Uljaste II - Mädajärv (A06)

Oli väga ilus matk siia kena järve äärde, isegi jalad jäid täna kuivaks. Meie leidsime eest täitsa kuiva logirulli, kus ruumi jagus ja ka kirjutada sai normaalselt. Aitäh peitjale siia kaunisse kohta kutsumast!

Peetril oli see aare leitud juba siis kui olime geopeitust vaid nädal-paar mänginud. Mulle aga üksi aardeotsimine ei meeldi. Nii ei tekkinudki vahepeal mõtet, et võiks siit läbi astuda.

Nüüd aga oli imeilus ilm, aega ka parajalt ja nii see mõnus matk saigi ette võetud.

Tänud!

Uus tops, vana logi.

Leitud, tänud!

Sõna Mädajärv tekitas mulle isiklikult tunde, et sellele asjale pole võimalik läheneda ise puhtaks jäädes. Tegelikkuses lausa oli, kuigi meie seda teed ei kasutanud. Tagasiteel vaid. Järveni läksime ikka omast arust kõige otsemat teed mööda, et mis vahet, kust läheneda. Aga tuli välja, et on ikka küll. Igatahes suubus meie valitud rada mingisse ojalaadsesse asjandusse, mille ületamiseks ei jäänudki muud üle, kui et jalad paljaks ja püksisääred üles käärida. Kuna kahjuks enne ei märganud hooldusvajadust, kuna see kahjuks vaid GP lehel üleval, siis kott kõige vajalikuga jäi autosse ning nii see puupunniga topsike jäi edasi järgmisi paremini varustatud külastajaid ootama. Peitjale tänud siia kutsumast ja aaret peitmast.

Probleem konteineriga, mille kork oli katki. Hetkel asendab seda puupunn.

Leitud. Mõnus vaheldus tasasele pinnale. Logiraamat niiske.

Ilusa talvise päikesepaistelise ilmaga tulime siia järve äärde jalutama ning me matk tõi meid siia välja ning muidugi leidsime ka selle aarde üles. Matkarajal meie ees olid värsked jäljed, seega polnud me siin matkarajal täna ainukesed. Küll aga ei läinud jäljed päris aardeni ning polnud ka logiraamatus värsket sissekannet näha. Mõnus jalutuskäik talvises metsas, aitäh.

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh aarde eest!

Mõnus sügisene teekond siia kena järve äärde.

Tänan peitmast.

Polnud aimugi, et siinkandis nii toredad matkarajad ja imelised järved! Väga mõnus astumine. Tagasiteel sulpsasime vette ka. Aitäh!

Mõnusal talvepäeval leitud!

Ilm tundus olevat vihmane, kuid selle jalutuskäigu ajal saime ainult paar tilka.
Tänud aarde eest

Väga mõnus matk aarde juurde ja tagasi. Nägime juba ka väikseid murakaid ja mustikaid. Aitäh.

Liikusime mööda matkarada ja jõudsime ilusa järvekese kaldale. Natuke pidi seda õiget mändi otsima, sest panime algul suure hooga mööda. Aardetopsi jätsime ka pliiatsi, sest infoks värskematele mängijatele: aaret saab leituks logida ainult peale seda, kui nimi füüsilises logiraamatus.
Tagasi matkaraja algusesse jõudes sulpsasime muidugi ka imesooja veega Uljaste järve. Väga ilus koht ja toredad aarded, mõnus suplus veel pealekauba. Selline üks vahva geopeitus peabki olema. Suur tänu!

Väike matk, tervitused kalameestele ja lõpus avastasime, et kirjapulka pole kaasas. Aare oli kergesti leitav ja matk väljakutsuv.

Loodetavasti pilt tõestab, et aare ka leitud ;)

Kiire matk järve äärde ja tagasi.

Väike matk, taustaks hirmutav info selle kohta, kuidas järv ära tahetakse solkida. Oleks no nii, et kaine mõistus võidaks ja kohalike elukvaliteet oleks tähtsam kui muu.

Kui me aarde lähistel laudteed nägime, siis oli küll tunne, et midagi on valesti. Viimastel päevadel olime raba saanud sõna otseses mõttes kurguauguni ja praeguseks on laudtee küll viimane, mis raba/sooga seostub.
Aare sai aga kenasti leitud. Aitäh!

Uljaste järvega on mul ikka vägagi isiklikud seosed. Ujumas olen siin palju käinud. Vist isegi selle mädajärve juures sai kunagi kolatud, kuigi mälu hetkel selle kohta infot eraldada ei taha. Igatahes hommikul esimeseks jalutuskäiguks sobis see meile väga hästi. Mõnusalt kulgedes olimegi juba aarde juures ja sama kergel sammul juba auto juures tagasi. Ujuma seekord ei läinud, vaid jätsime selle toimingu hilisemaks palavama ja kohustusliku koha tarbeks.

Kohalikud on järve saatuse üle siiski väga mures ja loodan, et Uljaste järve jätkub ka järgnevatele põlvkondadele. Kelle huvi, võivad murekohaga ennast kurssi viia – SIIN

Tänud.

