Uljaste (A04)
Kirjeldus
Romantilise Uljaste järve ääres matkates unustad tahtmatult, et kiviviske kaugusel ulub tuul kõledal Kiviõli tuhamäel. Tööstusmaastikud asuvad siin lähedal, otse metsa taga. Vaatamata sellele on Uljaste Põhja-Eesti kauneimaid paiku.
Uhke minevikuga Uljaste oli kunagi puhke- ja supluskeskus – peaaegu sama vägev kui Pühajärve – “Inimesed mäletavad siidilaternaid teede ääres suvelõpu pidude ajal, mitusada meetrit järjepanu säras neid,” teab kohalik koduloouurija Aleksander Sinimäe. “Siin oli vesirattalaenutus ja laululava ja oosi peal suusahüppetorn – elu kees talvel ja suvel.” Praegu pole järel midagi – ei ühtegi hoonet, mis inimtegevuse jälgi reedaks. “Paarkümmend aastat tagasi oli siin ujula. Toimusid vettehüppevõistlused, Neptuni veepeod,” loetleb vana mees. Nüüd eksib oosi harjale vaid loodussõbra jalg.
Matkajal pole kurb, tema näeb ilusat metsikut loodust. Kohvikud ja supluskohad ainult segaks idülli, mille loob oosi harjalt avanev vaade vaiksele järvepinnale.
Viru lavamaa õhukeselt pinnakattelt, mis katab Ida-Virumaad, ei leia just palju mägesid, aga need, mis on, on ka omapäraselt vägevad. Vaivara Sinimäed ühelt poolt ja teisalt inimese loodud Kiviõli tuhamäed. Ja muidugi vägev mitmekilomeetri pikkune Uljaste oosistik ehk lühidalt Uljaste oos, mis varjab maalilist järve, mida Eestis elanud kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin on lausa Baikaliga võrrelnud. “Baikali miniatuur,” ütles ta Uljaste kohta hellitavalt.
Järv mäe otsas. Arvatakse, et Uljaste järv on ahenenud endisest ulatuslikumast jääajalõpu veekogust, millele soostumisprotsessis tungis põhja poolt peale tekkiv raba: nii on ta surutud kahe erineva maastikuvormi vahele – üheks järve kaldaks on oos, teiseks soo. Oosipoolsete liivaküngaste peal saab istuda, aga madal lirtsuv soopoolne kallas teeb püksid paari minutiga märjaks. Selle eest saab pohlamammud suhu.
Uljaste järveni tuleb sõna otseses mõttes ronida: esiti pead tõusma oosi harjale, ja seal kohe ongi järv. Jääb mulje, et järv asub mäe otsas. See on illusioon, ehkki järve veepind on teisele poole oosi jäävast maastikust tõepoolest viis meetrit kõrgemal. Mäe otsas järv siiski ei asu.
Järv nisupõlluks. Legendid on need, mis Uljastest niisama lihtsalt ei kao. Uljaste nime saamine on neist vahest kõige uhkem. Sõitnud kohalik mõisnik kunagi ammusel ajal kõrgeaulistele külalistele oma valdusi näitama. Hobuse seljas kõrgel oosi harjal köitnud ta pilku ühtäkki silmapiiril aimatavad suitsujoad – tunnistused inimeste eluasemest. Mõisniku teada aga ei elanud soodes kedagi. Et üldse seal soo piiril keegi kodu teha julgeb, oli talle üllatus. Eks olnud need osaliselt tema oma ärakaranud talupojad, kes rabade-karude keskel uut vaba elu alustanud. Uljad vennad, nentinud mõisnik ja jätnudki talupojad omaette elama.
