VAMM: Mügri sõber
Kirjeldus
VAnaMõisa Matkarada asub Saue vallas Vanamõisa külas Vanamõisa vabaõhukeskuse kõrval. Vanamõisa matkaraja kogupikkus on 6 km ning väiksem ring on pikkusega ca 3,5 km. Rajale jäävad mitmed huvitavad vaatamisväärsused nagu Sõeru ohvriallikas, Peeter Suure Merekindluse kaitserajatis, Vääna, Hüüru -ja Vanamõisa mõisate maapiiride ristumise piirikivi. Kogu rada kulgeb looduskaunis keskkonnas, kus on maalilised vaated, ümberringi laiuvad kaunid viljapõllud ja heinamaad ning segametsad koos loomade ja lindude liigirikkusega.
Mügri ehk vesirott on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.
Eestis võib vesirotti leida kõikjal. Eriti sage on ta saartel ja Lääne-Eesti rannikul. Üldse on ta levinud aga kogu Euraasias.
Elab ta peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.
Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab emasloom 2...3 pesakonda, igas 2…10 poega. Pojad hakkavad nägema 8 päeva vanuselt ja ujuma 10- päevaselt. Iseseisvuvad noored vesirotid kolme nädala vanuselt. Suguküpsus saabub neil kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Vaenlasteks on kärp, saarmas, suuremad röövlinnud. Looduskaitse alla ei kuulu.
Aga kes on mügri kõige suurem sõber? Eks uuri välja ;)
VAnaMõisa Matkarada asub Saue vallas Vanamõisa külas Vanamõisa vabaõhukeskuse kõrval. Vanamõisa matkaraja kogupikkus on 6 km ning väiksem ring on pikkusega ca 3,5 km. Rajale jäävad mitmed huvitavad vaatamisväärsused nagu Sõeru ohvriallikas, Peeter Suure Merekindluse kaitserajatis, Vääna, Hüüru -ja Vanamõisa mõisate maapiiride ristumise piirikivi. Kogu rada kulgeb looduskaunis keskkonnas, kus on maalilised vaated, ümberringi laiuvad kaunid viljapõllud ja heinamaad ning segametsad koos loomade ja lindude liigirikkusega.
Mügri ehk vesirott on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.
Eestis võib vesirotti leida kõikjal. Eriti sage on ta saartel ja Lääne-Eesti rannikul. Üldse on ta levinud aga kogu Euraasias.
Elab ta peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.
Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab emasloom 2...3 pesakonda, igas 2…10 poega. Pojad hakkavad nägema 8 päeva vanuselt ja ujuma 10- päevaselt. Iseseisvuvad noored vesirotid kolme nädala vanuselt. Suguküpsus saabub neil kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Vaenlasteks on kärp, saarmas, suuremad röövlinnud. Looduskaitse alla ei kuulu.
Aga kes on mügri kõige suurem sõber? Eks uuri välja ;)
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Rada läbi käies jäi see aare ainsana logimata, sest varakevad, külm ja vesi kõrge. Täna tulime revanšile ja vett ei olnudki. Natuke sai sõpra kiusatud ikka ka, päris huvitav oleks olnud samal ajal aarde kohal olla ja mõelda, mis elukas siin sellist häält küll teeb. Aitäh peitjale!
No oli see vast seiklus ! 😄
Eks seda piilumas korduvalt käinud, vahepeal oli laudadest müür ette ehitatud ja enamusaeg oli üldse siia raske kehva tee tõttu saada. Viimane kord proovisin mõned kuud tagasi kus oleks peaaegu kinni jäänud kuid siis loobusin :D Seekord oli täitsa hea ja ka vett vähe, nii et sai kenasti lõpuks logima, aitäh aarde eest :D
Leitud :)
leitud
Siin oli küll meeleolukas leid. Eriti kui aaret tagasi viija kõigi ootusärevate pilkude eest peitudes hoopis teiselt poolt väljus. Ilm oli nii palav, et kiusatus oli isegi mügrile külla minna. Aitäh peitjale, väga lahe!
