Piparkoogitüdruk X

Seni oleme Paikuselt valdavalt läbi sõitnud ja peatuseid teinud ei ole, aga täna sai see muster muudetud. Võtsime jõeäärse jalutuskäigu ette ning otsisime nii selle kui teised naaberaarded üles. See oli ikka aare, mida tuli otsida, mitte et lähed ja logid. Paras padrik, mis on lehtpuid ja mände täis ning vahepeal tekkis juba mõtteid, et kas siia kuhugi on pandud kuusepakk, mille sees see aare on (jah, on nähtud ka selliseid peitmisi, kui vihjeks on kuusk). Aga ei, siin ikka täitsa kasvav kuusk, mis ka kuusk on. Aitäh!

Natuke ikka pidi otsima. Ei olnudki nii, et peab kuusikust kuuske leidma, vaid tuli kohe tösiselt uurida, kus selline asi ennast peidab. Peibutiseks oli muidugi kohe keset teerada üks pisike pandud. Võin öelda, et selle all, küljes ega ladvas ei ole. Las kasvab veel.
Ehk tasuks koordinaati veidi mäest ülespoole nihutada. Tekib vähem geoerosiooni.
Aga tegelikult takistasid hoopis maasikad otsimist. Puhtalt nende süü, et nii kaua aega läks.

Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.

​Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.

​Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!

Aitäh!

Leitud, tänud!

See "pargi siia" tekitas jah veits segadust. Anyway, veidi otsimist ja käes ta oligi, peitjale tänud!

Taas sobiv ilm matkamiseks- ja edukalt. Tänud

Piparkoogipoiss leitud jalutasime läbi õrnalt lumise metsa piparkoogitüdruku juurde. Aga ega see tüdruk end kohe kätte ei andnud. Pidime ikka vaeva nägema. Uurisime kõik keerukamad kohad läbi. Ei miskit. Tõmba ninaga palju tahad aga piparkoogi lõhn ka ei aidanud. Oli vaid värske talveõhk. Suurendasime veidi otsimise raadiust ja siis see tüdruk mulle naerataski. Seda kohast, kust mugust Tiit oli teda juba leida püüdnud. Tänud peitjale väga nauditava jalutuskäigu eest imelises talvises looduses.

Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest.

Kõigepealt tekitav väheke segadust parkimiskoha soovitus Hmm, et nagu aarde otsa või. No mis nipiga küll. Igatahes läksime vaatasime sinna Toominga tänava otsa. Õnneks oli peremees või vist õigemini pererahva sugulane kohal, nii et näitas meile koha kätte oma aia taga, kuhu auto jätta saame. Tore papi oli. Tema tuli koera jalutama, et pererahvas puhkamas ja et kus meie koer nüüd siis on. Õnneks oli üks kohe ette näidata. Tundusime kohe nagu asja eest sinna metsa kippujad.
Selle tüdrukuga aga nii lihtsalt ei läinud. Kuna alustasime siit poolt, siis poissi polnud veel leidnud ja ei teadnud, mida ja kust otsida. Koordinaat ja maastiku raskusaste viitasid nagu natuke keerulisema koha peale kui aare tegelikult oli. Kuid otsisime ikka jupi aega, kuid lõpuks ikka leidsime selle piparkoogitüdruku siiski üles ka.
Tänud peitjale aarde eest

Nonii! Peale kohtumist Piparkoogipoisiga tekkis kahtlus, et Piparkoogitüdrukut otsisin valest kohast. Lugesin siis lõpuks ka Puparkoogitüdruku logid läbi ja sain kahtlusele kinnitust. Kuna metsarajal on mõnus ja uudishimu tekkis ka, kõndisin tagasi. Ja juba eemalt vaatan, kas tuleb tüdruk ehk vastu? Ei, vastu siiski ei tulnud, üsna varju hoidis ja oli nullist eemale põgenenud. Aga seekord ma ta üles leidsin ja logitud see nunnu aare sai. Sellised 2,5-sed maastikud on mulle täitsa jõukohased. Aitäh peitjale!

Ja jätkub mu mitteleidmiste aasta. Piparkoogitpdrukut ka ei näinud. Aga ilm mõnus mahe, sammun edasi!

Väike jalutuskäik heade sõpradega. Koos on kõik kergem. Nunnu aare sai ka leitud. Aitäh!

Hakkas juba õhtusse päev kiskuma. Valikusse jäid need piparkoogimehikesed. Kiire leid. Tänud peitjale!

Leitud, kui mehikesega läks lihtsalt siis siinse tüdrukuga tuli rohkem loogikat kasutada kui nulli usaldada.