Teine legend räägib järve ääres elanud taluperemehest, kes tahtis endale naist võtta ja rikastele mulgi pruudikandidaatidele talvekuul Uljaste järve näitas. “See on minu lume all olev nisupõld, kui hea saak tuleb, olen rikas mees,” lubas ta. Muidugi paistis 63-hektariline põld suurena, aga kas mõni pruudikandidaat ka õnge läks, pole teada. Ega ta palju petta poleks saanud – järv polnud küll rikkust tõotanud nisupõld, aga see-eest oli rammusat kala pilgeni täis.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel77_56.html
Aarde algkoordinaadid toovad teid järve idanurka. Auto parkimisel jälgigem liiklusmärke, eriti suviste ilmadega et kitsal teel teisi liiklejaid mitte segada. Ja nüüd jalutuskäigule. Alustame liikumist lisatud ja vastava allkirjaga varustatud pildil kujutatud, oosi harjale tõusvat rada mööda. Umbes 400 meetri pärast jõuate inimkäte loodud objektini. Objektilt leiate poole aarde leidmist lihtsustavast vihjest (suurus mikro, magnetiline, maapinnast ca 30-40 cm). Hoiatussilte tasub tõsiselt võtta. Nüüd tagasi posti nr. 3 juurde. Astume üle tee, liikluskorraldusvahendi abil leiate koordinaatide osa (S) ja veel pool vihjet. Jätkates kas mööda järveäärset rada või oosi harjal – valik on teie – jõuate koordinaatidele 59 21 S ja 26 46 S. Jõudes sihtpunkti kasutage kahest osast kokku pandud vihjet.
Kui teil on aega jätkake jalutuskäiku mööda järveäärset rada. Umbes kilomeetri kaugusel loodes asub väiksem aga sama kaunis soojärv.
Ja suvisel ajal on loomulikult võimalus kasutada järveranda sihipäraselt.
Püüdkem logida kohapeal ja nii et konteineri kinnitus jääks püsima, vajadusel palun seda korrastada.
Seotud lingid:
Romantilise Uljaste järve ääres matkates unustad tahtmatult, et kiviviske kaugusel ulub tuul kõledal Kiviõli tuhamäel. Tööstusmaastikud asuvad siin lähedal, otse metsa taga. Vaatamata sellele on Uljaste Põhja-Eesti kauneimaid paiku.
Uhke minevikuga Uljaste oli kunagi puhke- ja supluskeskus – peaaegu sama vägev kui Pühajärve – “Inimesed mäletavad siidilaternaid teede ääres suvelõpu pidude ajal, mitusada meetrit järjepanu säras neid,” teab kohalik koduloouurija Aleksander Sinimäe. “Siin oli vesirattalaenutus ja laululava ja oosi peal suusahüppetorn – elu kees talvel ja suvel.” Praegu pole järel midagi – ei ühtegi hoonet, mis inimtegevuse jälgi reedaks. “Paarkümmend aastat tagasi oli siin ujula. Toimusid vettehüppevõistlused, Neptuni veepeod,” loetleb vana mees. Nüüd eksib oosi harjale vaid loodussõbra jalg.
Matkajal pole kurb, tema näeb ilusat metsikut loodust. Kohvikud ja supluskohad ainult segaks idülli, mille loob oosi harjalt avanev vaade vaiksele järvepinnale.
Viru lavamaa õhukeselt pinnakattelt, mis katab Ida-Virumaad, ei leia just palju mägesid, aga need, mis on, on ka omapäraselt vägevad. Vaivara Sinimäed ühelt poolt ja teisalt inimese loodud Kiviõli tuhamäed. Ja muidugi vägev mitmekilomeetri pikkune Uljaste oosistik ehk lühidalt Uljaste oos, mis varjab maalilist järve, mida Eestis elanud kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin on lausa Baikaliga võrrelnud. “Baikali miniatuur,” ütles ta Uljaste kohta hellitavalt.
Järv mäe otsas. Arvatakse, et Uljaste järv on ahenenud endisest ulatuslikumast jääajalõpu veekogust, millele soostumisprotsessis tungis põhja poolt peale tekkiv raba: nii on ta surutud kahe erineva maastikuvormi vahele – üheks järve kaldaks on oos, teiseks soo. Oosipoolsete liivaküngaste peal saab istuda, aga madal lirtsuv soopoolne kallas teeb püksid paari minutiga märjaks. Selle eest saab pohlamammud suhu.
Uljaste järveni tuleb sõna otseses mõttes ronida: esiti pead tõusma oosi harjale, ja seal kohe ongi järv. Jääb mulje, et järv asub mäe otsas. See on illusioon, ehkki järve veepind on teisele poole oosi jäävast maastikust tõepoolest viis meetrit kõrgemal. Mäe otsas järv siiski ei asu.