Geograafia 2001 aasta kursus sai eile Kõrma külas kokku ning üks geograafide pidu lihtsalt peab ühe matkaga lõppema. Matkasime siis Ida-Virumaa kõrgeimasse looduslikku punkti (näed siis, just tegin Tipuvallutaja eelmine geotuur ära). Tagasiteel jäime teistest maha ning keerasime oosi pealt alla Mädajärve äärde. Aarde leidsin 3% aku jäägiga. Huh, vedas! Aga teised kaks Uljaste aaret peavad nüüd küll uut külastust ootama. Logi kirjas, nautisime natuke vaadet järvele ning jalutasime tagasi Uljaste järve äärde.

Pärast Karjase aardes märjaks saamist hakkasime otsima drive-in aardeid ning plaanisime õhtuks jääda Mutionu pidu metsaonni ööbima. Kuna seal oli juba rahvas ees, siis tuli leida uus ööbimiskoht. Ilusa ilma korral oleks seal ehk telkinud, aga märjana ja halva ilma tõttu polnud soovi. Õnneks päästis hädast välja Silveri tädi, ning saime tõelise luksus öömaja. Hommikul ajasime kargud alla ning pärast teisi Uljaste aardeid tegime selle matka ära. See oli üks vähestest piirkonna leidmata aaretest oma matka pikkuse tõttu. Täna oli aega ja matk oli mõnusa pikkusega. Läksime läbi mustikaraba, tagasi tulime mööda laudteed. Ilus koht, loodetavasti Uljaste järv ikka püsib.

Päris kõrgel ikka lühikese inimese jaoks, aga mingi nipiga ma ta alla ja ka tagasi üles sain. Nii ilus koht, aitäh siia juhatamast!

Ma elasin 19 aastat Uljaste järvest 20km raadiuses ja mul polnud kuni eilseni õrna aimugi, et seal on ühe järve asemel hoopis kaks järve. Matkarajal muidugi keerasime liiga vara alla järve äärde ja avastades, et tegemist on endiselt Uljaste järvega, siis enam ülesse tagasi ronida ei viitsinud ja mõtlesime et lõikame veidi. Noooojah, selle peale et see tee üpris märg on, me väga ei mõelnud.. Õnneks aga midagi väga hullu ei olnud ja ettevaatlikult minnes jõudsime õige koha peale välja kah. Ühel meist muidugi said jalad ikka märjaks. Hea, et me ikka kolmekesi olime, sest kaks meist olid ikka puhta jupatsid ja aardeni teps mitte ei ulatunud. Saime siis suure hurraaga aarde kätte ja kui oli aeg logida, siis avastasime, et kirjutusvahend topsis täitsa puudub ja meil seda kaasas ei olnud. Mis seal ikka, toppisime siis aarde nukralt tagasi oma kohale ja olime valmis teinekord tagasi tulema. Klõpsisime seal veel veidi pilte teha kuni Liina eemalt hõikas, et aga proovime söega kirjutada. Janar ehk siis meie ainukene pikem kaaslane oli muidugi juba tagasi hakanud minema ja seetõttu pidime teda ikka mitu korda hüüdma, et meil on uuesti aaret vaja. Lõpuks ta saabus ja saime aarde teist korda kätte. Kuna logiraamatu paber oli aga üsna niiske ja õrn, siis piirdusime logimisel ainult kuupäeva ja nime esitähtedega. Tagasi tulime ilusti mööda kuiva matkarada.

Uljaste rahvas on väga mures põlevkivikaevanduse pealetungimise pärast ida poolt. Tublid inimesed on teinud videolõigu: Kas keegi tunneb kedagi, kel võime midagi muuta!

Pole häda midagi.

Väga mõnus astumine mööda järve äärt ja metsa all. Vastu tuli korralikult riides noormees, vaid lips oli puudu. Ta mõjus seal matkarajal nii kummaliselt. :) Aare oli tipp topp, tuulutasin logilehti ja kuivatasin topsi. Aitäh matka eest!

Tänud.

Kuigi oleme selle aarde korra juba leidnud, siiski enda jaoks märgin ära. Aare asub imelise vaatega kohas. Kummikud soovitan siiski jalga panna, see on mõnus matk. Me otseselt aaret ei läinud otsima, vaid meil oli perematk ümber Uljaste järve. Rabas sumbates meenus, et kuuuuskil siin on ju üks aare ka, huvitav, kuidas tal läheb. Aare on alles, kuid logilehed on niisked ja kirjutusvahend puudu. Kahjuks ei olnud vahendeid kaasas, et aidata aaret parandada. Mõnusat otsimist!

Leidsin aarde maast. Logipaber oli täiesti ligumärg, kuid mitte veel pulbriks muutunud. Tegin pildid seal olevatest nimedest, aardetops tundus terve, aga logileht vajaks arvatavasti väljavahetamist. Tagasi panin vihje järgi koordinaatidele loogilisse kohta.