Karulased (Ursidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond. Karulased on segatoidulised. Sellesse sugukonda kuulub 8 praegusajal elavat liiki. Neist Eestis elutseb üks – pruunkaru (Ursus arctos), aga on teada, et kogukonda kuulub veel erinevaid teadlastele mitteteadaolevaid liike. Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, karu asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Kui 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, siis 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900-950, varakevadel aga kuni 1000. Karud on tuntud oma aktiivse rände poolest.
Traditsiooniline, kuid arusaadavalt salajane karude kongress sai hoo sisse kaugemal inimestest, kuid siiski piisavalt lähedal, et natuke nähtaval olla. Kuna kohe-kohe on paljud karud suikumas pikemale talveunele, korraldati kongress ühepäevasena.
Kutsed saadeti välja hääleõiguslikele erinevate karude esindajatele: viiele grislile, üheksale pruunkarule, ühele hiidpandale, seitsmele jääkarule, kuuele huulkarule, ühele päikesekarule ning neljale baribalile. Hiljem selgus siiski, et kogemata jäi päikesekaru kutse välja saatmata.
Vaikselt ning suure saladuskatte all kogunesid lähemad ja kaugemad sugulased metsas, et arutada seniseid otsuseid ja arenguid ning luua uus maamärk karudest ja karudele. Kongressi alguseks jõudsid kohale kaks jääkaru, neli pruunkaru, kaks huulkaru, kaks baribali, kolm grislit. Päikesekaru ja hiidpanda seekord erinevatel põhjustel kohapeale ei saabunud.
Ühel varasemal siinmail toimunud koosolekul nimetati üks Lõuna-Eesti mägi Karude mäeks, seekord otsustati jätta märk maha Põhja-Eestisse, mida otsuse kohaselt jäeti valvama haruldane rohekaru. Vastavalt karude seadustiku paragrahv 25 lõige 11 ning paragrahv 24 lõige 12 alusel määrati maamärgi asukoht ning valitud teadjamatele ligipääs vaatamaks, mida valvatakse.
Rohekaru valvatav asukoht ja karude jäetud aare on leitav iga ilmaga. Pimedas on abi ka kohapealsest kergest valgustusest, kuid see tuleb lahkudes alati kustu panna. Igaks juhuks tuleks pimedal ajal kaasa võtta 3 x AA patareid. Kui olete rohekaruga kokku saanud ja logimise protseduurid teinud, palun pane kõik omale kohale tagasi ja sulge uks ning kaitsev kastümbris. Jõudu pole vaja rakendada, nõuga saab kõik vajaliku kätte.
Kast avaneb ainult ühelt poolt, jälgige kleebiseid! Palun mitte tabalukke lume sisse panna, selle jaoks on eraldi kruvikonks langenud puu küljes.
Aare on peidetud 2024. aasta advendiseeria 23. detsembri aardena.
Geokontroll:
Karulased (Ursidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond. Karulased on segatoidulised. Sellesse sugukonda kuulub 8 praegusajal elavat liiki. Neist Eestis elutseb üks – pruunkaru (Ursus arctos), aga on teada, et kogukonda kuulub veel erinevaid teadlastele mitteteadaolevaid liike. Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, karu asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Kui 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, siis 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900-950, varakevadel aga kuni 1000. Karud on tuntud oma aktiivse rände poolest.
Traditsiooniline, kuid arusaadavalt salajane karude kongress sai hoo sisse kaugemal inimestest, kuid siiski piisavalt lähedal, et natuke nähtaval olla. Kuna kohe-kohe on paljud karud suikumas pikemale talveunele, korraldati kongress ühepäevasena.
Kutsed saadeti välja hääleõiguslikele erinevate karude esindajatele: viiele grislile, üheksale pruunkarule, ühele hiidpandale, seitsmele jääkarule, kuuele huulkarule, ühele päikesekarule ning neljale baribalile. Hiljem selgus siiski, et kogemata jäi päikesekaru kutse välja saatmata.
Vaikselt ning suure saladuskatte all kogunesid lähemad ja kaugemad sugulased metsas, et arutada seniseid otsuseid ja arenguid ning luua uus maamärk karudest ja karudele. Kongressi alguseks jõudsid kohale kaks jääkaru, neli pruunkaru, kaks huulkaru, kaks baribali, kolm grislit. Päikesekaru ja hiidpanda seekord erinevatel põhjustel kohapeale ei saabunud.