Peidukoht sai kiirelt tuvastatud ning õnneks oli ka üks vabatahtlik, kes kohe kiirelt nõustus aardele järgi minema. Sõber ka ära nähtud. Tänud.
Siim on tulest ja vasktorudest läbi käinud, asi siis seegi aare leida ja ülejäänud seltskonna rõõmuks päevavalgele tuua. Aitäh!
Sel korral polnud sobivad jalavarje kaasas, et saaks otsima minna :) Ehk mõnel muul korral.
Juba mitu aastat on olnud mügri ilma sõbrata. Ei reagi kellega koos ta jalutama läks. Viisime talle uue sõbra ;)
leitud :)
leitud :)
Kellegil vedas ja ta sõitis tasa üle silla just sel ajal, kui ma ilma püksata...
Vist neljas kord Vammimas ja seekord oli vedelikutase sobiv logimiseks. Aitäh!
Sai veidi ukerdatud ja paljajalu vees sulistatud. Lahe peidukas. Tänud aarde eest!
Vinge peidukas
Kuna olin täna end kontorisse ilusasti riidesse pannud (kitsas seelik, kevadiselt hele jope ja puha) , siis pidasin passlikuks peale tööd Vanamõisa matkaraja mügrile külla minna. Igaks juhuks vahetasin kontsad kummikute vastu, sest kes teab äkki on tee sinnani pisut sopane. Tundus, et peale minu ei olnud rajal ühtegi hingelist.
Astusin tuppa, ütlesin oma nime ja ajasin natuke juttu. Millegipärast mõjus tema selts mulle ropendama ajavalt...
Peagi oli aeg koduteele asuda, aga oh imet eikuskilt ilmusid välja jalutavad mugud. Ei tahtnud loomakese kodu reeta, nii et ootasin siis kannatlikult vagusi nende piisavat kaugenemist.
Ma arvan, et kui nüüd mügrilt küsida, kes on tema kõige suurem sõber, ütleb ta, et see olen mina.
Aitäh peitjale elamusterohket tutvust vahendamast!
2,5 aastat tagasi sai mügriga silmside loodud kuid samas ka otsustatud, et minust jääb see aare leidmata. Õnneks oli mul täna üks sõge kaasas kes nii kergelt alla ei andnud. Nagu ta ise ütles, et alguses paistis asi palju lihtsam olevat. Ma mõtlesin vahepeal, et kui ta nüüd seal infarkti saab siis on mul kiirabile suhteliselt keeruline seletada miks ta seal asub. Õnneks langenuid ei olnud ja täpp on nüüd õiget värvi. Tänud.
Tühjagi ei leidnud. Muidugi karp sai nähtud, aga paar meetrit aardeni oli väga geopeiturivaenulikke olusid. Eks tuleb tagasi tulla parema varustusega.
Siin pidime alla vanduma, vesi oli väga kõrge ja vool kiire. Nägin karbi ära ja mitu korda ikkagi oleks juba läinud aga kummikuid ja kuivi riideid nappis.
Kui päeva jääb kaks truupi, siis tuleb roomamisrõõmu jagada. Mikk hoidis seni teed kokku langemast, kuni kritseldused tehtud. Aitäh!
Ei olnud kummikuid
Tänan!
leitud
Leitud, tänud!
Leitud, tänud!
Tänud aarde eest!
Oh, kui vahva on kohata oma teel ikka ka teist geopeiturit. Leid tuli kiire. Kohatud geopeitur võttis aarde, logisime mõlemad ära ning meie panime siis aarde tagasi. :) Laps võttis kaardi ja asemele pani konna.
Lehvitasine eemalt, ei olnud tahtmist lähemale trügida.
Sõber sai täitsa ära nähtud, aga täna polnud kuidagi võimalik talle ilma märjaks saamata tere ütlema minna. Eks tuleb tagasi tulla!
