Aarde on peitnud geopeitur RaeGisG1, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Peetri park on 1 hektari suurune haljasala Rae vallas Peetri aleviku keskuses. Enamus puid on parki istutatud Peetri keskuse aktiivse arendustegevuse ajal 2000. aastatel, seetõttu on puud üsna noored ja väiksed. Suhteliselt hõredas pargis asub ka aleviku keskuse jõulukuusk, mis talvel on illumineeritud elektriküünaldega. Pargis on valgustatud jalgrajad ja istepingid.
Peetri küla on esimest korda mainitud 1631. aastal. Esmamainimise 380. aastapäeva tähistamiseks paigaldati 2011. aastal Peetri Seltsi ettepanekul ja eestvedamisel Peetri parki mälestusrahn.
Alates 2011. aastast peetakse Peetri pargis Peetri Seltsi eestvedamisel ühel augustilaupäeval Peetri laata, mis on Peetri elanike seas saanud väga populaarseks ürituseks.
Peetri pargi järgi on nimetatud pargi idaküljelt mööduv Pargi tee.
Anuma kirjeldus: väike must karp, kus on mündid sees. Palun münte mitte võtta!
Aarde on peitnud geopeitur RaeGisG1, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Peetri park on 1 hektari suurune haljasala Rae vallas Peetri aleviku keskuses. Enamus puid on parki istutatud Peetri keskuse aktiivse arendustegevuse ajal 2000. aastatel, seetõttu on puud üsna noored ja väiksed. Suhteliselt hõredas pargis asub ka aleviku keskuse jõulukuusk, mis talvel on illumineeritud elektriküünaldega. Pargis on valgustatud jalgrajad ja istepingid.
Peetri küla on esimest korda mainitud 1631. aastal. Esmamainimise 380. aastapäeva tähistamiseks paigaldati 2011. aastal Peetri Seltsi ettepanekul ja eestvedamisel Peetri parki mälestusrahn.
Alates 2011. aastast peetakse Peetri pargis Peetri Seltsi eestvedamisel ühel augustilaupäeval Peetri laata, mis on Peetri elanike seas saanud väga populaarseks ürituseks.
Peetri pargi järgi on nimetatud pargi idaküljelt mööduv Pargi tee.
Anuma kirjeldus: väike must karp, kus on mündid sees. Palun münte mitte võtta!
Jäi leidmata. Kas viga selles, et esimene aare, mida otsimas, aga no ei ole noh.
Nimi kirjas, park ilus, tänud kutsumast!
Käes.
Viljar ka pundis ja leitud, logiraamat jääs, aga lisasime ühe lehe juurde, kahjuks see ka varsti jääs arvatavasti.
Tulime varasemat mitteleidu siluma. Seekord tuli toos välja sekundiga. Aitäh!
Pargis oli suhteliselt vaikne ja sellisel aastaajal ka tops täiesti leitav. Ainult see tops ei pea üldse niiskust, oleks soovitav välja vahetada. Kallasin vee välja, logi õnnestus siiski märjale paberile kirja panna. Tänan.
Mõtted ja geopeituseväline elu on viimastel nädalatel sundinud meid hoopis muuga tegelema. Võtsime tunni siis geopeitusele. Toksisime siin saapaninaga ühte ja siis teist ja leidsime et see tegevus siin meile rõõmu küll ei too ja otsustasime mitteleiuga lahkuda. Ei ole tekst mõeldud peitja solvamise või etteheitena. See lihtsalt kirjeldab seda mida hetkel tundsime. sama oleks võinud juhtuda mitmes muus kohas ka
Võttis veidi aega, aga eelmisi logisid lugedes tulid ideed. Tänud aarde eest.
Keset sombusevõitu päeva oli park tühi ja mul hea rahulik tegutseda, muidu oleks väikestviisi pervo tunne tekkinud seal põõsas luurates. Asi hakkas juba igavaks kiskuma kuid viimasel hetkel nägin lehtede vahelt topsi serva paistmas. Logileht niiske (soovitan minigrippi + donotiiti), kirjutusvahend puudub, karbil silt maha koorunud. Aga vähemalt sain peale 40+ päeva (oktoober jäi täitsa vahele) linnukese kirja kui juba siinkandis olin. 🙂
Leitud. Aitäh!