Ühel varasemal siinmail toimunud koosolekul nimetati üks Lõuna-Eesti mägi Karude mäeks, seekord otsustati jätta märk maha Põhja-Eestisse, mida otsuse kohaselt jäeti valvama haruldane rohekaru. Vastavalt karude seadustiku paragrahv 25 lõige 11 ning paragrahv 24 lõige 12 alusel määrati maamärgi asukoht ning valitud teadjamatele ligipääs vaatamaks, mida valvatakse.
Rohekaru valvatav asukoht ja karude jäetud aare on leitav iga ilmaga. Pimedas on abi ka kohapealsest kergest valgustusest, kuid see tuleb lahkudes alati kustu panna. Igaks juhuks tuleks pimedal ajal kaasa võtta 3 x AA patareid. Kui olete rohekaruga kokku saanud ja logimise protseduurid teinud, palun pane kõik omale kohale tagasi ja sulge uks ning kaitsev kastümbris. Jõudu pole vaja rakendada, nõuga saab kõik vajaliku kätte.
Kast avaneb ainult ühelt poolt, jälgige kleebiseid! Palun mitte tabalukke lume sisse panna, selle jaoks on eraldi kruvikonks langenud puu küljes.
Aare on peidetud 2024. aasta advendiseeria 23. detsembri aardena.
Geokontroll:
leitud
Väga lahe teostus, aitäh!
Pärast meeleolukat eilset õhtut tegime täna veel Keila Konnatuuri. Konnad said leitud, võtame veel mõned aarded. Pärast Vive le France'i tõid sõbrad meid siia ka. Mõistatus oli kodus muidugi lahendatud. Jälle üks suurepärane aardetükk ootas ees. Väga lahe! Aitäh!
Käisin vaatasin üle aarde. Patareid korras, lukud kontrollitud ja töökorras.
Olen seda aaret natuke aega edasi lükanud. Veidike pikk jalutuskäik. Kuid täna tundus paras aeg. Nautisin sügisest metsa ja jalutamist. Siis jõudsin aardeni. Polnud õrna aimugi, mis siin ootamas ja seda mõnusama üllatuslaksu sain. Uudistasin ja uurisin ja lugesin ja nuputasin. Aitäh peitjale. Väga tore aare.
Add an image
Upload image
Leitud ja logitud. Tõesti äärmiselt lahe teostus. Tänud!
Lähenesime mööda võsahakkija teed mööda.Polnud kõige mugavam aga täitsa sõidetav, hiljem leidsime ka parema tee.Tänud mõnusa lihtsa mõistatusaarde eest !
Tänud!
Pärast pikka jalutuskäigu motivatsioonisirget ei leidnud esimese hooga aaret vaid hoopis punetava maapinna. Sai söödud eelmise kahe aasta eest ja ka järgmise aasta eest ette. Vot nii palju metsmaasikaid mahtus kõhtu. Seejärel saime suunduda rahus aaret imetlema. Natukene pidime ikka ka mõtlema, ennem kui näpud taha saime. Tore kast! Aitäh!
Täna võtsime ette väikese jalutuskäigu, et see aare üles otsida. Kahju kohe, et ei sattunud siia enne aa valimiste lõppu, oleks kindlasti ka hääle minult saanud. Väga lahe asi on siia üles pandud. Suured tänud!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Teine tänastest eesmärkidest oli külastada sildiaardeid AA2024kandidaat, et saaksin ka oma hääle anda enne kui hääletus lõppeb.
Mõmmide mõistatus võttis natuke pead kratsima, aga siis sain veast aru. Lõpp tundus täiesti metsas, aga Madis oskas kaarti lugeda ja leidsime aarde juurde korraliku tee. Väga ilus teostus. Aitäh.
Ossa raks. Kindel aasta aarde kandidaat! Aitäh, väga äge!
Mõistatusega läks libedalt. Kuna Vanamõisas sai omajagu samme juba tehtud, siis lasin siin sama soojaga edasi. Lõpp oli juba enne avamist lahe üllatus. Pärast avamist aga nunnu üllatus. Aitäh!
Aare avaldus siis loogikast sain kiiresti aru aga siiski 1 jäi puudu ja päris õiget asukohta ei saanud kuigi olin lähedal. Kuna kaardi pealt tundus lihtsalt võpsik ilma teeta siis ei hakanud siin ka kirvetama aga tuleb välja, et täitsa viisakas tee tuleb aarde kõrvale :)
Aare ise väga lahe, vaeva on nähtud, aitäh :)
Tänud väga laheda teostusega aarde eest!
