Codebreaker

Võtsime abivahendi õlale ja suundusime maastikule. Tempo oli nii kiire, et GPS ei jõudnud meile nii kiiresti järgigi ja nii tuli tagasi pöörduda, sest georaja teeotsast olime mööda tuhisenud. Kohale jõudes oli veidi kuklakratsimist, et kuidas sellel porilibedal maastikul nüüd toime tulla, aga no polnud ka kõige hullem. Katseid sai ikka tehtud kordi 5 ja 5 ja 5 ja ... Tundus nii silmale kui kõrvale, et justkui kõik ok, aga ei saa uksest sisse. Võtsime siis kõne peitjale ja saime selgust, mis osas me veidi hooletud olime. Nüüd läks silm teravamaks küll ja saimegi peagi koodi murtud. Äge teostus, aitäh peitjale!

Pühapäeviti on meil sageli DnD mäng, mõtlesin, et prooviks hobisid risttolmeldada ja vedasin mängijad pärast sessiooni lõppu metsa. Valisin legendaarse codebreakeri aarde, mida olin varem külastanud, aga toona oli kole jäine ja üksinda ei hakanud küüned peale. Ka nüüd oli tiimitööst palju abi, üks ronis, teine jälgis, kolmas kribas ja neljas mõtles. Andres ühendas veel kolmandagi hobi siia segusse, sest selgus, et tal on alati ronimissussid kaasas :) Roosinupp kommenteeris selle kohta hiljem, et iga õige geopeituri varustusse/geokotti/geoautosse võikski alaliselt üks ronimissussidega sõber kuuluda.

Igatahes saab fantoomleiutaja selle aarde eest peaaegu kõik (aga mitte päris kõik :)) muud kiuslikkused andeks. Nii füüsiline, intellektuaalne kui matkamise komponent olid parajad ja ilusasti paigas. Teostus ka super ja nagu logidest näha, siis kõigist rahvavaenlastest hoolimata ka hooldus tasemel.

Aitäh ja palju jaksu, et sellised aarded ka edaspidi alles oleks!

////

Koristaja pöördub pangadirektori poole:

"Härra direktor, kas te ei annaks mulle selle ruumi võtmeid, kus asuvad seifid rahadega?"

"Sa oled lolliks läinud või?! Need võtmed on ainult minu ja raamatupidaja käes! Ainult meie teame nende lukkude PIN-koode!"

"Kahju! Ma pean siis jälle juuksenõelaga ukse kallal urgitsema nagu igal õhtul, et saaks seal ruumis tolmu pühkida!"

Korra käisime juba varem ja harjutasime koodimurdmist, seekord oli orav Andres kaasas, kes aardekarbi alla tõi ja muidugi üles tagasi ka pani. Üksi oleks seda ikka väga keeruline kätte saada, mitmekesi aga täiesti tehtav. Redelit meil kahjuks veel seljakotis pole.

Väga äge idee ja teostus! Aitäh peitjale!

No mida kohta, ikka tegelikult ka saadetakse nagu aarde juurde läbi nudistide ranna või. No kui nii, siis nii, eks me siis läksime, redel kaenlas ja puha.
Kunagi on lausa niisugust äraarvamise mängu mängitud, nii et ei hullu miskit. Puu alla läks lausa rebimiseks, et kes saab nuppe käppima minna ja kuna karu oli eelmise siinkäimise ajal pidanud vaid käppa imema ise tegutsema ei pääsenud, seega sai seekord tema orbiidile saadetud. Esimesel korral sai juba teine katsega rohelise tule ette, aga midagi ei juhtunud, nii et teisele ringile. Seekord klõpsatas lukk sõnakuulelikult õiget koodi ära tundes kohe lahti. Tänud peitjale vahva aarde eest, mulle igatahes meeldis ja meie tagasi mineku ajaks olid need paljad tegelased ka rohkem nagu varju tõmbunud.

Esimese hooga tundus asi lootusetu, sest asi oli ikka korralikult puruks pekstud. Juba teist korda. Imekombel oli siiski üht-teist säilinud ja kannatas taastada. Loodetavasti ei olnud tegu ägedaid aardeid vihkava geopeturiga, kuigi ka seda võimalust ei saa kahjuks välistada. Pärast lõhkumist oli karp tõstetud kapi peale ja uks korralikult kinni pandud, tõenäoliselt ka lõhkuja logi logiraamatus. Aare kolis mõned meetrid eemale veidi varjulisemasse kohta koordinaatidele N 58° 23.681 E 26° 42.465 ja ka veidi kõrgemale, aga õigel geopeituril oli redel pagasnikus kaasas :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Erivarustust avamiseks pole vaja, tundub et on vaja aardeomaniku ülevaatust ja parandamist.

