Paadimees 8

Leitud

Praegu saan öelda, et tegelikult jõudsin suvel siin kondamas käies peaaegu et lõppu, kahed silmad jäidki nägemata ja lõpugi aimasin ära, aga tookord jätsin asja katki. Ennekõike vist selle tõttu, et ega mul tol päeval multit vaja polnud ja pealegi ööaarded tuleb ikka pimedas otsida. Eile õhtul siis peaaegu pimedas jätkasin sealt, kus eelmine kord pooleli jäi. Need juhatavad silmad leidsin kergelt, aga seda kollast, mis lõppu tähistab, ei näinud mitte. Läksin siis sinna, kus arvasin selle saaga läbi saavat ja oligi täitsa see kollane helkur ka olemas. Oli teine ainult et küljega liikumise suunda keeranud, nii et ei paistnud eriti kaugele. Sättisin ta paremini ja vaatasin aarde ka üle. Kuna mul siin kõrval see kõrgel olev aare ka leidmata, otsustasin hommikul enne suurt pidusöömaaega tagasi tulla, et siis saab kaks ühe hoobiga ja multi logimiseks minu jaoks parem päev kah. Täitsa totu, olin ma jah selle teise aarde kätte saamiseks vajaliku abivahendi autosse tõstnud. No polnud ju. Aga harjunud, et ta sõidab muga kogu aeg kaasa, kuid just nüüd olin ta kodus pagassi korrastades maha tõstnud. Aga vähemalt selle multi siis logisin ära, üks sinine nägu taas Viljandis vähem, positiivne seegi.
Tänud vahva pimeda aja aarde ja toreda konteineri eest. Mulle igatahes meeldis.

Olles ühe mitteleiu täna siin juba kirja saanud, tulin teist ka hankima. Ega ma seda aaret leida ei lootnudki, väljas ju suur päev, aga see ööaare. Endalegi üllatuseks sain ikka jupi maad edasi, silmad kõik kenasti päevalgi nähtavad, aga siis kaotasin järje ja pealegi tuli mööda matkarada suurem kamp inimesi, kusjuures võõrkeelseid. Nii tore, et nad vaid linnakividel meie maad ei uudista vaid ikka matkama ka jõuavad. Aga nende vahel ma seal enam eriti keerelda ei tahtnud, nii et lasin jalga. Vaatab seda asja, kas tulen pimedas või proovin veelkord päevavalges õnne poolelijäänud koha pealt.

Leitud. Kõik silmad olid praegu päris hästi näha

Rada ja aare taastatud. Aitäh hooldajatele, kes võsa eemaldasid. Nüüd parem otsida. Edu otsimisel ja vaate nautimisel!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

See oli meil siiani viimane leidmata paadimees ja kui selgus, et Koolitantsu poolfinaal kestab piisavalt hilise tunnini, sai see aare kohe ka plaani võetud. Paraku lükati vahepeal kella ja kaheksa ajal ei olnud veel üldse piisavalt pime. Ühed helkurid leidsime, aga edasine tundus üsna lootusetu, kõndisime sinna ja tänna ning vehkisime lampidega, kuni järsku midagi silma jäi. See, mis silma jäi oli üllatuslikult üksik kollane silm - kas tõesti ühed helkurid ja kohe lõpp? Ilmselt see nii olema ei oleks pidanud, aga meil kuidagi õnnestus...Lõpukonteiner on ikka ööaarde kohta parajalt õel! Logirull oli üsna niiske, aga kannatas kirjutada. Aitäh, sai see viimane täpp ka ära värvitud siit järve ümbert, kus palju lahedaid aardeid!

Eelmine kord kui siin paaditiirutasime, oli väljas valge ja me kirvetada ei üritanudki. Täna tulime spetsiaalselt pimedas ja esimesed silmad leidsime kiiresti. Edasi nii libedalt ei läinud ja kollase täpiga läks ikka üksjagu aega. Sai jalutatud siia-sinna ja püütud aimata kus ta ennast peidab. Minu lamp seda muidugi ei tuvastanudki, õnneks Indrekul oli võimsam lamp. Kui täpp leitud, siis edasi oli vaid kohale minna ja aare logida. Aitäh peitjale!

Leitud, logitud, tänan!

Proovisin siitpoolt ja sealtpoolt nulli silmi leida, aga ebaõnnestunult. Jätan sügisesse.

Kuna tegemist öö aardega siis kirvetama ei hakanud. Jääb teiseks korraks.

Leitud.

Leitud päiksega.

Seekord jäi see aare vahele kuna öö peale ei tahtnud jääda.