Küll on tore mingite hüüber keeruliste mõistatustega jumalast krussi ja tossama aetud ajud vahepeal väheke lihtsamaid ülesandeid saavad. Nii hakkab lausa taas tunduma, et mõnda asja ma lausa oskan, näiteks lugeda ja kirjutada. Igatahes sai see punktike valutult kirja ja täna tundus, et oleks mõistlik oma sammud just siin täis astuda. Väheke porine ja vesine küll oli, aga kevadine värk, normaalne ühesõnaga. Kutsa oli küll nagu mudamölakas, aga õnneks enne autot oli väheke puhtama põhjaga kraav, kus ta natuke ontlikumaks sai. Põhjalikum puhastus toimus muidugi kodus, kevadised koerapidaja rõõmud. Tänud peitjale mõistatuse ja toreda aarde eest.
Tore mõistatus ja eriti uhke aare!
Aitäh!
vaeva oli nähtud palju, tänud pühendatud panuse eest
Selle päeva viimane aardeleid, seda tänu Allanile. Kohapeal oli esialgu nõutus, aga katsetades avanes aardelaegas ja see vaatepilt oli ilus! Suur tänu ilusa aarde eest peitjale! Ja suur aitäh Allanile, tänu kellele me sellest ilust osa saime!
Tegin koos Tiiu ja Mardiga väikese jalutuskäigu ka selle aarde juurde.Kohapeal oli veidi pusimist,kuid lõpuks saime logiraamatule ligi. Igati kena teostus,aitüma peitmast
Elamu koordinaatide kättesaamine oli kordades lihtsam kui kohapeal hoonesse sissemurdmine. Siin saab lihtsalt puudulikku lugemisoskust süüdistada. Kohalikuna teadsin täpselt kuskaudu sinna kõige lihtsamini ligi pääseb seega nulli väntamine ei ole mingi probleem, eriti veel kui kõik lombid on jääs. On ikka vinge elamu isegi tuled põlesid veel ilusasti.
Auto jäi tee äärde ning tegime jalutuskäigu. Täitsa tore. Lõpp oli veidi ootamatu, aga saime siiski hakkama. Tagasi saime veidi paremat rada pidi nagu geopeituses kombeks. Tänud aarde eest!
Peale admini lähetamist (rongi peale, kuhu mujale) otsustasin pikema jalutuskäigu ette võtta. Sest ilm on helge ja silmgi (saaks) selge(ks). Kõmpisin raudteejaama parklast esimese aardeni 1.2 km ja teiseni 2 km. Seejärel tulin täitsa planeerimatult ka siia. Mõnusalt mahe 8 km geokõmp sai kokku 4 leiuga.
Nullis - kui kohe ei avanenud - meenus, et eile oli sellest aardest ju seltskonnas juttu. Kas tõesti vaja AA-patareisid.. Õnneks polnud, lugeda oli hoopis vaja! Kui see oskus omandatud, avanes ka salalaegas. Ossam-tossam, über alles! Aasta Karu ja Aare vaatasid vastu. Nummid ja kiiiduväärt. Kindel AA kandidaat juba aasta alul leitud. Aare parimas korras. Lisasin pastapliiatsi. Tuhat tänu peitjale!
Selle aarde lahendamisega läks aega, tegelikult midagi keerulist polnud, lugemis oskus vajab lihvimist. Aare töötas kenasti. Pimedas oli eriti ilus. Tänan
Aitäh aarde eest!
Tore suur aare nunnuka aardevalvuriga.
Tänan peitmast.
Eelluure ütles, et autoga saab päris lähedale kuid tegelikult oli viimane tee lumevaiba all ning meie valisime teise tee. Auto jäi suurema tee äärde ning jalgsi tuli vast km kanti üks ots. Tee, mis autost vaadates oli täitsa puhas, osutus parajalt mudaseks. Õnneks kraavilaadse toote ületamiseks leidus aarde lähedal sobiv koht ja siis saime juba uhke meistriteose kallal toimetama hakata. Väga lahe asi valmis meisterdatud - kiitused! Tagasiteel leidsime lumel ukerdava päevakoera, kellest Ingal hakkas kahju ning keda ta kaasa tahtis võtta kuid suutsin siiski veenda teda päevakoeraröövi toimepanekust loobuma. Tänab väga palju!