Järv nisupõlluks. Legendid on need, mis Uljastest niisama lihtsalt ei kao. Uljaste nime saamine on neist vahest kõige uhkem. Sõitnud kohalik mõisnik kunagi ammusel ajal kõrgeaulistele külalistele oma valdusi näitama. Hobuse seljas kõrgel oosi harjal köitnud ta pilku ühtäkki silmapiiril aimatavad suitsujoad – tunnistused inimeste eluasemest. Mõisniku teada aga ei elanud soodes kedagi. Et üldse seal soo piiril keegi kodu teha julgeb, oli talle üllatus. Eks olnud need osaliselt tema oma ärakaranud talupojad, kes rabade-karude keskel uut vaba elu alustanud. Uljad vennad, nentinud mõisnik ja jätnudki talupojad omaette elama.
Teine legend räägib järve ääres elanud taluperemehest, kes tahtis endale naist võtta ja rikastele mulgi pruudikandidaatidele talvekuul Uljaste järve näitas. “See on minu lume all olev nisupõld, kui hea saak tuleb, olen rikas mees,” lubas ta. Muidugi paistis 63-hektariline põld suurena, aga kas mõni pruudikandidaat ka õnge läks, pole teada. Ega ta palju petta poleks saanud – järv polnud küll rikkust tõotanud nisupõld, aga see-eest oli rammusat kala pilgeni täis.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel77_56.html
Aarde algkoordinaadid toovad teid järve idanurka. Auto parkimisel jälgigem liiklusmärke, eriti suviste ilmadega et kitsal teel teisi liiklejaid mitte segada. Ja nüüd jalutuskäigule. Alustame liikumist lisatud ja vastava allkirjaga varustatud pildil kujutatud, oosi harjale tõusvat rada mööda. Umbes 400 meetri pärast jõuate inimkäte loodud objektini. Objektilt leiate poole aarde leidmist lihtsustavast vihjest (suurus mikro, magnetiline, maapinnast ca 30-40 cm). Hoiatussilte tasub tõsiselt võtta. Nüüd tagasi posti nr. 3 juurde. Astume üle tee, liikluskorraldusvahendi abil leiate koordinaatide osa (S) ja veel pool vihjet. Jätkates kas mööda järveäärset rada või oosi harjal – valik on teie – jõuate koordinaatidele 59 21 S ja 26 46 S. Jõudes sihtpunkti kasutage kahest osast kokku pandud vihjet.
Kui teil on aega jätkake jalutuskäiku mööda järveäärset rada. Umbes kilomeetri kaugusel loodes asub väiksem aga sama kaunis soojärv.
Ja suvisel ajal on loomulikult võimalus kasutada järveranda sihipäraselt.
Püüdkem logida kohapeal ja nii et konteineri kinnitus jääks püsima, vajadusel palun seda korrastada.
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Siin ei leidnud kohe mitte midagi. Ei ühtegi vihjet ega muud infot, mis aitaks aardeni. Proovisime loogika abil oma arust õiges piirkonnas natuke ringi jalutada ja otsida aga siiski polnud õige hetk täna. Metsaalused oli nii paksult sipelgaid täis, et põhiline energia kulus jalalt jalale hüpates ja sipelgaid jalgadelt maha pühkides. Eks tuleb muul ajal tagasi tulla.
Aga järv on mõnus ja kuna siia juba tulnud olime, siis tegime järvekaldal väikse pikniku ja mõnusa õhtusupluse soojas järvevees. Aitäh kutsumast!
Taaskord üks aare, mida tulime otsima tänu Wingmani logile, et praegu ideaalsed olud topsiku leidmiseks. Aitäh! Leidsime kõik vajalikud vihjed probleemideta üles ning suundusime lõppu. Natuke kummaline koht tundus, aga samas jäi ligidal silma midagi, kus vihjeid rakendada. Õnneks osutus idee õigeks ja peale natukest pimesikutamist jäi midagi abivahendi taha kinni ning saigi see topsik välja tõmmatud. Poleks arvanudki, et siin täna nii libedalt läheb. Peale logimist sai siis mööda rada edasi mindud, et selle kena järve teisigi kaldaid avastada. Oli tore matk peaaegu inimtühjal matkarajal, alles tagasiteel kohtasime veel kahte matkalist. Aitäh peitjale siia kenasse kohta kutsumast!
