Salen-Hemuel'i

Talve hakul, kui tegelikult veel lund polnud, käisin siin ahastamas. Puhastasin pea kogu pinnase risust ja lehtedest või noh, paigaldasin nad ümber, aga tolku ei miskit, leidu ei tulnud. Nüüd siis täiendatud jõududega tagasi. Jälle möllasime mis kole. Tõepoolest sai pea iga sentimeeter maast mingiks hetkeks lehe ja risuvabaks, et järgmisel hetkel muidugi kõrvalt sinna uus risu juba peale kraapida. Ja see tegevus viis sihile. Ikka väga väga raske märgata. Kuid kui järjekordselt alalt oli kogu kulu eemaldatud, vaatas sealt paljulubav kohake vastu. Hõikasin juba enne kui karpi nägin, et vist leidsin. Nii hea meel oli. Kel veel logimata, võiks enne suurt rohelust ning uut huumuskihti ära käia, saab leebemalt.
Tänud peitjale selle multi eest imeilusas kohas

Vaatanata sellele, et meil oli väikeseid vihjekillukesi, otsisime ikka kogu võimaliku ala pea sentimeetri haaval läbi, sest puulehed ja muu kultuurikiht kattis ühtlaselt kogu piirkonda. Olime juba loobumas, kuid mõte, et kunagi tuleb siis jälle tagasi tulla ja siis võibolla on ka puud lehtes, sundis meid oma kepikestega vaikselt edasi nohistama, kuni Maret hõõmsalt hüüatas - käes! Küll oli hea meel siis. Tagasi peitsime vähe inimlikumalt ja ülearust sodi peale ei kaapinud. Koht ise muidu super, tänud peitjale siia kutsumast!

Ei noh, koht ju maru ilus, võib kordi käia küll. Algus on tänasega lahti tehtud. Ma pole juba jupi aega nii kaua midagi otsinud kui siin lõpus kohta, kuhu saaks oma nime kirja panna. Tegelikult olin juba pea igas suunas abipalveid teele saatnud ja lõpuks juba lausa teadsin, mida ja kust ma otsima pean, aga tulemus null. Jube huumusekiht on siia tekkinud ka, palju palju kuivanudlehti ja üllatus üllatus, ka olmeprügi. Ju on üle õla lihtsalt võssi visatud. Mingit kilukarpi proovisin kätte saada, see oli kah peaaegu et juured alla ajanud. Ei tea mis nipiga selliselt peidetud aaret kogemata leitakse, aga nagu lugeda, mõni leiab. No mina ei leidnud otsideski, seega jääb järgmise külastuse ootele.

Millegipärast pole me seda aaret senini otsinud. Ilmselt sai veidi peljatud, et osutub liiga keeruliseks. Kuna ürituse ajal oli Helen toeks siis oli kohe palju kindlam tunne ja ei olnud seal miskit nii keerulist. Tänud!

Saan aru, et täpselt 20 aastat tagasi see aare peideti ja kuna siin toimus selle puhul ka sündmusaare ja mul oli see aare leidmata, siis õnnestus just õigel päeval see aare logituks saada. :) Aitäh peitjale! Aitäh sündmusaarde korraldajaile!

Mõelda vaid...paari nädala pärast saab 20 aastat peitmisest. Nii tore, et Helen ei lasknud sel aardel unustuste hõlma vajuda. Ega ju peitmise ajal mõelnud sellele, et aare võiks olla leitav ka 20a pärast. See oli ikka hetkeemotsioon, et panna kolmele agarale otsijale "pähkel". Tundub, et nüüd on aeg minna ise seda "pähklit" purema. Pole seal kandis ammu käinud. Tea, kas leiangi. 20ne aastaga kasvab kuuskki olulise matsu. Mis siis veel teistest puudest. Igaljuhul plaan meil minna juubelipäeval asja otsima....kell 17-18 vahel. Ehk trehvab ka Helenit näost näkku? Või kedagi veel, kellele see mälestusi tekitanud.

