Teisipäevane tüng

Reedest siis kohe teisipäeva!Aitäh peitjale!

Kui ma eile Jummala sanna ära lahendasin, oli kohe selge, et Läänemaale sõit on ees. Aga ega siis ühe aarde pärast nii kaugele sõitu ette ei võta! Valisin liitaareteks Marimetsa rabakad.
Peale Reedest rõõõõõmu seadsime sammud T- tünga juurde. Meil olid küll räätsad kaasas, aga keegi neid alla ei pannud kuni lõpuni välja: raba kandis hästi ja lund eriti polnud. Aarde end pikalt ei peitnud. Aitäh, nii tore sääsevaba aeg.

Veel veidi lumist maad ja aare leitud 😊 Isekeskis mõtlesin "palun ära ole lumega alla kukkunud.. nii et me peame jälle kusagil kaevama hakkama." Aga ei, mu palveid võeti kuulda. kõik 5+. Aare sai leitud ja logitud :)
Aitäh peitjale! :)

Jäätee Vormsile oli suletud, tulime rappa siis.
Sest rabas on ju lihtne, kõik külmunud ja jalutuskäik pargis lihtsalt.
Eksole.
Oeh, see vaatetornist siia tulemine oli ikka suht rets, lumi põlvini või kõrgemale kohati ja ikka korralik trenn. Muidugi oli tore mõelda, et mul räätsad kah suht kaasas, aga kilomeetreid eemal, autos, parklas. Ja noh, 2 inimese peale 1 paar räätsasid on veidi vähe. Aga ära tegime! Peitjale tänud!

Oli see vast matk ja hundigagi ristus tee

Leitud

Mõnus asumine räätsadega. Aardele lähemale jõudes tuli siiski mõelda, sest laugastelabürint läks järjest tihedamaks. Lõpuks õnnestus siiski läbi labürindi kohale saada. Logiraamatut avades selgus, et viimane logi oli Epu kevadine logi. Jätkasime teekonda pühapäevase sulpsu suunas. Aitäh peitjale.

Tegin aardele tünga sellega, et jõudsin temani reedese rõõmu juurest 3 päeva varem. Küll oli mõnus kulgemine! Uskumatu millise liikumisvabaduse annavad räätsad. Kunagi valmistasin ajaloo tunni raames ühed pajuvitstest, aga need märgalale kunagi ei saanudki.

Aare leitud jäin veel mõneks ajaks kohta nautima. Tegin pikniku, kiire supluse ja lasin lihtsalt mõtted lendlema. Lahkusin laetuna ja mõne tedretäpi võrra rikkamana. Suur-suur aitäh peitjale siia meelitamast!

Neli aastat tagasi jõudsin tornini ja siis veel polnud piisavalt julgust raba pinnasele tatsama minna. vahepeal on turba kiht kõvasti tõusnud ja minagi kamaluga kogemusi juurde saanud. Nüüd tatsan rõõmuga rabas igal ajal ja iga ilmaga. Täna tekkiski uus võimalus siia tulla kui üks meeleolukas sünnipäev algas rabamatkaga. Torni juures katsetasime esmalt Tarmo uue mänguasja ära, saagisime jäässe augu ja nautisime külma vanni. Seni kuni teised veel riideid selga ja pirukaid põske pistsid, tegime me Tarmoga kiire spurdi. Raba oli jääs ja kihutasime linnulennult otse kohale. Kujutan ette, et siin oleks ka lahtise veega päris mõnus kulgeda ja vahepeal vahelduseks kuskile laukasse plärtsatada. Ilus koht. Nimi kirja, tagasi teiste juurde ja sünnipäev sai kavaga edasi minna.