Sattusime parki jalutama. Herki jalutas koos ebakäepärase töövahendiga käevangus. Minul ja Allanil polnud kedagi/midagi käevangus, kui mitte arvestada ehk Ingridit, kelle me siitsamast lähedalt pargist nii öelda leidsime. Kuna 4 pead on ikka neli pead ja ka motivatsiooni tekib neljakordselt enam, siis otsustasime vaadata, kas jõgi laseb meil koodimmurdjale ligi ja kas meie kombineeritud tahtejõud ja vaimne jõud laseb meid ligi logiraamatule.

Jõgi ei olnud meie tuleku suhtes liiga soodsalt meelestatud, aga pakaseposid olid jõele väikestviisi ,,käru keeranud,, - praksus see jää, mis ta praksus, aga nulli me jõudsime. Nullis aga oli ikkagi lahtine vesi ja vaatasime vastu faktile, et motivatsioonist ja vaimsest jõust võib napilt väheseks jääda. Õnneks oli Herkil käevangus kaasas kokkupandav sild, mis tegi ligipääsu võimalikumaks. Seega läks sillaomanik kasti juurde ja me ülejäänud jalutajad jäime kaldale ootele. Herki edastas meile sündmuskohalt vaateid ja klippe ning katsetuste ja errorite tulemustena hakkas Allanil mõte jooksma. Herki oli puu otsas nagu treenitud pärdik kosmoseraketis - muudkui vajutas, mida kästi ja see viis lõpuks tulemuseni - logi sai kirja.
Aitäh peitmast!

Alguses polnud kellegil aimugi, mida tuleb teha. Ingrid suutis vahepeal leida logi, millest ma sain kohe aru. Nüüd oli ainult, et mis on iga vastuse tähendus. Kui Wingmän saatis video, oli mul see täiesti selge. Lõpuks andsin talle esimese katsetuse. Saime üllatava vastuse - kõik valed. Siis edasi järgmine katsetus. 3 kohta kindlad, 3 katset ja 2 valikut viimasele kohale. Järgmise katsega läkski lahti. Herki kohapeal loogikast aru ei saanud, kuid nimed oli ikka valmis kirja panema. Tänud järjekordse nauditava aarde eest!

See oli huvitav kast. Mina seda lahti ei breakinud. Õnneks karu teadis teemat ja tema teadmiste abil käiski varsti klõpsatus. Tagasi autosse jalutades, seedisin seda värki ning vist sain isegi aru. Igatahes põnev ja tundub, et loogiliselt tehtav. Aitäh!

Puhas rõõm ja nauding. Kunagi käisin siin mõnulemas juba aga siis olid pisikesed tehnilised probleemid. Nüüd kutsusin teised ka siia. Puu otsa suutsin meelitada kahjuks vaid Maive. Helbe lubas järgmine kord redeliga tulla. Mõnus teostus igatepidi. Suur tänu.

Väga hea nuputus ja ilus ilm ronimiseks! Liiga kaua puu otsas õnneks kükitama ei pidanudki, sest loogikale saime kohe pihta ja numbritega puhtalt joppas. Tänud leiutajale! :)

Kõigepealt - kiitused suured Tanelile. Sellised aarded on mu lemmikud. AGA! Raskendavaks asjaoluks oli aardeni pääsemine, kuna pinnas oli vihmast märg ning libe ja kuskilt ei saanud hästi kinni võtta. Kuidagi sai aga see takistus ületatud. Siis oli uus takistus - sääsed ei lasknud seal rahus nuputada. Lõpuks aga tuli ahhhaaa moment ära, peale seda kui olin natukene tühja pommitanud ning seejärel sain logiraamatule juba ligi. Võtsin TB ka kaasa.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Aitäh peitjale!

Loogikast sain küll aru, aga arvatavasti läks mul siin natuke rohkem aega, kui mõnel teisel varemleidjal. Ma tahaks loota, et selle tõttu mina silma ei jäänud siin kellelegi. Erksavärvilisi riideid ma ei kandnud.

Esimesel korral mootor küll surises, aga midagi ei juhtunud. Olin segaduses, et kas peab veel midagi tegema või on uks kinni jäätunud. Peale peitjaga konsulteerimist proovisin veel ühe korra ja uks hüppaski lahti.

