Rebala kalmed

Koordinaat sai kodus 10 meetri täpsusega paika ja lõpp oligi ilusti selle kümne meetri sees. Väga huvitav koht, kuhu varem ei olnudki sattunud. Aitäh peitmast!

Eeltöö oli meil kodus tegemata, tulime kohale ja püüdsime leida, kaua otsisime ja tatsasime seal maastikul, aga ei miskit. Ju siis ei olnud meil täna õiget silma selle aarde jaoks.

"Tõendid on otse su nina all, John. Nagu alati, sa näed, aga ei märka."
Aitäh aarde eest!

Esmalt tundus, et koordinaat on vale, sest kuidagi ei osanud midagi aardega seostada. Kui aga rohkem nuputasime ja rohkem jõudu kasutasime, siis pääsesime kenasti aardele ligi. Kõik ok, aitäh!

See aare oli meil Antiga tänanse kollaste täppide roheliseks värvimise ringsõidu üheksas leid. Selle aarde puhul oli kodutöö varasemalt juba tehtud, täna oli ainult kohale tulemise lõbu :)

Aitäh aardemeistrile!

Esimesel korral ei vedanud, teisel korral saime kätte.

Leitud. Metsik elu käib karbi all ja peal. Alguses ei saanud aru, kas ikka leidsin õige asja kuna kogu karp oli paksult pealt mune täis, aga kile nurk paistis. Lükkasin munad eemale, logisin ära ja lasin elul seal edasi liikuda

Aare leitud. Huvitav koht, tänud peitjale!

Korra olen siin mütsiga löömas käinud. Mõtlesin, et mis ta ikka siis ära ei ole, mõni samm siiapoole mõni teisele, pole ju mingi raketiteadus. Aga oli ikka küll. Tegelikult otsisin täiesti õigest kohast ka, aga ettekujutus peidukast oli hoopistükkis teistsugune, nii et selliselt peidetud asja ei osanud otsida. Siis tegin kodutöö ära ja sain vist 10 meetri täpsusega. Igaks juhuks lasin Katrinil enne väljasõitu ka pilgu peale visata. Ta elupäevad tegelnud kaartide ja maa mõõtmistega, las mõistatab. Ta sai muidugi kohe pihta põhja. Täna siis oli see pidulik päev, mil sai see sinine nägu rõõmsamad toonid külge. Tänud peitjale toreda huvitavat kohta tutvustava mõistatuse eest.

Aare täiesti olemas, samuti nagu pesakond sipelgaid.

Käisin vaatasin kontrolli poolt enam-vähem heaks kiidetud koha uuesti üle aga ei leidnud.

Siia tulin täiesti ettevalmistumata mütsiga lööma, aga nädsa, polnudki midagi nii, et jaluta ringi ja nopi ära. Andis ikka koperdada seal metsistunud heinamaal, aga see selleks. Koht oli fantastiliselt huvitav, käisin ikka kohe kõik kalmed läbi. Tänud kutsumast ja vaja natuke asja uurida, küll siis tulen tagasi.

Talvel käisin põlvini lumega korraks vaatamas, nüüd oli ainult kummardamise vaev. Aitäh!

leitud,aitäh

Varemleidnu andis kerge müksu ja nii see nimi sinna logisse läks. Tänud, huvitav paik.

Eelmisel suvel olime siin korra käinud ja ilma igasugu ettevalmistuseta natuke ringi sahminud ja erinevaid kivihunnikuid uurinud. Tänaseks oli kodutöö korralikult tehtud ja täpne geokontrolli tulemus andis rohelise tule. Parkisime auto, sammusime kohale ja oligi aare leitud! Avastasime, et eelmine kord oli ainult umbes 10 m õigest kohast puudu jäänud. Nüüd saime karbi sipelgate käest tagasi võidetud ja tõstsime pilku, kui märkasime suuremat matkarühma lähenemas. Astusime siis aarde peidukast eemale, et mitte oma tegevust reeta. Kui matkajad olid eemaldunud, saime rahulikult kõik vajalikud protseduurid tehtud.

Aitäh, paik on igati huvitav ja külastamist väärt!

Tänud peitjale teemakohase peiduka ja siia juhatamise eest.

Ei saa öelda, et just esimesest vaadatust kohast, aga siiski leitud.

Aitäh!

Mõnus paepealne jalutuskäik kadakate vahel. Kauguste hindamisel sai kasutada isiklikku hargivahet ja silmamõõtu ning need viisid päris täpselt aardeni.

Aitäh peitjale!

Ka meie katsetasime kohapeal vanamoodsaid mõõtmismeetodeid ja õnneks viis see üsna ruttu sihile. Aitäh kohta tutvustamast!

Koostöö ja uus kaardirakendus nagu pildilt näha toimisid aitäh peitjale

See kujunes mitmeetapiliseks otsinguks mu jaoks. Kui koera jalutamas käisin, siis vaatasin mõistatusele ka peale ja kondasin veidi mööda kiviaedasid. Pigem sellisel nüri kirve meetodil. Kuna õhtu läks juba väga pimedaks ära, jätsin katki. Kui Lauriga tulejumala nii ära avanud olime, et ta enam oma taevaväravaid sulgeda ei kavatsenud, siis mõtlesime anda tulejumalale veidi (sellest kujunes tegelikult umbes kaks tundi) aega rahuneda ja Rebala kalmete aare oli üks neist mitmest vahepalast, mis seda aega sisustada aitasid. Pärast vanakooli meetodil mõõtmistöid (vt pilti) rühkisime seal ringi, aga pigem edutult. Tegelikult sain kontrolli ka 10 meetri peale pihta, aga kuna ühes kahtlust äratavas kohas võtsin hoopiski rästikust käega peaaegu kinni, siis minu jaoks kisa ja kiljumisega sel päeval selle aarde otsing lõppeski.

