Mudaaugu lasketiir

Nullist ei näinud otseselt midagi, vaatasime mõnes kohas ringi ja alles teise nurga alt hakkas tegelt õige koht silma. Tänud aarde eest!

Nii head silma ikka ei ole, tuli ikka käsikaudu kobades üles otsida.

Tegelikult olen siin juba neli aastat tagasi koos Loonaga käinud aga ega see puu mul küll meeles polnud. Küllap siis Loona tegeles ronimisega. Muidu ma arvan, et ma mäletaks seda. Igatahes täna tuli ise end aarde juurde vinnata. Konteineri avamine just kergete killast polnud. Sai abivahend appi võetud ja seetõttu mulle abiks tulnud geopeitur sai taaskord mu laamendamise tagajärgi parandada. Ma nats liialdan muidugi. Tänan.

Leitud, tänud!

Käisime vaatasime üle. Oli jah teine lahti ja seda vist olnud juba päris pikalt. Õnneks oli kõik terve ja kogu sisu alles. Kallasin vee välja ja taastasin esialgse olukorra.

Kast oli lahti silmadega maa poole. Sellepärast oli pimedas ka raskesti leitav. Ma ei roninud aarde juurde, selle tõttu jäi ta kahjuks praegusse asendisse.

Käisime seda õhtul pimedas otsimas nagu oli soovitatud kirjelduses. Pettuma ei pidand, super lahe aare. Künka otsas helkisid meile rebase silmad vastu, kes jälgis terve selle aja meie tegevust

no see oli päeva esimene ja ikka mõtlesin kohe üle. Tegin ilged kauged tiirud kõige pealt ära. pettusin, kuid rõõmustasin esimeste muulukate üle. Siis tulin nulli tagasi ja mõtlesin, et nii vänt ei saa ikka olla, et jälle teise aasa serva pean ronima hakkama. Võtsin siis vähe kainemalt asja ja nii õnnestus ka aare üles leida. Äge konteiner, aitäh.

Tahtsin siia juba veidi varem tulla, aga kuidagi ei sattunud nii. Täna oli aga imeline hetk, kui päevavalgust veel oli. Parkisime staadioni juurde ning sammusime nulli. Seal jäime siis kirjeldusele vastavat objekti otsima, kuid ükskõik mida me ka ei pakkunud, sihtmärk ei olnud õige. Siis võtsime loogika appi ja ma sammusin otseteed õigesse kohta. Kuidas seda kaugemalt nägema peaks, mina ei tea. Igatahes sai natuke võimlemisharjutusi teha, aga vähemalt logida sai istudes. Karp uhke ja sellega kõik kombes.
Aitäh!

Ma ei tea, kas meil lihtsalt vedas või siis tabasime märki jube hästi. Igatahes geopeituri sihtmärki me omast arust ei leidnudki, vaid olime lihtsalt karbiga ühel hetkel silmitsi. Mirjam siis läks karbi kallale ja pani nimed kirja. Ma toetasin selles olukorras moraalselt, meile tundus, et valges õnnestub ehk paremini, aga ega pimedas ka võimatu pole.

Mõnus proovilepanek oli ja väga ilus vaade. Aitäh vaevanägijale!

Leitud ja logitud.

Peale eelmist aaret ütlesin Maritile, et sama asja enam täna ei tee ja siin tuli kohe oma sõnu süüa. Mina algselt vaatasin valesse suunda kui Marit juba õiget asja märkas. Mis siis ikka kui väsinud käed jälle tööle ja logitud saigi.

Vaatasime nullis ringi, tabasime silmadega sihtmärki ja panime nimed kirja.

Siin olen juba korra varem ka käinud, aga toona tekitas eemal toimub termotuumareaktsioon liiga palju häireid. Seekord valisin veidi parema aja ja kõik toimis ideaalselt. Lahe värk. Aitäh peitjale.

Lasketiirus olen varem ikka paar korda käinud, aga kõige täpsem silm ei ole siiani olnud. Ka siin oli oht, et märki ei taba, aga õnneks oli täpse silmaga Karl kaasas.

Käisime Mairega lasketiirus kuiva trenni tegemas. Sihtisime nii kaua kuniks märk sai tabatud. Padruni järel käik tuli sooritada nii kiiresti kui võimalik, sest suured sipelgad olid kaitsmas oma puud kui ka aaret. Aitäh aarde eest!

Üldiselt olen arvamusel, et mul ei ole veel seda geopeituri silma, aga näe päris ruttu jäi silma. Riietus ei tundunud just kõige sobivam, aga lapsepõlves sai kogu aeg seelikutega puude otsas turnitud, asi see siis täiskasvanuna järgi teha.
Hiljem tekkis kahtlus, et äkki sai logiraamatus kuupäeva kirjutades kogemata kuuga ekstud.

