Vabastamine

Tänud!

Aare leitud igati geoloogilisest kohast :)

Kõigepealt sai suur ring peale tehtud, et seda mälestusmärki leida. Puud varjasid ühest küljest liiga hästi. Kohe ei tulnud mõttese ka kaardil täpset punkti vaadata lootes, et küll silma jääb.
Geokontroll näitas esimesel korral valet kohta, aga loogilisemasse suunda kohendades sai kinnitust, et koht õige. Jalgratta peedalid tulevad kasuks.

Teel koju väike jalasirutus. Aitäh!

Kui juba Tartusse sai tuldud, siis plaanis oli ka leid kirja saada. Arvutimuuseumiga see ei õnnestunud, aga siin küll. Koordinaat oli kodus välja arvutatud, kohapeal vaatasin üht objekti ja kirusin kui palju kohti ja võimalusi siin peitmiseks on. Aga teist objekti uurides leidsin ruttu, aitäh, väga hea peidukas valitud.

Enda koordinaadid olid natuke mööda, aga varasemad logid suunasid hästi, kuhu vaadata tuleb. Aitäh!

Koht oli teada, aga võimlemist oli omajagu. Õnneks suhteliselt pimedal ajal. Aitäh!

Kui ma palju aastaid tagasi EPA ajal siin pargis keka tunnis ja trennis ringiratast jooksin-suusatasin, polnud sest mälestusmärgist lõhnagi. Oli au ta nüüd ära näha ja aaregi leida. Suur tänu peitjale!

tänan!

Kui lumi sulanud, oli vaid sirutuse ja vormistamise küsimus. Aitäh!

Kõigepealt sai hilise lõunapausi ajal tuvastatud, et .. minu jaoks on see maastik 2 hoolimata täiesti kättesaamatu aare. Hiljem õnnestus siiski leida pikk sõber, kes tõi kastanid tulest (või siis seekord aarde tema pesast).
Aitäh peitmast!

Tänase toreda geopäeva lõpetuseks sai taas Tartust välja sõites siia põige tehtud. Koht oli mul juba eelmine kord õige, aga ise ma poleks niisama saanud ja oma kolmepulgalise abimehega siin kodu poole suunduvate autodevoolus taielda ei tundunud eriti ahvatlev. Täna oli pühapäev ja külm, nii et kohustusi mitteomavad mugud istusid rahumeeli soojas kodus, nii et plats meie päralt. Pealegi oli mul täna osavam kaaslane, kes ei vajanud mingisugust abivahendit peale looduse poolt pakutava ning aarde ta niiviisi logimiseks mu kätte toimetaski.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest

Siin midagi keerulist polnud ja Indreku pikkusest täiesti piisas aarde kättesaamiseks. Aitäh!

Eile avastasin, kui Tartusse tulek lukku läks, et siin niisugune lihtsamatsorti mõistatus. Täna siis linnast välja sõitma hakates tegin põike, et vaatan seda asja. Ei noh tarkpea loomulikult. Jube tore oli siin kelle viie ajal, kui kõik kodu poole suunduvad, otsima hakata. Ei tundnud end eriti mugavalt, seega jääb kah järgmiseks korraks. Või siis selleks ajaks, kui ma siin üksiküritajana ei taidle. Nüüd aga lõpetanud oma geopäeva kahe mitteleiuga, oligi aeg suund kodu poole võtta

Üle pika aja oleme taas Tartus nädalavahetust veetmas, et siinsel aardemaastikul veidi põhjalikumalt ringi seigelda. Oma otsingute käigus tegime peatuse ka siin ning muidugi olime võidukad ja leidsime selle aarde. Aitäh!

Kaevasime, mis me kaevasime, kuni lõpuks välja kaevasime. Aitäh peitmast!

Võtame meie ka mitteleidjate sappa. Uurisime ja puurisime mitut potentsiaalset kohta. Lõpuks logide ja loogika põhjal jôudsime sinna, et praeguse lumega on ikka raske.

Värskete otsimisjälgede põhjal otsustades haukusin ilmselt õige puu all, aga jäi mulje, et vist tasub vähema lumega ja pimedamal ajal tagasi tulla.

Jube kaua läks. Nii kaua, et pidime ka märgi enda juures ära käima ja oma lahenduskäigu õigsust kinnitama. Lõpuks olime ikka samas kohas tagasi, aga mitte märkimisväärselt targematena. Lõpuks lähtusime lihtsalt sellest, et see-koht-on-nullis-ja-lihtsalt-loogiline. Eks ta oli ka. Lõpuks. Aitäh!