Tänud

Oleme seda aaret hoidnud siin millegipärast juba päris tükk aega varuks. Räätsad sai juba aastake ja rohkemgi veel tagasi soetatud ja võimalusi tulla oleks olnud küll ja rohkem veel aga ikka rakendub ka siin teadmine, et iga aarde jaoks on oma aeg. Ja nüüd oli aeg kätte jõudnud. Nädala sees sai ilmateadet seiratud ja tundus, et laupäev võiks olla suurepärane rabaskondamise ilm. Kõik muu oli justkui olemas ja nii saigi paika plaan. Aga ikka on nii, et kui mina plaanin siis jumal salaja naerab :D No ja nii oligi, et peale pikka hommikut voodis kui olime valmis asju hakkama pakkima, et teele asuda selgus tõsiasi, et olin oma autot laenates sellega kaasa andnud ka kummikud :( aga ei lasknud ma ennast sellest pisikesest tõsiasjast häirida, sammud Bauhofi, 11 eurot ja asendus jalatsid olid olemas ning teekond rajani võis alata. Meie üllatuseks ootas meid parklas oma 30-40 autot :O sellist laulupidu ei olnud meie silmad veel siin rajal näinud ... egas midagi, kui juba sai kohale tuldud ja rahagi uute käimade jaoks väljakäidud siis plaani enam katki ka ei jätka. Pakkisime kotid varustusega selga ja asusime teele. Rahvarohkus oli kohati isegi tore, sai teha väikeseid pause, et inimese mööda lasta ja see ei lasknud tempol väga hulluks tõusta. Tornini jõudes kinnitasime kiirelt keha ning panime räätsad alla ja suundusime rappa. Tänu suurepärasele ilmale oli see justkui matk muinasjutumaal, vaiksed päikesekullas sillerdavad rabalaukad ja kuldkollaseks värvunud rabataimestik ... see kõik oli lihtsalt lummav...ja kui vaikne siin oli ...imeline. Tagasi torni juurde jõudes oli justkui shokk kehale leida sealt taaskord eest paarkümend+ inimest. No tõesti oli looduse nautijaid täna palju. Kinnitasime veelkord keha ja suundusime tagasi autopoole. Hoolimata juba küllaltki hilisest peallõunast vooris ka nüüd meile vastu hulgaliselt matkajaid. Mõnes mõttes oli ju isegi tore, et inimesed on leidnud tee loodusesse ja tahavad seal aega veeta - samas see vaikus ja nauding mis ootas matkateelt eemal rabasügavustes...see on midagi mille nimel tasus neid masse taluda :)
Aitäh meid siia ikka ja jälle tagasi kutsumast :) Meile meeldis väga ;)

Kolmapäeval otsustasin ilusa sügisilmaga tulla Teisipäeva vaatama. Kuna teekond oli päris pikk, siis jalanõudeks jäid matkatossud, riskiga märgade varvastega lõpetada. Läks aga hoopis teisiti ja pääsesin suisa kuivade jalgadega. Tuulel muidugi nii hästi ei länud.. tema sai ikka kuni kõhuni märjaks.. Rabad on toredad.

Tänan peitmast.

Tünga logisime samuti laupäeval. Aitäh!

Reede juurest pidi siia ka tulema. Vihm jäi lõpuks järgi ja värvid tulid esile. Aitäh!

Kuna mina polnud siin rabas varem käinud, siis tünga ei saanud, aga mõnusa jalutuskäigu saime küll. Tänud aarde eest!

Kunagine idee sai lõpuks teoks. Kuut jäi parklasse, ratastega tornini ja räärsadega edasi. Nautisime pikniku ja ujusime. Ilmaga ja mugudega läks ka väga hästi. Imestasime et isegi sellise aardeni viib lõpus geomaantee. Tänud mõnusa retke eest!

Tänud peitjale aarde eest!

Kui kõrval rabades räätsatamine tehtud, siis miks mitte ka siia tulla. Põhjust räätsad alla panna ja rappa minna ei pea mulle mitu korda ütlema.

Eelmise aarde juures panime kindlamal pinnal räätsad alla ja asusime siia õõtsuma. Väga märg oli. Mättad kandsid meid ilusti ära ning peagi olime tagasi torni juures.
Päikest nägime, tugevat tuult saime, lund sadas. Puid oli ainult vähe.
Torni juures väike söök ja parklasse tagasitee võis alata.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Selle teisipäevase tynga keerasime ikka täiega pyhapäevaseks r66muks. Torni juurest oli rabaalukal korralik jääkaan peal. Ja nagu kiuste loomulikult polnud meil täna jälle kirvest kaasas :D Jätsin teised tornivaadet nautima ja vahetasin matkasaapad kummarite vastu. Algul kartsin et tuleb suuremat sorti sumpamine. Aga esiti pealt näha vesine raba oli tegelikult pinna alt veel ypriski kylmunud. Nii et sai täitsa peaaegu sirge seljaga kohale jalutada. Laugastel olid korralikud kaaned peal ja otse yle nende oligi k6ige lihtsam. Kuni siis viimase lauka juures oli jääserv päris 6huke ja esimese sammuga oleks peaaegu ujuma saanud. Nii et l6pus tegin ikkagi väikese pauna sisse et kuiva nahaga kohale saada. Ujumine oli ju ikkagi yhiselt plaanis mitte soolona. Lisaks olin ju täna juba Vigridega sulpsul käinud ja Just Leannel oli tänane vette kastmine tegemata. Tagasi j6udes vaatasin taaskord torni ees olevat jääkaant ja kirusin endamisi et kirvest kaasa ei v6tnud. Leanne pakkus juba backup plaaniks et Maidla järv jääb ka koduteele. Aga kus häda k6ige suurem seal abi k6ige lähem. Nii leidsimegi yhe puurondi ja m6nda aega udjades oligi jääl paras sulpsuauk sees. Rabad on ikka ühed imeliselt kaunid kohad kus ennast laadida nii suvel, talvel, sügisel, ...ühesõnaga igal aastaajal omamoodi ilus. Ka kaasavõetud piknikukraam maitseb just rabas kõige paremini ;) 4 tundi ja 10 km puhast r66mu ;) Tänud peitjale