Mul oli ikka ilgelt vaja seda võtta. Kui sõpradega lossimägedesse jalutama läksime, siis vaatasin igatsevalt teist kallast ja ajasin nii head reklaamijuttu, et suvaliste pasteldega sõbrad jäid nõusse ja läksime jääd proovima. Muidugi üks sai kohe jalad märjaks, kuid siiski ei virisenud ja oli nõus edasi tatsama. Jõudsime siis algusesse ja ei tahtnud kuidagi vedama saada. Mis oli imelik. Sest praegu pole ju puud lehtes ja teiseks, mul oli mingi 12000 luumenit välja viskav taskulamp kaasas, see tõmbas kogu metsaaluse heledaks ja ikka mitte midagi. Alles siis, kui mööda teerada hakkasime edasi tatsama, hakkasid esimesed silmad vilama. Kena rada oli tehtud ja nii me jõudsime lõppu välja. Siis aga hakkas ilgelt ikaldama. Nii kaua otsisime, et sõbrad tüdinesid ja ma ka lihtsalt moe pärast tegin viimast tiiru, tegelt olin käega juba löönud. Logid ka viitasid, et lõppu leiab päeval paremini, kuigi on öö aare. Ja nii oligi, see lõpp on siuke riugas, et su taskulambi tuli kuidagi ei aita selle leidmisele kaasa, see pigem pimestab ja valgustab üle. Aga lõpuks ma nägin miskit, mida kogenud silm oskas eristada ja nii see lahe logi ka kirja sai.

Igati äge aare, oli tõesti põhjust ennast siia vedada. Aitäh.

Vaatasin helkurid üle ja paar tükki olid kaduma läinud. Nüüd kenasti leitav jälle. Edu!

Astusime vapralt nulli, vaatasin seal juba hoolega ringi ja siis hakkas miski sisetunne kahtlaseid signaale andma. Et, nagu näiteks midagi säärast, et ööaardeid ei ole mõeldud otsimiseks keset päeva. No ma tean, et mõned seda teevad aga ma olin selle asjaolu, et tegu ööaardega lihtsalt ära unustanud.

Sedasi ei saa seda Viljandit kuidagi roheliseks. Armsad peitjad! Peitke palun mitu öökat juurde, siis saab ühe öötuuri siin korraldada.

Järgmise korrani (loe: ööni) :)

Leitud päval, terava kirvega. Tänud peitjale!

Kuna tegu ööaardega jätsin täna vahele.

Kirjeldust lugedes jätsime selle Paadimehe otsimise rahumeeli vahele. Kas kunagi siia pimedas satume, ei oska öelda, eks tulevik näitab.

Dauno oli üliväsinud. Pakkusin, et ma lähen jalutan veidi ja tema magab. Võtsin ette teekonna ja otsisin selle aarde üles. Rohkemaks mul seekord jaksu polnud.
Tänud

Leitud

Päevavalguses tõepoolest üle jõu. Kirve ja geoabiga sai logitud sellegipoolest.

Heledas päevavalguses meie jaoks lootusetu, mõni teine kord tagasi.

Siinpool järve veel mõned leidmata jäänud aarded. Kuna tegemist öö aardega siis sättisime pimeduse saabumis järgsesse aega. Silmade otsimisega ja jälje leidmisega läks pisut aega. Lugesime logisid ja saime haisu ninna ja edasi oli juba jäljel püsimise vaev. Kollase silmani suht kindel rada. Edasi aga vastavalt pimedusega ülihoolikas aarde otsing päädis siiski leiuga. Rõõmu rinnuni. Tänud

Uute Paadimeeste tulekuga tuli ka see vanem aare jutuks. Praegu on kõigi ööaarete logimiseks vägagi soodne aeg, sest peaaegu kogu aeg on väljas pime. Käisime juba hommikul valges uurimas, millist teed mööda kõige parem läheneda oleks, et ei peaks pimedas kuskil ekslema.
Õhtul, kui oma otsingute plaanist ka sugulastele rääkisime, siis oli kohe neist üks valmis meiega kaasa tulema, et näha, mis see Geopeitus ikka siis on.

Nullpunktis tiirutasime tükk aega ringi, kuid meid jälgivaid silmasid kuskilt silma ei jäänud. Hakkasime siis mööda teed edasi astuma lootuses mõnda järgmist silmapaari kohata. Õnneks varsti leidsimegi otsitava ja lootsime, et nüüd saame rahulikult lõpuni kulgeda, kuid üsna pea kadusid silmad jälle. Kõik olud olid ju head: kolm silmapaari, hea taskulamp, pimedus väljas, raagus võsa, kuid silmi meie väga ei leidnud.

Jalutasime siis niisama ümbruses edasi-tagasi ja olime juba natuke pettunud et selle ööaardega meil ikka kuidagi ei vea. Läksime tagasi viimasesse kohta, kus silmi näinud olime ja lõpuks tabasime seal läheduses ka otsitava kollase silma. Seejärel oli juba lihtne aardeleiu vormistamine. Samasugust konteinerit olime täna juba varemgi näinud.

Kaasas olnud mugule oli igatahes väga tore esimene aardeleid ja talle meeldis väga.
Aitäh!

Pisike seiklus ja vahvalt sobilik aare. Tänan.

Tervitused siit Epule Laitsesse ;)

Kollane silm paistis kaugele, taskulampi polnudki vaja. Koht ise ka varasemast ajast tuttav. Tänan.