Aegna kael

jälle liiga ilus mets, leitud

Mõnus jalutuskäik Aegnal, tänud! :)

Leitud.

Kõigepealt märkasime rahne ja seejärel juba ka suurt ja hetkel veel tühja laagriplatsi. Kuna tulime ratastega, siis oli meil väike edumaa teiste laevalt tulijatega ning saime rahus ringi vaadata, vaateid nautida ja aarde üles otsida. Aitäh, üks ilusamaid kohti saarel, kuigi neid ilusaid oli siin palju. Aitäh peitmast!

Täna sai ette võetud üks tõeliselt mõnus Aegna saarering, mille eesmärgiks oli ühendada jalutamine, looduse nautimine ja loomulikult ka võimalikult paljude geopeituse aarete külastamine. Juba saarele jõudes tuli vastu see tuttav Aegnale omane vaikelu – liivarannad, männimetsade lõhn ja kerge meretuul. Infotahvli juures kaarti uurides sai paika pandud esialgne plaan, kuid nagu sellistel päevadel ikka, kujunes marsruut lõpuks pigem hetkeemotsiooni järgi.
Teekond viis kiiresti liivaselt rannalt metsa vahele. Aegna männimetsad on kuidagi erilise olemisega – kohati hõredad, kohati tihedamad, aga alati mõnusa valgusega. Sammudes mööda pehmeid nõelakattega radu jäi silma nii murdunud puid, sammaldunud maapinda kui ka aeg-ajalt puude vahelt vilksatav meri. Selline keskkond on geopeituseks ideaalne – piisavalt varieeruv, et hoida tähelepanu üleval, kuid samas rahulik ja nauditav.
Vahepeal viis tee erinevate huvitavate rajatiste juurde. Kõrge metallist mast kerkis ootamatult metsast taeva poole, justkui meenutus, et ka siinne saar pole ajaloost ega tehnoloogiast puutumata jäänud. Samuti sattusin mitmel korral aeropildistuse maamärkide otsa – suured valged plaadid kirjaga, mis keelas nende liigutamise. Neid on omapärane näha päriselt looduses, mitte ainult kaardil või eemalt.
Edasi liikudes avanesid taas rannikumaastikud. Kivised rannad, madalad kadakad ja avar vaade merele lõid väga mõnusa põhjamaise meeleolu. Tuul liigutas rohtu ja laineid, taevas oli pilvine, kuid see lisas ainult omamoodi rahu ja ilu. Kivide vahel liikumine nõudis kohati tähelepanu, kuid samas pakkus ka rohkelt võimalusi peatusteks ja lihtsalt silmailu nautimiseks.
Üheks meeldejäävaks kohaks jäi rannaäärne navigatsioonimärk, mille jalamil ilutses ootamatu kunstiline grafiti. See kontrast vana tehnilise objekti, loodusliku ranniku ja kaasaegse kunstilise väljenduse vahel oli päris äge. Samuti jäi tee peale kiviring, mille keskel oli suurem kuhjatis – kas juhuslik kivikogum või kellegi teadlik looming, jäi igaühe enda otsustada.
Metsas sügavamale liikudes muutus maastik taas. Ühtlaselt kasvavad männid, sammaldunud pinnas ja vaikus lõid tunde, et oled tõesti linnakärast kaugel. Ühe suure rändrahnu juures sai korraks pikemalt peatuda – sellised loodusobjektid annavad alati mingi ajatu mõõtme kogu ümbrusele.
Geopeituse poole pealt läks päev igati korda. Enamus planeeritud aardetest said leitud, mõni tuli kiiremini, mõne juures sai veidi rohkem ümbrust uurida ja vihjeid seedida. Just selline vaheldus teebki asja põnevaks. Logiraamatud olid korras ja nimed said ilusti kirja.
Kokkuvõttes oli tegemist väga mõnusa päevaga – paras doos liikumist, ilusat loodust, ajaloohõngu ja väikest nuputamist. Aegna on jätkuvalt koht, kuhu tasub tagasi tulla – siin on piisavalt avastamist ka siis, kui arvad, et oled juba palju näinud.

Tänud peitjatele selle päeva huvitavamaks tegemise eest! 😊

Aitäh!

Kunagi ammusel aal sai saarel käidud ja kõik tollal aktiivsed aarded leitud. Vahepeal on aga hulk vett siia saare ümber olevasse merre voolanud ning üksjagu aardeid siia taas peidetud. Seega sõprade initsiatiivil sai see väljasõit siia planeeritud ning muidugi lõime meiegi kampa. Seltsis oli lõbus kulgemine ning nii see saar taas aaretest puhtaks sai. Aitäh.

Imeilus sügisilm oli selleks merereisiks lausa loodud. Seekord polnud vaja tagasisuunduvale alusele kiirustada, sest kapten oli ju kambas ja mahajäämisohtu polnud.

Peetriga saime ka paar vanemat aaret leitud, mis möödunud korral otsimata jäid. Üks neist jäi leidmata pommi tõttu, mida siis kahjutuks tehti.

