Nn ajaloolise rippsilla rajas nõukogude piirivalve, et elanikke paremini kontrollida. Neid oli mitu ja lisatud foto pärineb 1950. aastate lõpust. Kauguses paistab 1930. II pooles rajatud Ivan Vagale kuulunud kauplus-kohvik, millest sovhoosi ajal sai kohalik kultuurimaja ja raamatukogu, hiljem kauplus ja seejärel erastati, Vagal nõuka ajal väga hästi ei läinud. Jõe ääres olevast majast sai kultuurimaja ja raamatukogu Lembitu kolhoosi ajal, mis loodi 1949.a. Hiljem, kui kolmest väikesest kolhoosist moodustati Ranna sovhoos, mille keskus asus Tabasalus ja kuhu ehitati uus kultuurimaja, lõpetas Vääna-Jõesuu kultuurimaja eksisteerimise. 1980.aastatel tehti maja ülemisele korrusele kaks korterit. Ühe korteri elanik tegi alumisele korrusele kaupluse pärast seda, kui praeguse bussipeatuse ümbruses olevad kauplused olid põlema pandud.
Kahjuks tänaseks ei ole sillast säilinud muud, kui tugisambad. Samas on ka arutatud selle ajaloolise silla taastamist.
Nn ajaloolise rippsilla rajas nõukogude piirivalve, et elanikke paremini kontrollida. Neid oli mitu ja lisatud foto pärineb 1950. aastate lõpust. Kauguses paistab 1930. II pooles rajatud Ivan Vagale kuulunud kauplus-kohvik, millest sovhoosi ajal sai kohalik kultuurimaja ja raamatukogu, hiljem kauplus ja seejärel erastati, Vagal nõuka ajal väga hästi ei läinud. Jõe ääres olevast majast sai kultuurimaja ja raamatukogu Lembitu kolhoosi ajal, mis loodi 1949.a. Hiljem, kui kolmest väikesest kolhoosist moodustati Ranna sovhoos, mille keskus asus Tabasalus ja kuhu ehitati uus kultuurimaja, lõpetas Vääna-Jõesuu kultuurimaja eksisteerimise. 1980.aastatel tehti maja ülemisele korrusele kaks korterit. Ühe korteri elanik tegi alumisele korrusele kaupluse pärast seda, kui praeguse bussipeatuse ümbruses olevad kauplused olid põlema pandud.
Kahjuks tänaseks ei ole sillast säilinud muud, kui tugisambad. Samas on ka arutatud selle ajaloolise silla taastamist.
Kui juba siinkandis aaretada, siis oli ju vaja neid sillajäänuseid ka vaatama tulla. Ah et niisugune ajalugu siis sellel sillal ja külal, sai kõik kenasti teatavaks võetud. Nüüd jäi vaid aardega ka ühele poole saada. Saimegi. See õnneks oli mõnevõrra leebem 3,5 kui Väänaja oma, mitte et see minu jaoks olulist tähtsust oleks omanud, aga kaasaelajana mõningast siiski. Selle logimisega sai minu selle päeva lustimise osa läbi. Kui teised jäid veel arutama, et kuhu edasi, siis mina keerasin autonina taasi kodu poole ja sellel lool lõpp.
Tänud peitjale aarde eest
Kahjuks minul seda aaret ei õnnestunud leida!
Leitud
Huvitav ja hariv. Aitäh!
Lõpp oli kaduma läinud. Juba kevadise ja suvise patrullkäigu ajal märkasin et loodus on oma töö teinud ja varsti varsti tuleb midagi ette võtta. Pühapäevasel möödakäigul avastasin et ta sootuks kadunud. Eks oma roll võis sellel müstilisel kadumisel olla ka seal lähedal tossaval lõkkejäänukil. Polnud muud kui tõmbasin sae käima ja klopsisin uue lõpu kokku.
Mul esimene osa ammugi käidud ja puu all olen ka korduvalt käinud unistamas - küll ükskord saan kätte ka. See kast tuleks linnukindlaks teha, praegu oli lihtsalt linnukakane ja pesamaterjali oli ka veetud. Aga kui ongi pesa, munad/pojad seal karbikese otsas...Peitja võiks augu lihtsalt kinni panna. Muidu igati tore aare, ma sellest kunagisest rippsillast ei teadnudki.
Mõni aeg varem olin ma käinud sellele multile eeltööd tegemas. Täna tulime Mirjamiga koos kohale. Lasin tal ronida. Talle sellised puud meeldivad. Kerges vaikses vihmas sai logitud. Aitäh!
Märten alustas selle multiga üksinda ning sai koordinaadi paika. Nullis tegin aga mina suuremaid akrobaatilisi tegevusi. Karp muidu super puu otsas, aga tasuks vist natuke mudida seda, sest olukorra järgi on seal mõni linnuke ikka end tuulevarju peitmas käinud. Aitäh!
Täna siis olime Väänas seiklemas. Leidsime hõlpsalt vajalikud numbrid ja liikusime edasi õigesse kohta. Kõik läks üsna libedalt ..üles, nimi kirja ja alla tagasi :)
Aitäh peitjale!