Väänasime teekonna siit aarde juurest läbi. Ideaalne aeg on praegu – lumi on kadunud, rohelust veel pole. Vähem kui kümne minutiga leitud. Kolm on kohtu seadus. Aitäh aarde eest!
Külastus nr 2. Eelmine kord liiga vara, seekord liiga hilja. Rapsisime siit ja natukene sealt. Sääsed ründasid paremalt ja siis vasakult. Põgenesime, oleme nõrgad. Väga hooajaline aare, järgmist külastust tuleb täpselt ajastada.
Mitu korda mööda sõidetud, liigitatud liiga keeruliseks. Täna otsustasime ajurünnaku teha sellele mõistatusele. Post nr.3 osa jäi segaseks. Lootsime, et jalutades hakkab asi kuidagi kerima. Enne loobumist leidsime siiski S-i ja pool vihjet. Tekkis mitu teooriat. Pärast pikka otsingut midagi ei leidnud. Kõige loogilisemat lahendust peab tulema mugavamal aastaajal kontrollima. Samas ei tea kas sai vihjet üldse õigesti tõlgendatud ja kas on lumega leitav või mitte.
Õhtul siiakandi seiklema juba sattudes võtsime ka selle aarde külastuse ette. Pimedas oli veidi pimetsemist, aga lõpp hea kõik hea. Sellest järvest korduvalt mööda sõidetud, aga ei ole siia ujuma või peatuma kunagi sattunud. Aitäh.
Tulime siia järve äärede jalutama, et muuhulgas siinsed kaks aaret üles otsida. Teise, tavalise aarde leidsime muretult, kuid selle puhul osa vajalikust infost leidsime, osa mitte ning tõenäoliselt on targem lumevabal aastaajal tagasi tulla.
Sai ka see ära vormistatud lõpuks, tänud :)
Täna uuel katsel ja seekord tõi otsing ka edu. Seda lausa esimestel vaatlustel.
Tänud
Aitäh aarde eest!
Kirjeldusest aru saamiseks tuli ikka mitu korda lugeda.. ja ikka jäi pisut segaseks, kus see 3.post on. Oletuse peale 3.posti juurest teglikult hakkas asi siiski vaikselt hargnema, kuni olime lõpus ja vahtisime ringi ning mõtisklesime vihjete üle. Peale mõningast mõtlemist jäi miskit silma ja tekkis kerge nägemus. Edasi tuli seda ideed pisut seadistada, kuni peagi saidki nimed logiraamatusse ja võis rahulikult edasi järgmise järve äärde suunduda.
Tänan peitmast.
Lõpus karpi leida ei õnnestunud
Mulle juba neljas kord seda aaret otsida. Lõppkoordinaatidel teine kord. Täna marssisin üsna uljalt kohale, sest ilmastikuolud tõotasid umbes 80% tõenäosusega edukat leidu. Sooja kesksuvise päikesega kaasneb muidugi mõningane mugumure, aga siin pole päris Pirita õnneks :o) Mis tähendab, et pärast kümmet minutit ootamist võisin käpad käiku lasta. Ega siis enam pikalt kulunud kah. Kui rajal kõik vihjed olemas, siis nende toel jõuab täitsa üheselt mõistetava kohani. Vähemalt suuremal osal aastast :o) Aitäh.
Leidsime. Tänud peitjale
Kui kõik tarvilik oli Viru-Nigula kalmistul tehtud, vajas närv veidi lohutust. Minu auto jäi sinna, sõitsime ühega siis siia ja käisime lõpus ära. Tänud peitjale aarde eest.
Algus sai üks päev juba tehtud, täna siis lõpp.
Pool tööd oli siin kunagi tehtud juba, teine pool takerdus hääbunud vihjete tõttu. Lugesin, et Kaupo käis suvel värskendamas ning tuli täna uues lootuses. Aga sama lugu nagu ennegi - ei midagi. Tekkisid õigustatud kahtlused taaskordselt kadunud vihjest ning saatsin Kaupole mõned pildid. Vastusena laekus kinnitus vanade märkide väljavahetamise kohta ning tarvilik info, mille nüüd omakorda markeriga verivärskele liikluskorraldusvahendile maalisin. Eeldatavas lõpus käisin samuti, kuid ligi poole meetri paksune lumekiht ei soosinud kuidagi skoori :o) Jääb sobivamaid ilmaolusid ootama.