Tänane veel varajane kevad ja 5 soojapügalat tõotasid madude vaba lõppvaatust. Sobramist tunda saanud koht juba kaugelt paistis ja lubasin Laurile ka distantslogimise.

Selle kiviväljaga nüüd ühelpool, tänan. Paluks toredaid aardeid ja mõistatusi veel, aga palun palun - otsige madudevaesemaid paikasid!

Tulin vaatama, et ehk seekord õnnestub leida. Kergitasin paari kivi üsna ebatõenäolises kohas. Hakkasin silmadega järgmist kohta valima kui Silver seljataga ütles, et vaatame selle kivi alla ka. Palusin sõrmi mitte mustaks teha ja hakkasin edasi liikuma, kui Silver teatas, et leidis aarde. Vat siis, üks peaaegu kolmene oli siin minust palju tublim :) Sain ka väga hästi aru, miks kunagi talvisel ajal see leidmata jäi.

Ühe teise aarde tõttu siin kandis ringi kolades ja vihma trotsides, nägin, et keegi ei leidnud seda, mis meil juba leitud. Ah läksin läbi ja kinnitan, et otsitud kohas kõik alles kuid loodus oli pisut camuflaazi teinud juurde. Eks ta on ju nii, et iga linnakas ju käsi mullaseks ei taha teha. No tegelt ega ma ka ei teinud, kasutasin oksakest ;)

Head otsimist!

Jälle mitteleid. Sel korral tegime heinakõrrest sirlilid, panime kaks punkti maha, käisime ühes kohas (mis hiljem geokontrolli testides ikkagi 10 m täpsusega rohelist andis), aga kuigi koht tundus justkui õige, oli vaatepilt selline rüüstejälgedega, et käisime ka teises kohas (mis ei andnud mitte midagi lootustandvat näha). Käisime vahepeal proto peal nobedate näppude vooru tegemas (avamise-sulgemise süsteem on jätkuvalt nii tore, et kerisin ikka mitu korda edasi-tagsi). Tagasiteel parklasse läksime jälle kalmeid revideerima, nüüd sain ka geokontrolli heakskiidu, tiirutasime veidi ringi, ma tuustisin eeldatava peiduka juures uuesti ja siis sattusin rästikule peale, õnneks käe ega jalaga pihta ei saanud. Noh, kiljumist ja ohkimist tuli mu poolt kõvasti, kaaslane käis rahulikult sandaalides ringi. Igatahes minu meelest on peidukas rüüstatud, karpi ei sedastanud küll kuskil. Peitjat teavitatud.

Mäletan kui 03.05 sai seda mõistatust lahendatud. Päris raske oli, vahepeal olin hoopis vales ristumispunktis. Kahel korral rästikule peale sattumine ei teinud asja samuti kergemaks. Lõpus oli kerge kartus sellepärast sees. Täna oli rohi teinud olukorra selliseks, et ilma varem aaret leidmata poleks lootustki olnud. Isegi teades koordinaate võttis veidi aega, et õige koht üles leida. Piilusin ka ringi veidi seoses ussikartusega. Aga logitud sai, aitäh!

Aare korras.

Jõudsin esimese vaatamisväärsuseni ning selgus, et rästik on platsi omastanud ning oli mu peale üsna pahane, et ta sooja kivi jätma peab. Herki hindas mu karjeid ekvivalentseteks rästiku hammustuse läbi kannatanud inimese karjetega ning oli valmis kiirabi kutsuma. Sama olid vist valmis ka mööda sõitvad jalgratturid. Mul oli kama nende arvamustest - jooksin autosse kummikuid jalga panema.
Teine raund algas siis nii, et patseerisin kummikud jalas, vihmavari käes (et sellega ründavaid rästikuid tõrjuda, loomulikult) nö. lahinguväljale. Herki oli juba mõttelised ringid paika pannud, üritasin neid ringe siis visualiseerida, kuigi tegelikult jooksin, vihmavarjuga mättaid toksides mööda kalmeid amokki. Vahepeal unustasin toksida ja ilmselt seetõttu õnnestus mul veel korra ühte rästikut kivil päevitamisel häirida.
Nojah - paanika paanikaks, aga ma sain tutvuda üle-eelmisel aastal, kuidas rästiku salvatud jalg välja näeb - selline puupakutaoline paistes jurakas. Seega ei olnud ega ole ka tulevikus huvi sellist omada.
Igatahes tutvusime kõigega, millega seal platsil tutvuda oli, lõpuks Herki koperdas õige asja otsa. Võib muidugi vaid ette kujutada, kui suurt tahtejõudu millegi maas oleva puudutamine võis nõuda:)
Aga tore seiklus ja ilus ilm ja toredad kohtumised, mis ei päädinud pakku paistetanud jalgadega - igati edukas sündmus. Aitäh.

Aare siiski olemas ja heas korras. Tänud!

Mul oli nii palju kohti vaja läbi käia, aga “õigesse” nähtavasti ei jõudnud. Kui ma ka järgmisel korral tulejumalaga jutule ei saa, siis tuleb siinne ikka veel tõsisemalt ette võtta.