Paadimees 27

Jalad said veits märjaks kuna hüppasin pokust mööda

Issaristike kesk pohlamoosi!
Sai selle aarde otsinguga alles emotsiooni.

Kui muud toimetused olid tehtud, mõtlesin enne Viljandist lahkumist Paadimehe seeriast väikese tüki jälle välja hammustada. Lugesin küll, et korralik mudas sumpamine, aga niigi olid matkariided seljas ja jalanõud juba hommikusest tiirust niisked.

Lähenemine üle niiskevõitu luha oli üsna lihtne. Vaatasin kaardi pealt, kuidas võiks kuivemalt kohale pääseda ja pöörasin matkarajalt maha veidi Paadimees 26 poolt. Kaardil seal olev info pidas paika küll, seega sain üsna aarde lähedale. Võpsikuni jõudes väljusid sealt minust nii paarkümmend meetrit eemal (Paadimees 28 poolt) 3 mees. Pidasin neid kaasvõitlejateks-geopeituriteks (kes peaks siin niiskes võsas muidu madistama, logisid ma lugenud ei olnud) ja lehvitasin neile rõõmsalt. Nad lehvitasid vastu, jätkasime mõlemad oma teed.

Kui ma võsasse sisse läksin, sain aru, et siin on ju kellegi kodu. Telk oli püsti, pann miski tomatipastase toiduga tulelt just võetud, koht üsna prügine ja elamise märke näitav. Sain aru, et ilmselt olin lehvitanud selle suvila omanikule ja hingasin kergendatult, et ma talle sinna sisse ei sadanud tema sealviibimise ajal. Logisin kiiresti aarde ära ja alustasin tagasiteed.

Tagasiteel sain aru, et 3 meesterahvast, kes olid minu saabumise eel kodust lahkunud, ilmselt suhtusid minu sealviibimisse siiski teatava murega. Nad olid küll kõnniteele jõudnud, aga jäänud sinna mind passima. Ma lahkusin neist teises suunas ja samm läks selle peale kiiremaks. Eriti kui nägin, et üks meestest oli oma kaaslastest lahkunud ja vehkis minu suunas tulla. Saatsin isegi tramile sõnumi selle kohta, et mu asukoht vähemalt kellelegi teada oleks. Õnneks kui ta nägi mind Paadimees 26 poole suundumas, ta järgi ei tulnud.

Aitäh närvikõdi pakkumast!

Vahelduseks leid ka jälle. Aitäh! Võssis paistis kellegi elamine, kõhe oli kl 22:30 seal tuulata.

Nakatasin Karitat ja Taavit geopeitusepisikuga ja see oli meie esimene koos leitud aare. Sai veidi ka läbi võsa ragistatud, mõnes kohas oli väga vesine, aga kuiva jalaga oli täiesti võimalik läbi saada. Keegi oli oma telgi aarde juurde püstitanud ja maas vedeles igal pool prügi. Elanikku läheduses ei trehvanud. Aare leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Vesine

Saabudes hoogsalt otse eelmise, Paadimees 26 juurest, ei silmanud kõrges heinas ette sattunud sügavat kraavi ja sain ühte vildiga kummikusse mõnusa sooja vee üle põlve sisse. Teisega suutsin imekombel madalamasse vette pidama jääda. Sellest lustakast vahejuhtumist hoolimata leidsin aarde hõlpsasti. Taaskord võsa, kuhu ei pidanud tungima, ja paadimehi ega paate silmapiiril polnud. Aitäh veeseikluse eest! Aare korras.

Leitud, tänud!

Õudukas. Kõrval telgis elab keegi, sääski on metsikult ja ühe jalaga kukkusin ikka vette.

Vihje küll ütles, et ei pea, aga tegin seda ikka. Aitäh!

Sai kraavikeste ja pehmemate kohtade vahel slaalomit lastud. Kuigi kaaslasel tutikad matkasaapad, siis nende veekindlust kohe testida ei tahtnud. Ja no minu räbalate puhul on hea, kui märja koha peale astudes vesi läbi talla ei tule. Aga läks õnneks, ja sokid jäid kuivaks. Aitäh!

Siin pool järve mul oli mingi nipiga veel kaks paadimeest külastamata, nii et said nad täna õhtuks plaani võetud. Siiatulek oli täitsa leebe, vähemalt sellega võrreldes, mis mind ees ootas. Kohale jõudes vaatasin kõigepealt üle muidugi ahvatlevamad kohad ja kui midagi ei leidnud, siis läksin võtsin koordinaatidelt aarde ka välja ja panin logi kirja. Tänud peitjale järve äärde patseerima kutsumast ja aardeid peitmast.

Praeguse ilmaga oli lausa lust siia tulla, tänud :)

Olin tänulik oma veekindlatele saabastele, kuigi üleliia märg õnneks ikkagi polnud. Vahva sumpamine ja aardest eemaldudes õnnestus metskitsi näha. Aitäh!

Hiljutine üle heinamaa hullamise kogemus all, teadsin, et on mindav. Aitäh peitjale.

Tänaseks tiirutamiseks valisime Viljandi linna. See siin oli meie aarderetke viies leid :) ..oh jah, no oli alles teekond sinna aarde juurde :)

Aitäh peitjale!

Oh õudust, mööda heinamaid ja võsa. Aitäh

Kui on keerulisem maastik, siis nii mõnus on lõpust leida lihtsam aare. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Viimased paadimehed on pikalt oma aega pidanud ootama. Täna sai kõik kättesaadavad üles leitud.

Tänan peitmast.

Siin saime lõpuks ka jalad märjaks - ega me ju kummikuid autost kaasa võtnud. Ragistada polnud võsas tõesti vaja, tuli lihtsalt õige põõsani jalutada. Kiire leid. Aitäh!

Leitud, logitud. Aitäh!

Jalad saime kergelt märjaks, kiire leid.

Leitud, logitud, tänan!

Leidsime kiiresti, väga põnev idee ja koht. Aitäh!

Peale paadimees 26 kogemust, olin selle puhul väga tänulik, et võssi ei pidanud ronima.

Praegu on hea kuiv aeg logimiseks. Kummikuid oli vaja üle kraavi saamiseks, muidu täitsa mõnus astumine heinamaal.

Leidsin.tänud.

Kes ütles, et võssa ei pea minema.Sai ikka omajagu ragistatud enne kui aare silma jäi.Aitäh.

Hea kui sõber kaasas, kes võsas suuremad ringid ära teeb ja siis ise lihtsalt õiges kohas õigel ajal oled :D Aitäh!

Meryt tõi meid kohale ja ma ütlesin tee peal veel, et meil on täpselt 9 minutit aega otsida, et rahulikult ilma kiirustamata bussile jõuda. Läks 5 ühes kõndimisega. Töö kiire ja korralik. Sellega sai meie Viljandi georetke teine ja ühtlasi viimane päev läbi. Oli tore, nüüd on aeg koju minna :)