Sai kunagi alustatud ,täna siis lõpuks ka lõpus.Aitäh!
Silver rääkis meile oma lapsepõlvest meenutusi ja nende saatel sai sujuvalt aaregi leitud. Kaupo tegi hoolduse ja nüüd saab leida ka ilma varemleidjata.
Kirjutasin liiklusmärgile S väärtuse ning vihje teise poole. Kui kaks vihjet kokku liita, siis koordinaadilt 59 21 S ja 26 46 S saab aru, kus aare asub.
Tänud.
Magasin järveäärses parklas umbes sombuse lõunani ning võtsin seejäel lähima leidmata aarde ette. Alustuseks trampisin muidugi kohe uljalt 400 ja rohkem meetrit täitsa vales suunas :P Sain seal tubli tunni aja otsidagi ning nägin mingeid jäänuseid ilmselt puhkekeskuse aegadest. Ega enne ei teadnudki Uljaste ajaloost midagi, seda oli igal juhul huvitav lugeda. Muuhulgas sain aardekirjeldusse mõstatuse osasse süvenedes aru oma eksimusest ning talitasin edasi juba õigemini. Pool vihjest tuli suurema vaevata ning pakkus jällegi miskit huvitavat vaadata. Teise poole ning koordinaatide osaga nõnda kergesti ei läinud. Tükk aega sai mitmeid poste uuritud, kuid tulemus oli siiski ümmargune null. Natuke kirvetasin veel niisama lambist, ega seegi tulemust toonud. Kirvega on ehk rohkem lootust kui kodutööna vähemalt vektor kaardile vedada.
Proovisin varahommikul üksi seda mõistatust läbi närida, kuid 3. posti viitega jooksis juhe kokku. Igaksjuhuks sai ümbruskaudsuses ringi vaadatud nii üht, kui teistpidi, et ehk silmab midagi, mis aitab esimesest punktist kaugemale kuid tulutult.
Hiljem lasin Merikesel peaaegu iseseisvalt seda mõistatust lahendada, kuid ka tema jõudis sama kaugele kui mina. Kahjuks jäi leidmata. Kuid sellise innuga ühe järve ääres pole ma vist varem nuuskinud.
Kui mina eelneval õhtul Uljaste järve RMK platsile koos poistega jõudsin, oli koht vaba ja suht kuiv. Ehk nii nagu ilmaprognoos lubanud oli. Asusime kohe metsast küttepuid varuma ja neid sobivasse mõõtu hakkima. Kui mõned tunnid hiljem meiega liituma pidanud Kaupo kohale jõudis, tõi ta kaasa ka rämeda paduvihma. Kadus ära isu sinna telkima jääda ja põgenesime ööseks lähedal paiknevate minu sugulaste juurde. Hommikul võttis minul pere kokku pakkimine märksa rohkem aega kui Kaupol. Lisaks oli tal probleeme ka geojaanil üle jäänud balsami põletamise kõrvalnähtustega. :PSeega murdis tema tunduvalt varem rajale kui meie. Ja kui mina oma brigaadiga kohale jõudsin, oli aarde otsimine juba lõpp-järgus. Natuke, segadust ja natuke õnne, ning võisime logiraamatusse nime kirja panna. Ammu tuntud ilus koht sai taaskülastatud.
Tänud.
Startisin hommikul teistest varem ja jõudsin vahepunkti, seal oli kõik lihtne ja loogiline, aga edasi jooksis mõistus kokku. Liiklusmärkide küljest ei leidnud midagi, aga sain lõpu kohta vihje ning pool kirvetades pikalt otsides leidsime karbi. Aare aardeks, aga järv on võimas. Hommikune suplus koos pesuga mõjus väga värskendavalt.
Leitud! Kaval
Laur võlus koordinaadid välja ja peale mõningast otsimist oli tops käes. Tore aare, aitäh!
Teine peatus enne Marianni esinemist Lüganuse laste jõulupeol. Esimesest kohast just ei leidnud… Ehkki koht oli loogiline.
Kenake abivahend oli kohapeal olemas aardeni jõudmiseks :)
Selle aardega läks oodatust lihtsamini. Lauril oli koordinaat juba olemas ning meie moodustasime abistava geokamba.