Leidsime!

Kartsime, et siin kisub keerukaks, aga õnneks tuvastas Indreku kogenud geopeituri silm kahtlase koha minutitega. Ja poisid olid tänulikud siin avanenud seiklemise võimaluse eest.

Pika geopäeva lõpetuseks sobis see aare täielikult. Mitu paari silmi on ikka mitu paari.

Ja siis pakub peitja meile veel sellist katsumust. No mis seal ikka, teeme ära. Õnneks tänaseks rohkem ka plaane polnud, siis tegin siulips ja läksime lahku. Oli tore päev toredate kaaslastega, ammu ootasin siia tulekut, et näha mida Laur pakub. Lahkusin Keilast ülihea emotsiooniga, kniks ja kalli!

Kui ikka mitu paari teravaid silmi on võtta, ega siis aaregi kauaks peitu jää!

Väga vahva seeria oli. Aitäh peitjale!

Sihik oli paigas ka keset päikselist päeva. Valisin paar objekti välja ja teine oligi õige. Väike hommikune virgutusronimine ja väga eeskujulikult korrastatud/organiseeritud lahendus üle vaadatud. Meeldis, et teritaja jaoks on ekstra suur ala märgitud, nänni jaoks mitte niiväga. Tänan!

Lonkisime nulli ja uudistasime ümbrust. Kusagilt taamalt nagu miski vilksatas ja lähemale minnes avastasimegi karbi. Seega suurematele märkidele saaks veel pihta küll. Tänud!

Tiimitöö oli küll olnud sujuv, kuid eks positiivsed emotsioonid võtsid nii palju aega ära, et leppisime kokku tänaseks, et piisab meile lasketiirust ja tankipolkist küll. Liikudes aarde poole, oli jalge ees talv ja kõrvale vaadates suvi. Päike lõõskas ning selline täiesti imeline kevade tunne põksus põues. Kirjelduse järgi olime valmis juba järgmiseks geopimeduse aardeks, kuid kohapeal jäi õige asi kiiresti silma. Jällegi oli väga tore teostus ning kogu aare meeldis! Aitäh!

Pikast talvest on tekkinud suur C-vitamiini puudus, mida sai täna ravitud grillCiga. Seda aaret olen pidevalt edasi lükanud, sest pole kas pime või siis juba kell palju ning oleme Keila sõprade juurest koju sõitnud. Täna oli aga just paras aeg ning ka tugev taskulamp kaasas. Kohale jalutades oli mul arvamus, kus on aare, aga see ei pidanud paika. Pimedas paistis aare kaugelt silma ning sai nimed kirja pandud.

Kunagi varem olime Mudaauku teinud, kuid siis polnud sobivaid tingimusi selle aarde logimiseks. Peale seda, kui eile olin jätkuvalt nagu loom oma kooliasjade kallal närinud, siis läksin otsisin Kaupo Keila päält üles ja sobivaid tingimusi ärakasutades saime siin nimed kirja. Aitäh!

Keila aarded muudkui ükshaaval vähenevad, s.t.saavad nopitud. Seekordseks valikuks sai lasketiir. Jalutasime hämaras nulli ja hakkasime sihikut seadma. Mõned hetked, mõned sammud (õiges suunas) ja oligi silmside aardega olemas. Ingrid võttis raskema osa enda peale. Tänan peitjat! Tänan Ingridit!

Kodule üks lähemaid lihtsamini leitavaid mõistatusi kutsus tegema lühemat jalutuskäiku. Hoiatasime ka sõpru ette ja peagi tatsusimegi neljakesi jutustades nulli. Õigemini sinna jõudsin vist ainult mina Lauri saatel. Tugevamad pooled suundusid naiseliku intuitsiooniga kohe õigemasse kohta. Ma sain alles poolel teel nägijaks. Kuna aarde leidis Marje, soovitasin tal see ka ära logida, aga sain ikka ise au osaliseks. Koostöös sai aare leitud-logitud-tagasi peidetud. Meeldivalt teostus Laurilt - nagu ikka. Aitäh leitava mõistatusaarde eest! Aardega kõik jonksus.

Õnneks saab mõistatuste eesmärgistatud taga ajamine paari kuu pärast läbi ;-P Märts on 10 tühja päevaga eriti hõre kuu, sest viimased paarkümmend aastat olen sellel kuul hoopis lumelauareise nautinud, kus mu elus geopeitust veel polnudki või oli see väga tagaplaanil. Uued ajad, uued kombed. Teeme ära!