muutusid ärevaks kui nägid mind saapaid jalast kiskumas ja tembeldasid mind segaseks. Ega siis geopeitur ei lase ennast neist pisiasjadest häirida , vaid annab ikka endast parima. Leidmisega oli esimene ring probleeme, vahepeal jõudsin ikka välja soojenema tulla ja Tarmo ekipaažki jõudis juba kohale. Alles teine katse oli edukas.

Oh seda nurjatut peitjat küll, tänud.