Reedest teispäeva oli päris mõnus kulgemine. Vaatasin selliseid lagedaid kohti, seal kandis paremini. Lõpus, metsavööndis, vajusin korraks põlvist saadik sisse aga all oli kuiv ja ei midagi jubedat. Sikutasin räätsa välja ja peagi sain logima. Tagasi liikudes vältisin juba seda metsavööndit ja siis seiklusi ei olnudki. Tänud!

Räätsasid meil polnud, samas jää ja lumi olid rabapinnas kaitse eest juba hoolt kandnud. 500+ meetrit lumises rabas ei tundunud pärast Välgumihkli tagaajamist erilise pingutusena: sips sinna ja tagasi. Tuul oleks ju võinud pisut vaiksem olla, muidu mööda laukaid mõnus, puhmaste vahel aga põlvini sumpamine. Tornis imetlesime päikeseloojangut, tagasi auto juurde jõudsime juba hämaras. Aitäh!

Kuna päevad on liiga kuumad, siis läksime leevendust otsima pisut hilisemal kellaajal. Jahedust ei leidnud aga kohati midagi hingata oli. Vedasime end lindude siristamiste saatel vaatetorni juurde ja kuna kedagi seal polnud, jätsime oma asjad sinna. Panime räätsad jalga ja astusime aarde suunas. Pind õõtsus kohati silmnähtavalt. Margus nautis seda, mina mitte nii väga. Ämblikud pidasid jahti, kärbsed tiirutasid ümber pea. Logi läks kirja pool tunnikest enne päikeseloojangut ehk 22:14 Torni juures tegime hilise grillimise, nautisime lauka sooja vett ja raba kauneid vaateid. Päeva viimasel tunnil saabus torni kaks naist koeraga, nemad jäid sinna ööbima. Meid aga kihutasid kihulased sealt minema. Vastikud tibatillukesed õelad olevused. Teel parkla poole kaunistasid tee serva jaaniussikesed ja metsa vahel pidi hoolega vaatama, et konnadele peale ei astuks.

Hetke seisuga pole mul enam Marimetsa laugaste vahel leidmata aardeid, millest on lausa kahju aga vaevalt, et see nii jääb. Aitäh!

Kuni vaatetornini oli olnud selline natuke nüri astumine mööda sirget laudteed, siis teel selle aardeni just see kõige mõnusam rabamatka osa algas. Räätsad panime alla ja suurematest märgaladest mööda sik-sakitades liikusime aarde poole. 600 meetrit mööda kohati vägagi õõtsuvat raba liikudes läks päris kiiresti ja varsti oligi taas aeg laugaste vahel ekskursseerida. Väga ilusad vaated ja parajalt kaugel tornist, et mugude kilked ka enam ei kostunud. Panime nimed kirja ja võtsime suuna edasi.

Polnud mingit tahtmist seal laudteel enam vantsida ja seetõttu võtsime tagasi tee ette väikese ringiga. Olime kaartide pealt varem vaadanud, et vana laudtee peaks veel osaliselt rabas alles olema. Üks jupp sellest oli küll üles võetud ja nüüd vedelesid vettinud lauahunnikud iga teatud maa tagant rabas. Liikusime ühest hunnikust teiseni kuni jõudsime vana vaatetorni juurde. Siin pidasime ka lõunapausi ja uudistasime ringi. Torn oli täitsa ronitav, kuigi kõikus natuke. Peale pisukest puhkust liikusime taas laudtee jäänuste peal või kõrval raba serva poole. See oli väga hea orientiir, kuhu liikuda, kaarti polnud enam vaja üldse jälgida.

Kokku veetsime Marimetsa rabas üle 4 tunni ja see oli väga mõnus seiklus. Kuskil kaugel-kaugel nägime kirjusid jopesid aeg-ajalt vilksatamas, kuid meie saime täitsa oma rada astuda ja mõnusat ilma nautida. Äge, meile meeldis väga!