Tänud aarde eest!

Esimesest punktist info käes liikusime lõppu ja siis algas täielik ikaldus.Peale kõnet otsisime veel ikka jupp aega enne kui lõpuks midagi silma jäi.Tegelikult me käisime kogu aeg ümber pudrukausi.Aitäh!

Jäin siin hätta - ei saanud nulli päris täpselt paika ja millegipärast ei toiminud mul telefonis ka see asimuudifunktsioon. Aga oli tore näha kena kohta!

Talvel siia ei kippunud, lumega raske veel pealegi. Ilus ilm aga soosis tulekut täna. Mina ei saanud miskit aru, Dauno joonistas mingeid ringe ja ütles, et käib ära. Ma lihtsalt seisin ja jäädvustasin videona. Minu jaoks oli see toiming külm. Dauno arvutused ja pingutused kandsid vilja ja raamatusse sai nimi kirja.
Tänud

Tänud peitjale aarde eest!

Sai ka päris pikalt siin viibitud. Oleksin palju vähem aega kulutanud, aga kui õigele georajale keerasin, siis tekkis mul edasiliikumisega tõrge. Nii ma siis tiirutasin seal ümber peiduka mitmeid ja mitmeid kordi.

Jätsin tudengite kodutööde parandamised kõrvale ja läksime Kaupoga väiksele geotuurile. Seda täppi olime juba teist korda noolimas, sest viimane kord käies oli lihtsalt nii palju lund, et lõpp jäi leidmata. Täna olid tingimused ideaalsed ning lisaks värskele õhule ja soojale päiksele polnud ka lund enam nii palju, et takistaks leidu. Kaupo teravad silmad tuvastasid peale mõningast vaatlemist õige koha ja saime nimed kirja. Aare kenasti talve üle elanud ja mingeid iluvigu aardel ei tuvastanud :)

Kuna GC-sse tuli teade, et aarde leidis avalikust kohast mugu ja olukord vajaks üle kontrollimist, siis täna seda tegimegi. Õnneks oli kõik täpselt nii nagu peab ja aare hea tervise juures. Veetase oli jões erakordselt kõrge ja kohin lausa kõrvulukustav.

Leitud, logitud, tänan!

See on selline multi, mis on aastaid kaardil kükitanud. Otseselt ei häirinud kunagi, sest tundus keeruline. Kuna aga sobivaid aardeid hakkab kaardil aina vähemaks jääma ja selle multi algus sai värskenduse, siis tuli tahtmine proovida. Lugesin palju logisid ja tunne oli väga optimistlik. Alguses sujuski kõik kenasti, aga kui oli vaja karpi leida, siis langes tuju üsna kiiresti. Peidukohti ei tundunud üldse olevat ja vihje palju ei aidanud. Peale suunavaid vihjeid leidis Carolys ikka lõpuks karbi üles. Kui autoni tagasi jõudsime, siis märkasime, et olime kokkuvõttes päris pikalt seal ja lapsed olid seda arvestades päris tublid. Koht oli minu jaoks uus ja lastele põnev. Aitäh!

Alguses olin kunagi ammu käinud ning ka juhised leidnud kuid tookord algusest suurt kaugemale ei jõudnud. Korduvkülastus aga viibis ja viibis, mis sellest, et 2013 olen kirja pannud, et "Kindlasti peatselt tagasi." :D

Jalutasime algusesse ning ka edasine suund just palju mõtlemist ei vajanud. Peatselt olime ka seal, kus vaja ning alustasime otsinguid. Vast läks kohapeal tunnike koos varemeleidnult õlekõrre küsimisega. Sügisese kultuurikihiga võttis aarde leidmine aega ka peale suunava vihje saamist. (937) Aitäh! EVEJ

Kaks mitteleiulogi ning eiteamitmendat korda kohal käimist ja lõpuks ometi saab sellele joone alla tõmmata. Varem olid külastused kuidagi sattunud lehevaesele ajale ning seetõttu oligi eriti komplitseeritud see eelmise mõistatuse lahendamine. Nüüd lootsin kohapealt leida täpse koordinaadi, kuid ei, nii lihtsalt ei läinud. Esialgu ei tahtnud kuidagi sinna õigesse kohta minna kuid lõpuks ikka ronisin ja silm jäi õigele asjale pidama.