Saarering aga oli mõnus - päikseline ilm, seened, piknik ja nende vahel aardetopsid. No mis sa hing veel tahta oskad 😊

Aitäh 💞

Pühapäev lubas imeline tulla, töökohustusi polnud, perekohustused olid täidetud.... puudus ainult vettpidav plaan ja idee. Mina sain plaanist teada alles varahommikul ja kohe oli selge, et paremat plaani ei saagi olla. Suures õhinas nägin mina vist välja nagu pereema Tujurikkuja küüditamise videos - ei vettpidavaid riideid, ei peakatet ja tagasitee andis kiire õppetunni, kuidas võib tunduda päikesevarjuga Siberisse puhkusereisile minna. Aga tunnid ja minutid ja sammud ja kilomeetrid Aegnal kulgesid tõelises naudingus. Aarded, mis olid siia juurde tekkinud, juhatasid teed. Aarded, mis kunagi olid leidmata (näiteks leitud pommi pärast suleti kunagi pool saart) andsid ka ennast lõpuks kätte. Uhh, oleks vaid selliseid nädalavahetusi sagedamini. Teaks neid ette siis oleks raske töönädala läbimine lapsemäng.

Aitäh peitjatele ja päevakaaslastele.

Siia jõudmine võttis nüüd natukene kauem aega, sest korilase instinkt pidurdas tugevasti edasi liikumise tempot.

No halleluuja... avastasin, et ei loginudki Aegna matka aardeid eelmisel aastal ära. Ja nüüd siis proovin meenutada, missugused täpselt leitud said (tean, et kõik ei saanud). Seega võib julgelt kirjutada, kui selgub, et mu nime logiraamatus ei olnud ja ma kägu ajan. Annan siiski endast parima, et päriselt leitud ära märkida.

Siin metsavahel kulus natuke kauem. Ei tahtnud tops end kohe kätte anda. Pereliikmed tulid appi ning üheskoos tegutsemine viis sihile. Aitäh!

Kuna tekkis saarele uusi aardeid, tuli veel korra saart külastada.
Leitud ja logitud.

Leitud suuremat sorti seltskonnaga. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Tore pühapäev Aegnal suurema seltskonnaga.Liikusime aardest aardesse,vahepeal sündmus ning taas aarde jahil.Aitäh saarele meelitamast.

Jalutasin kaelal natuke ringi ja märkasin, et üsna korralik infra siin telkimiseks. Üldse panin tähele, et paljudes kohtades olid prügikastid ja tänu sellele ilmselt saarel metsa all vedelevat prügi ei märganudki. Aarde otsisin ja logisin ka muidugi.

Pühapäevane Aegnaring - tegime kambaga mõnusa ennelõunase jalutuskäigu kesklinna saarekesel.

Tänud

Nagu mingi minioni kambaga käisin logimas. Vahepeal kadusid mõned ära, siis tulid juurde. Ometigi siin olid kõik jälle olemas. Midagi ei saanud aru. Aitäh aarde eest!

Üks aare leitud sai suund siia kaela peale võetud. Kuna seltskond jagunes vahepeal kaheks, siis siia kogunesid jälle kõik kenasti kokku. Tegelikult oli see mul esimene kord suurema seltskonnaga aardejahil käia. Täiesti uus kogemus, proovi vaid eesastujate tempos püsida ja üldreeglina kohale jõudes on keegi juba aarde näppu saanud ning logiraamatut asutakse täitma. Edasi nina otsa poole astuma hakates keegi küll avaldas arvamust, et selle kaela võiks kahekorra käänata, saaks selle ninaotsa vähemate sammudega kätte, aga mis pole võimalik, see lihtsalt pole võimalik, nii et jalad kõhu alt välja ja astuma. Tänud peitjatele Aegna retke aarete poetamisega huvitavamaks tegemast.

Eile õhtul näppisin GP lehte ja nägin nelja uut aaret Tallinna linnas vahelduseks Pärnumaale, kuhu tuleb praegu aardeid nagu seeni peale vihma :) Lähemalt uurides selgus, et Tallinn küll aga siiski Aegna saar ja nii see jäigi. Hommikul no mis sa kurja ikka teed, kui uni lännu, siis kargavad kohe mõisnikumõtted pähe :) Visksin uuesti aaretele pilgu peale, leiulogisid netu. Uurisin natuke laevaliiklust, ja kas sa näe, piletid täitsa saadaval. Tegin paar klõpsu internetis ja võiski suunduda Linnahalli taha. Laevas ühtegi tuttavat nägu ei märganud aga avastasin, et eilsele neljale aardele oli lisandunud veel terve trobikond :) Aegnale jõudes märkasin laevalt maha minemas ühte jalgrattaga meest, telefon lenksu küljes. See äratas minus väikese kahtluseussi, et ma ei ole siin teps mitte üksi saaki jahtimas. Saatsin siis seda ratturit pilguga, kui ta minust sadamakail mööda vuhises. Rattur sõitis natuke maad edasi ja jäi seisma esimese teele jääva aarde asukoha juures. Nüüd oli mul täpselt selge, et nii ongi nagu ennist kahtlustasin :) Mõtlesin veidike ja pidasin endaga aru ..tema rattaga, mina jala ..ebavõrdne konkurents :) Mõeldud, tehtud, hakkasin liikuma teises suunas st vastupäeva, küll ma midagi ikka saan. Ja täpselt nii läkski kolm esmaleidu sain endale, juhhuuu, neljandast logiraamatust vaatas mulle vastu juba jalgratturi nimi - Erko - ..tervitused sulle! Punktiseis seega 3 : 7 :) Ühesõnaga, mul oli igati tore ja kordaläinud päev ..10,7 km jalutamist, päikesepaistet ja ilusaid merevaateid. FTF kell 11:04

Aitäh aardemeistrile siia saarele meelitamast!

Aare automaatselt avaldatud.