Kui tagasi metsateele jõudsime, siis hakkas mugusid igast suunast voorima. Meie olime mõnusalt porised ja märjad, räätsad seljas. Märkasime, et roosades ja valgetes tennistes mugumatkajad heitsid meie poole päris pikki pilke. Parkimisplatsile jõudes oli seal tõeline laulupidu, üle 40 auto kindlasti.

Aitäh peitjale, oli väga mõnus rabapäev!

Oli väga tore jalutuskäik Marimetsa rabas. Tänan kaaslasi ja peitjaid!

Päris hulk aega olime juba lõikavas vastutuules marssinud kui tornini jõudsime. Ka tornis tuul lõikas päris hoolega nii, et ei hakanud seal kaua ilma ja mittemidagit uurima. Found it: (4183) 20.Mar.2021 12:17 Teisipäevane tüng / Tricky tuesday Leitud. Seekord veel ujuma ei pidanud. Päris esimese hooga keegi otse ka ei astunud, kuid hetk hiljem olime me kõik jääl ja teel edasi. Täname. Aare oli korras.

Täna sattus sedasi, et kaua edasi lükatud Marimetsa raba ootas. Kohe kuidagi ei ole olnud tahtmist siia lihtsalt nürilt astuma tulla. Suure perega koos on ikka lõbusam ja üks ergutab teist.

Minul olid räätsad kaasas, panin torni lähedal nad siis ikka alla ka, hea muretu aardeni kõmpida. Tagasiteel tegime tornis pikniku, kogusime jõudu tagasi astumiseks. Ja kus siis hakkas rahvast tulema, kes lastega, kes koertega, kellel kook näpus. Täitsa laulupidu kohe, hea, et varakult alustasime. :)

Aitäh rappa kutsumast!

Geoparkla oli triiki autosid täis pargitud.Vahetult peale mind saabus siia veel üks auto mis ei leidnudki endale enam vaba ruumi ja lahkus tuldud teed.

Esimese etapi autost aardeni tegin parajat tempot ja jõudsin kohale tiba peale tunniajast kulgemist.Torni juurest edasi minnes oli korralik trass sisse tehtud.Põhimõtteliselt tuligi ainult selles rennis püsida.Topsi avades sain teada nende rajameistrite nimed kes olid samal päeval siin käinud.

Tornis võtsin veel väikse eine ja kõmpisin tagasi.Aitüma Marimetsa meelitamast,tulen siia rõõmuga alati tagasi.

Sai matkatud ja aare leitud, rahvast rabateel oli lõunaks palju.

Selle aarde jaos laenutasin endale ja Reedale räätsad. Kui aus olla, siis minu esimene katsetus nendel. Mõtlesin, et nendega käimine on mingi ulme valdkonda kuuluv tegevus kuid pärast kahte sammu olin jõudnud juba unustada, et mul peale saabaste veel mingid suured kobakad jalanõud all on. Tornist võtsime suuna otse aardeni. Siuh ja olime kohal. Nimed kirja ja asusime tagasiteele. Tagasiteel kohtusime järgmist leidjatega, Eda ja Kaido, kellega paar sõna juttu ajasime. Oli väga meeldiv. Kokku kulus Marimetsa külastusele 3 tundi. Aitäh.

Suusatasime reedesest rõõmust otse teisipäeva. Olles natuke maad liikunud, kostis kaugemalt rabast lõbusat jutuvada. No mis meil viga, otse mööda värskeid räätsade jälgi läksime aga edasi ja peagi sammus vastu 4 rõõmsat peiturit. Tegime tutvust ja vahetasime viisakusi. Nemad liikusid tagasi, meie edasi ja otse mööda rada saime ilma kaarti avamata täpselt õigesse kohta. Nimi kirja ja tagasi. Vaprad naised olid juba jõudnud vaatetornini ja tegid seal puhkepausi. Sama plaan oli ka meil. Võtsime suusad alt ja avasime termose. Kosutav soe tee ja väike pirukas jõu taastamiseks ja tagasitee võis alata. Selleks ajaks kui meie uuesti suusad alla saime, olid 2+2 naist ammu juba matkarajal. Päris kiiresti jõudsime järele esimesele paarile ja metsa vahel ka teisele. Ilma peatumata läbisime terve tee tornist autoni ja tegelikult polnud see üldsegi liiga väsitav. Parklas oli veelgi rohkem autosid kui tulles. Lausa nii palju, et osad autod olid kinni pargitud. Tegime siis ruttu ruumi ja lahkusime rahulolevatena. Aitäh peitjale!