Siin oleneb väga palju ilmast. Täna klappis kõik ja leid tuli kiiresti. Aitäh!

Täna oli olukord parem ja leitud see kiuslik konteiner sai. Aitäh!

Vesi voolas mõnuga ja pahises, oli tore väike jalutuskäik ette võtta. Lõpus oli nuputamist, hea meel, et üles leidsime :) Täname!

Siin olen korduvalt käinud, kuid kuna koht on väga ilus, siis ei ole kahju ka. :)

Ega nüüdki tegelikult paremini läinud, õnneks oli Laur kaasas, nii et tema päästis mu päeva!

Tänan!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Esimene punkt on pihta pandud. Aardekarp on ilusti alles, seega kellel esimesest punktist info olemas, siis aaret saab ka praegu otsima minna.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Esimeses punktis on kaasajastatud juhend edasi liikumiseks ja uuendatud on ka aarde konteiner koos sisuga. Kui otsimisel tekib küsimusi, võib alati julgelt kirjutada.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuna 17 aasta jooksul muutub looduses nii mõndagi, siis on aare kaasajastamisel.

Kui esimest korda nullis käisin, siis tundus keeruline ja logisin hoopis kõrval multi. Täna tulin tagasi nulli, vaatasin uuesti infot ja peale pisikest solberdamist asusin oletatavat lõppu otsima. Esimese ragistamise peal jäi võpsikus silma must kummitihend, mille plaanisin kaasa haarata.. see aga hakkas järsku liigutama. Johaidii, mis ajast meil maod puu otsa ronima on hakanud? Vahtisin tükk aega selle nastikuga tõtt, kuid ta ei avaldanud mulle aarde asukohta. Lõpuks ma ei pidanud enam vastu ja kasutasin õlekõrt, mis kinnitas mu õiges kohas viibimist ja andis kõvasti lootust juurde. Kohe nii palju, et loetud minutitega oligi aare leitud. Tänan peitmast.

Katse nr 3. Segasevõitu mõistatust on kahel korral uurimas käidud. Nullist info leidmine läks kunagi ladusalt, aga edasi läks ähmaseks, kuigi sai päris põhjalikult piirkonda uuritud. Pärast ägedat õhtut tunnelites kogusime lisainfot ja otsustasime Silveriga siin ka veel ühe katse teha. Seekord õnnestuski, varsti kostus Silveri võidurõõmus hüüd. Oeh, lõpuks ometi.

Mäletan väga hästi kuidas juba jupp aega tagasi me siin Tarmoga algust tegime ja päris pikalt edasi rühkida proovisime. Mingi hetk tüdinesime ja lõime käega. Merlel oli vist umbes sama seis olnud. Olles täna saanud väikse lisavihjega varustad, tulime uuele katsele. Seekord läks palju libedamalt. Ei tea kuidas eelmine kord siis aaret ei leidnud, kuigi mulle tundub et me olime sellele päris lähedal.

Tänud.

6 aastat ja 10 korda kohalkäimist läkski ainult tarvis et lõpuks karp ülesse leida. Isegi nüüd, kui suht täpsed koordinaadid olid olemas läks aega palju aga läks. Küllap on siis koht niivõrd ilus et kutsub alati tagasi ja segab õiget geokäitumist oma võluga

Alguse tops vedeles lihtsalt maas, panime selle rohkem peitu. Edasine oli juba segane. Õnneks oli Juta kaasas ja näitas suuna kätte. Väike jalutuskäik, võsas ragistamine ja saigi leitud. Tänud peitjale ja aitäh Jutsile suunamast.