Esimesel külastusel vaatasime enda arvates kõik võimalikud kohad luubiga üle.
Õnneks oli teiseks ürituseks ilmunud objektile kontrastsemad kirjad ning nende abil leidsime logiraamatu juba hõlpsamini. Ja huvitava koha ka!
Aitäh!
Koordinaadid olid mul nüüdseks juba olemas. Vaatsime alguse ka üle, kas olime ikka õigest kohast otsinud. Tõesti olin eelmisel korral ninaga koordinaatidest olnud paari sentimeetri kaugusel. Hetkel tuvastamisega probleeme ei teki. Jäi üle sooritada vaid ametlik logimine. 1070. Aitäh!
Tänud Herkile tähelepanu juhtimast. Enda mäletamist mööda olen ikka korra aastas käinud numbreid värskendamas. Tuli aga välja et juba kolm aastat pole seda teinud. Dubleeritud numbritest oli ühes osas pikkus ja teises vaid laius alles. Need ka üsna raskesti loetavad. Maalisin rasvaselt üle ja käisin vaatasin ka lõpu üle. Seal oli kõik ortnungis.
Poleerisime kaua. Ei saanud algusest edasi.
Peale osalemist Lake Placidi olümpiamängudel liulaskmises (ilma kelguta), tulime siia ronimisharjutusi tegema. Tänan.
Tänud peitjale!
Täna oli plaan öösel kaks Tarmo aaret võtta, sellega siin läks väga hästi ja sain nime kirja. Teist me kahjuks ei leidnud ning hiljem selgus, et see ongi kaduma läinud.
Tänan peitjat aarde eest, oli tore jalutuskäik. :)
Väike jalutuskäik ja tsipake sirutusronimist. Tänud!
Veidi sai turnida, veidi jalutada.
Tänud
Nu aru ma ei saa mida ma eile valesti tegin, et ma seda geokontrolli roheliseks ei saanud. Hiljem, kui peremehele helistasin ja küsisin, mis värk sellega on, peal seda läks kohe kontroll roheliseks. Aga kuna mu kannatus katkes geokontrolli piinamast, siis läksin otse objektile ja panin logi kirja. Tegelikult oli seal päris tihe mugude liiklus, sellel ajal kui mina logisin, aga jäin täiesti märkamatuks mugudele. Suured tänud peremehele.
Leitud
Meie jõudsime siia juba sellisel hetkel, mil väljas oli justkui valge, kuid numbreid eraldas ainult valgusega. Saime vajaliku info kätte ja läksime lõppu. Nii tore tarmolik lahendus. Meeldis, aitäh!
Tänud :)
Juba teine kord kuu aja jooksul kui aaret on rüüstatud. Seekord siis nii et logiraamatust olid lehed välja rebitud ja koos karbiga seitsme tuule poole kadunud. Liivo ja Liis korjasid riismed kokku ja viisid peidukasse tagasi. Aitäh teile ;) õhtul läksin uut karpi viima, aga logiraamatust olid alles vaid üksikud rebenenud täis lehed. Komplekteerisin siiski terve uue karbi ja viisin täna paikka. Lisasin aardesse ka uue advenditeemalise valvuri, kuna vana oli kadunud. Lõpust korjasin kaasa terve kotitäie prügi. Aru ma ei saa nendest inimestest kes metsa jaksavad tuua, aga pärast ära viia enam mitte. Samuti käisin hooldasin esimese punkti numbreid, kuigi nad olid täitsa kõbusas konditsioonis. Nullist leidsin ka kellegi "mänguasjad" mida kasutaks hea meelega hoopis aarde rüüstaja peal :D.
Tänud aarde eest!
Leitud, täname!
Väga oli vaja Merlega kokku saada, sest me pole juba mingi 1,5 kuud teineteist näinud. Samas, kohvitada ei tohi piirangute tõttu. Seega kutsusin ta jalutama tema enda kodu kõrvale metsatukka. Seal on kõik tingimused täidetud. Kahekesi ja saab ka vahet hoida.
Aarde juurest lükkasin oma geocaching mode sisse ja asusin numbreid jahtima. Siinkohal sain taas aru, et paar aastat geopeitust on mind viinud paar sammu edasi. Ma näiteks ei tulnud selle pealegi, et äkki 6 numbrist piisaks? Ei piisa ju, vähemalt 12 võiks olla, teatasin. Viimased 6 ka leitud saimegi otsima minna. No ja raskusaste, eksole. Kino omaette, kuidas exbossi silme all ronimisvõtted välja koorisin. Aitäh aarde eest, geopeitus hoiab ka karantiini ajal vaimse tervise kontrolli all.
Mõnus avar ja tühi parkla, õnneks polnud hooaeg :) Jalutuskäik nulli, siis väike akrobaatika lõpus ja tehtud. Väga mõnus aare. Aitäh peitjale.
Oli jah täitsa vale koha peal. Arvatavasti oma pesast välja kukkunud. Logiraamatus olevat sissekannet lugedes usun et kõrvalise abiga. Aitäh Donald varju panemast. Käisin viisin aarde oma õigesse peidukasse tagasi. Kõik jälle OKas ;)
Lahtise palja taeva all vedels panime nats varju
Leitud