Päeva lõpetuseks sai veel ka siin käidud. Parki jõudmise ajaks hakkas uuesti sadama. Telefoni taskulambist pidi piisama ning imekombel õnnestus karp seekord üsna ruttu tuvastada. Aitäh! EVEJ
Tilkusin veidi vihmas, kuid mitte piisavalt kaua, et aaret leida.
Puu, mille otsa tüdrukud ronisid, leidsin isegi rutem kui aarde ise. Tänud peitjale.
Leidsime. Tänud peitjale
Seekord rattatiir siit kaudu. Aitäh.
See, et Peetril on oma park, teame juba varasemast ajast. Sättisime selle aarde hommikul kohe esimeseks. Lootsime, et pärdikud on veel toas kinni ja logimist ei sega. Läks õnneks. Väga oleks neid münte seal aardes tahtnud näha. Aga mida pole, seda pole.
Aitäh!
See ei olnud tavaline aardejaht. Oli hilisõhtu, taevas tumenes, ja Peetri park vajus vaikselt ööpimedusse. Mina, pealamp peas, astusin mööda valgustatud jalgteid, kus iga samm kajas vastu sügiseses vaikuses. Ja just seal, puude varjus, leidsin ma midagi enamat kui plastkarbi – leidsin loo.
Peetri park on noor, rajatud alles 2020. aastal, kuid selle lugu ulatub sügavale. Peetri küla mainiti esmakordselt juba 1631. aastal, kui Mõigu mõis vahetas omanikku. Sajandite jooksul kasvas küla, muutus alevikuks, ja lõpuks sai temast elav kogukond Tallinna külje all.
Enne pargi rajamist oli see ala tühi – valla omandis olev haljasmaa, mis ootas oma saatust. 2019. aastal otsustati, et Peetri vajab südant. Nii sündis park, kus on jalgrajad, mänguväljakud, veesilm ja puud, mis alles sirguvad. 2011. aastal paigaldati siia ka mälestusrahn Peetri küla 380. aastapäeva tähistamiseks – kogukonna sümbol, mille ümber on aastate jooksul kogunenud laatade sagin, jõulutuled ja kevadised tervitused.
Ja nüüd, just siin, nende radade vahel, pealambi valguses, leidsin ma aarde. See polnud pelgalt logiraamat – see oli killuke ajalugu, peidetud öösse, oodates leidjat, kes oskab kuulata vaikust ja näha tähendust.
Seisin hetkeks. Vaatasin ringi. Kuulasin, kuidas tuul liikus läbi noorte puude. Ja tundsin, et olen osa millestki suuremast. Aitäh peitjale – see leid oli rohkem kui punkt logiraamatus. See oli öine rännak läbi aja ja kogukonna südame.
Sõbrad kutsusid kaasa geotuurile, lubati põnevaid aardeid Peetris ;), ega ise poleks nii kaugele ilmselt niipea jõudnud ;) ja seda aaret oli ka parem õhtul kambaga otsida. Aitäh.
Käisin ja registreerisin enda külaskäigu ka igaks juhuks ära. Tänud!
Leid tuli üsna mõistliku ajaga, aitäh!
Algul saatis mind telefon hoopis valesse kohta. Peale vales kohas tuhlamist, tegin veel paar starti telefonile ja siis sain uue koha. Siin läks asi juba kiirelt. Täh täh.
Leitud
Peale pisukest tiirutamist leidsime topsi, mille sisu oli üsna üllatav. Isegi kui geopeiturid loevad kirjeldust ja sisu kaasa ei haara, siis on vaid aja küsimus, kui seal mängivad lapsed avastavad, et kommiraha saab põõsast korjata.
Möödaminnes tegime siia väikese põike. Tundub, et peidukohal on iga mööduja jaoks oma otstarve. Me kasutasime paika selleks, et nimi kirja saada. Aitäh!
Tulime siis ka kaema, et mis hea aare siin küll pesitseb. Logide järgi arvasime, et aare on nii avalik, et kohe 20m kauguselt paistab kõigile silma, aga nii ikka ei ole. Geopeitur leiab küll kergelt ja ega see aare kaua vastu ei pea, aga paari päevaga nüüd ka ära ei kao. Huvitav sisu oli aardel. Panime nimed kirja ja jätkasime oma päeva toimetustega.
Käisin kah käppelt siit Peetri pargist läbi.Aitüma
Ahh et selline peidukas siis :D tasub jah kiirustada enne kui kaob, aitäh :)
Täna veel oli, aga pikka iga on raske ennustada.
Tänud aarde eest!