Nullile lähenedes märkasime, et kaldapealsel juba keegi askeldas. Kohtusime teetm-ga, kes veel polnud aaret leidnud. Eks siis jätkasime koos otsingut, igaüks valis omale sobiva piirkonna. Kõigepealt vaatasin natuke raskemad aga ligitõmbavamad kohad üle ja siis pöördusin traditsioonilisemate peidukate poole ja nii see tüdruk märgatud sai. Kuna teised olid kaugemal, siis logisin ära. Andsin ka Teedule väikse vihje, et leiurõõm kiiremini tuleks. Oli tore kohtumine ja tänud peitjale.

Tänud aarde eest!

Siin mõtlesin küll, et maastik 2.5 on alahinnatud. Sai ikka serva peal turnitud oma jagu, aitäh :D

Avaldumispäeval pidime Skinniga eemal viibima aga ta oli tubli ja jättis detsembriseerjale kohaselt esmaleidjatele aarde juurde padrunikastis piparkooke ja küpsiseid. Täna käisime tõime kasti ära ja oli veel isegi mõned küpsised saadaval. Suured tänud Piparkoogitüdruku eest ja detsembriseeriat täiustamist! Tubli oled Skingirl!

Kui teha nüüd kokkuvõte eilsele advendiaarde tormijooksule, siis said aardenäljased pärnakad lõpuks oma FTF-id, STF-id ja TTF-id ,minu poolt suured õnnitlused! Kahju, ise ei saanud kohal olla, logidest ja pildimaterjalidest oli näha, et aare ja piparkoogid said kenasti oma omanikud kätte. Väga tublid olete! Öösel on see paik hoopis teistsugune ja vihmaga koordinaadid võivad metsa panna ning need, kes jalutasid ilusti mööda rada, leidsid aarde palju lihtsamini kui need, kes läksid otse. Nii et järgmistele otsijatele soovitus: järgige “indiaaniradasid” ja teie teekond on palju kergem.

Kuna eile lubati tänaseks ka piparkooke, siis oli plaan täna ikkagi asja tõsiselt võtta ja kell 19 ks sai ka valitud soodsam positsioon. 19:00 GP lehte refreshides sai ka koordinaadi ja mõne minutiga olime kohal. No mis moodi gunvald nii kiiresti jõudis on mõistmatu. Nulli error ja eilne sarnane kogemus tõi lõpuks ka leiu. Piparkoogid söödi käest ära :(.

Kui meie piirkonda jõudsime, oli geopeituritest kiirreageerijatest juba õhk ammu puhas. Tuustisime seal omajagu ringi, sest nullist ei leidnud midagi. Olime juba lootust kaotamas kui lõpuks midagi silma jäi. No see oli ikka tükk maad eemal.... või siis meie seadmetel segajad peal, mis mujale tirisid. Esimese hooga tundus, et logiraamat juba pätsu pandud, aga taipasime veel otsida ja lõpuks saime ikka nimed kirja. Tänud peitjale!

[STF] 19:30

Üritasime enne seitset pakilised toimetused ära ajada ja panime 15 min pärast aarde avaldumist Paikuse suunal leekima. Kohapeal autoderivi nähes oli selge, et esmaleiuks jäid just need minutid puudu. Kasepere hurjutas, et räme võss on, mul olid madalad kingad ja taskulamp kodus laadija otsas. Tegelikult viis viisakas rada kohale. Küpsised leidsin esimesena, siis natukese aja pärast logiraamatu ka. Stalker tuustis mitu meetrit eemal ja kaotas oma asju. Aitäh peitjale!

Tänu kotkaperele sain logida. Sest mulle pakkus huvi ja soovi üks mõnus pesale. Jube soov tulin sinna magama minna ja kevadel tõusta. Usun ,et see piparkoogi poisi pesa kus ta käib vihma/lume varjus kui otsijaid läheduses pole. Tänan..

FTF 19:19 syndis nii:

Katmobiil jäi täna koju ja kohe peale Kallu trenni algas georynnak Kask geofamily poolt. Oli nii, et Marx otsis palehigis ja me Kalluga otsisime ka aga enamasti valedest kohtadest ja maoli maas olles, sest Kallu jäi kuskile kinni koguaeg. Isegi geonuttu oli vahepeal ja mini-meeleheidet🤪🙀👀🌲 Aga seda kõike saatis ka edu FTF näol!🎉🤪💥😁

💪 Otsinguid saatis FTF näljased geokolleegid kellest kõik on imelised ja vägagi geomotiveeritud✨🌲

Täname võidu piparkoogi eest ja tervitused peitjale😊

Tulin töölt, kui aare avaldus. Maps näitas aardeni 1km. Olgu, lendan peale. Rassisin võssis omajagu, kui hakkasid järgmised tuled paistma, ja järgmised ka. 10-15 mintsa läks kokku , et see aare mittenullist leida: leidja au läheb jokker6le. Piparkook mekkis imeliselt selles tatises (taevast) õhtus. Aitäh peitjale. Ärge mõelge üle!

Aare avaldatud.