Stalkeri Saladus

1995. aastal leidsin metsast kummalise anuma, milles oli kummaline metall. Kui ma seda puutusin, sain nagu elektrilöögi, mille tagajärjel tekkis tugev soov kõike teada saada. Olin hoopis teine inimene – enam ei huvitanud mind ei autod ega tollal ajastule omane popmuusika ning mul ei olnud enam sõpradega ühiseid huve. Soovisin saada vastuseid kõigile küsimustele.

Aga kuna jutt on praegu sellest minu elu muutvast leiust, siis räägin teile sellest nii lühidalt kui võimalik. PALUN lubage, et te ei räägi seda edasi, sest see on väga ohtlik teema.

Uurimise tulemusel avastasin, et see on punane elavhõbe. Ja see polnud veel kõik, sest jõudsin ka selleni, kust see tuli.

Punase elavhõbeda lugu algas 1939. aastal, kui natsid kohtusid Tüüringi metsades tulnukatega. Seal tehti vahetuskaupa: hea Saksa õlle ja vorstide vastu anti neile punast elavhõbedat ning õpetati ajarändamismasina ehitamist.

1942. aastal tegid natsid esimese ja viimase ajarändamise katse, sest see, mis läks, enam tagasi ei tulnud.

1943. aasta juulis kukkus New Mexico kõrbes alla UFO. Minu andmetel oli see natside ajamasin. Ameeriklased leidsid vraki, moondunud kehad ja ka tundmatu ainega kapsli. Eliitsõdurid viisid selle salajastesse baasidesse. Seal hakati uurima punast elavhõbedat. Nad avastasid, et see aine ei olnud lihtsalt metall. Sellel oli võime jahutada kõike, mis hakkas üle kuumenema.

Kuna paljud dokumendid on hävitatud, ei ole mul teada, mida ameeriklased veel selle ainega avastasid.

1949. aasta teises pooles ja 1950. aasta esimeses pooles varastasid Vene spioonid punase elavhõbeda ühest salajasest baasist. Venelased olid saanud kätte ka dokumendid selle aine katsete kohta ning katsetasid seda ainet 27. juunil 1954 Nõukogude Liidus Obninskis (Kaluga oblastis). See oli umbes 5 MW võimsusega eksperimentaaljaam, mis andis elektrit kohalikku võrku.

Seejärel katsetasid nad seda eelnevalt läbikukkunud kosmosesse saadetavate rakettide peal, mille tulemusel õnnestus neil 4. oktoobril 1957 – R-7 raketi baasil saadeti orbiidile Sputnik 1, maailma esimene tehiskaaslane.

Kõik edasine on kõigile teada.

Lähme nüüd ajas 1985. aastasse.

Tšernobõli 4. bloki eelviimane testimine tehti. Uurimine viis mind selleni, et sellel aastal oli üks tõusev allilmagrupeering, mille liikmed olid end sinna remonditöödeks tööle saanud. Selle tulemusel varastasid nad punast elavhõbedat, mis aitab ülekuumenemisel kiiremini jahutada reaktorit.

Aga see, mis 26. aprillil 1986 kell 1.23.40 öösel juhtus, on teile teada.

Edaspidi müüdi seda hea raha eest. Nii hea raha eest, et mõni inimene oleks selle nimel valmis oma vanaema maha müüma.Mõni ilmselt müüski. Seda kõike leiate juba ise ka internetist. Aga need, kes seda on näinud, omanud või veel omavad, teavad selle olemasolu kõige selle vale taga.

Nüüd pakun ka mina teile seda näha ja katsuda. Aga et seda näha ja katsuda, pead sa olema sama osav kui 007 või Kätemaksu Kontoris Häidi.

Looma jõudu ja lõhkuda pole vaja. Kui kätte ei saa, siis tule teine kord tagasi õigete oskustega.

Kõik, mis lõhud, tuleb asendada täpselt samade detailidega, mis lõhkusid, sest sa ei taha ju olla GEOKÄHRIK!!!!