Kodus oli täpp kaardile pandud. Tiirutasime seal lähedal ringi. No mida ei ole, seda ei ole! Arvasin juba, et olen midagi valesti mõõtnud. Jalutasin 120 meetri kaugusel paistva mälestusmärgi juurde. Täpselt õiged koordinaadid olid võetud. Siis jalutasime 120 meetrit tagasi, liiga kergelt ei tahtnud alla anda. Targo logi suunas mind ühte kohta hoolsamalt vaatama ja seal ta oligi. Vabastasime konteineri korgist ja panime nimed kirja. Praeguste oludega raske. Aitäh aarde eest!

Tartu kaardile oli taas täppe tekkinud. Kuna Emajõe veerel oli ka muid tegemisi siis sai kaks asja ühendatud.
Tänud aarde eest 💞

Tartusse sai seeekord tuldud EÜSi vilistlaspäevale. Siiski nii enne, kui ka pärast aega ka leida mõned peidetud aarded. Aitäh

Selle monumendi asukohta teadsin kohe esimesest pilgust täpselt. Ei hakanud kaarditööd tegema, läksin kohale ja panin suuna ja kauguse paika. Esimese hooga eksisin mõõtkavaga ja kui uuesti kaarti vaatasin, siis olin aardest kaugemal kui nullpunktis olles. Eks siis tulin pool maad tagasi ja leidsin täitsa loogilisest kohast topsi üles. Aitäh peitjale.

Väike peatus ja nimed kirjas. Raul nugis samal ajal minipannukaid ja pirni. See aare oli nagu soojendus väikseks geojuubeliks. Aitäh peitjale!

Kodus sai kodutöö tehtud ja oli ainult vormistamise küsimus. Tulime täna ilusat ilma nautima ja Kristelil ümarat arvu tekitama. Selle aarde otsisin mina üles, samal ajal kui Kristel Raulile pannkooki süüa andis. Siin tuli telefon appi võtta, muidu ma poleks näinud seda. Aare käes, nimed kirjas ning aare korras. Aitäh peitjale!

Jalutasime sellest monumendist üks päev mööda ja jäin just vaatama, et ega ei teagi, mis mälestusmärgiga tegu. Õhtul hakkan enne uinumist Supilinna tiigi mõistatusi lahendama, avan selle pildi ja - no ei saa ju võimalik olla! Aga oli! Sain nii oma päevasele küsimusele vastuse kui ka mõistatuse lahendatud.

Kohapeal nii libedalt ei läinud. Kahtlustasime küll õiget kohta, kuid sealt ei leidnud. Ligiduses oli veel paljulubavaid peidukaid, kus samuti aaret polnud. Paar päeva hiljem, kui lumeolud kahanenud, oli ainult noppimise vaev. Muidugi mitte mulle, aga selleks puhuks mul tavaliselt pikem abi-mees kaasas.

Aitäh peitjale!

Vot siin kandis oli tüüpilisi aardepeidukohti terve pikk rida, mõistata ainult ära, millisega tegu võiks olla!

Proovisime juba mõni päev varem leida, aga just oli maha sadanud selle sügise esimene kõvem lumi ja see blokeeris nii nägemist kui näppimist. Tänaseks oli esimene lumi enamjaolt sulanud ja nüüd sai kohe kätte.

Aitäh peitjale!

////

Sõjaväemanöövrid. Majorile kantakse ette: "Härra major, reamees Kask võttis lahinguolukorras seljast maskeerimisriided, paljastades sellega oma asukoha."

"Kask minu juurde!" käsutas major.

"Reamees Kask, miks te paljastasite vaenlasele oma asukoha? Miks te võtsite maskeerimisriided seljast ära?"

"Olen süüdi, härra major! Ma olin maskeeritud kännuks. Astub minu juurde paarike. Noormees ja neiu. Istuvad minu peale, ma vaikin. Nad hakkavad suudlema, ma vaikin. Hakkavad teineteist embama. Ma vaikin. Siis kukuvad armatsema. Ma ikka vaikin. Aga kui nad pärast kõike seda hakkasid minu tagumiku peale noaga välja lõikama oma nimetähti, siis, teate, kurat, ei pidanud ma enam vastu, härra major!"

Tänud aarde eest.

Kodutöö oli korralikult tehtud, seega monumendi vaatlus jäigi seekord u 120m kauguselt õiges suunas vaatamiseks. Aarde peidukoht tundus nii ilmselge, et tükk aega kiibitsesime tegelikult vales kohas. Õiges kohas oli abi teravast silmast ja pikast käest ning nii see leid heas koostöös tuligi. Aitäh!

Mõistatust vaadates tabas mind hämmeldus, et kas põlise tartlasena tõesti ei tunne kodulinna ära. Taibanud ära peitja vimka, sain paika vajaliku kaarditöö tegemiseks. Lõpus käisin paar korda, kuna esimesel korral ei vaadanud õige nurga alt. Täna kiire leid. Aitäh peitjale!