Käisime talvel ning siis jäi see suletuks. Proovisime suvel uuesti ja lahti ta tuligi.

Aega läks aga asja sai

Sai natukene tuldud siia aega veetma ning sai ka seda tuldud ülevaatama. Sai proovitud avada ja mõne katsega ta lahti tuligi. Väga põnev aarde ning suur tänu peitjale!

Ööbikud laksutasid võsas vahvasti ja loojang oli nii kena, et istusin puul ja vahtisin voolavat vett õige tükk aega, enne kui sääsed numbreid valima ajasid. Päris kohe ei saanud ma vastustest õigesti aru, aga viienda valiku peale hakkas lukk surisema ja orav pääses välja. Igapidi uhke kapp, korras ja kuiv ja tänud peitjale.

Siiakanti sattudes otsustasin seda aaret ka vaadata. Vaatasin. Ilus asi oli. Vilkus ja puha.

Poolel teel koju hammustasin ka lahti kuidas talle mentaalselt läheneda võiks. Tarvis veel kord seal kandis üks mõnus jahe jalavann võtta.

Aitäh ajusid krussitamast ja jalgu jahutamast. Imetlen.

Suurvesi hoidis meid ja nudiste eemal sellest kohast. Tänud. Didn't find it: 08.Apr.2023 16:07
Codebreaker

Pagana äge aare!
On tehtav talvel lumetuisus, panused lihtsalt kõrgemad, kuna vesi all ei ole riietega supluseks kutsuv. Kulus hea mõni minut, et saada kõigile nüanssidele pihta. Esimesele õnnestumisele siiski ukse avanemist ei järgnenud. Eelmise otsija hüpoteesi kohaselt olin kaasa võtnud peenikese lapiku abivahendi, sellega sai pisut ust kergitatud (see on kergelt ära vajunud ja kontaktis majakese põhjaga, küllap sellest ka õrnalt kinni jäätunud), uks tegi naks ning järgmise õige lahenduse sisestamise järgselt juba lendas ka uks lahti.
Aitäh peitjale!

Plaan oli Tartus juubelil käia ja ja rattaga ka aardeid otsida. Siin meeldis väga aarde asukoht. Nii tore oli korraga õhus ja ka jões olla. Ainult et pärast ei osanud hästi enam maa peale saada - nii mõnus koht lihtsalt. Kuigi ilm oli talvine andis südantsoojendav teostus hea sooja olemise. Lõpuks küll kast surises heakskiitvalt kuid ust ma lahti ei saanud. Ei teagi kas lihtsalt kinni jäänud või oli seal veel mõni krutski nagu peitjale kombeks. Nii head aaret kangutama ka ei tahtnud hakata. Kummardus peitjale.

Painduvusest jäi puudu ....

Leitud ja logitud

Selle kevade esimene paljajalu vees solberdamine on nüüd tehtud. Õnneks muukimise ajal said sooja päikese käes jalad jälle kuivaks.. kuigi mitte kauaks. Aega läks mul ikka kõvasti ja lõpuks oli ikka Marko see, kes õige koodi sisestas, et laegas avada.

Tänan peitmast.

Veidi jahe oli täna jõe ääres. Pidin kindaid käes hoidma ja siis vaatama ,et need vette ei kukuks, kui kirjutama hakkasin.
Pidin Daunole kirjeldama, mida mis hetkel näen ja ilmselt tänu sellele sai ka selgeks, mida peitja mõelnud on kirjelduses.
Nii et väga kaua meil siin ei läinud.Nimi kirjas ja siis proovisime veelkord avada.

Väga lahe
Tänud

Kunagi aarde avaldamise järgselt oleme siin vaatamas ja mitte midagi aru saamas käinud. Kuna tookord mina väga lähedale ei läinud, siis tahtsin nüüd uuesti vähemalt pilgu peale heita (hinges ka väike unistus logimisest).
Istusin ja vaatasin seal neid vilkuvaid tulukesi ja muudkui aga klõpsisin arulagedalt. Kuni ühel hetkel tekkisid teatud seosed ja läks ka peas tuluke põlema. Edasi klõpsisin natuke mõtestatumalt ja peagi uks avaneski. Milline rõõm! Tänud peitjale!

Päris tore koodipuremine oli. Lapsepõlv tuli meelde. Vahetasin 25 kopikat kivistisega. Aitäh peitjale!