BYOP. Kaisma suurjärve matkarada ei ela oma parimaid päevi. Endine kuuekilomeetrine täisring pole päriselt kadunud – osa rajast elab edasi legendina, mida mets kuuljaile sosistab. Kui sul veab, võid lumel märgata ilvese käpajälgi või suvel kuulata sookurgede ja laululuikede hõikeid üle veevälja.
Järvehaldjas motiveerib läbima matkarada, mis üha enam unustustehõlma vajumas. Järv on kaua otsinud uut haldjat pärast seda, kui legendaarne luigepaar Juuli ja Deofiilius enam igapäevaselt vee kohal ei lenda. Kadunud tiivalöökide asemel võttis koha sisse Järvehaldja aare – vaikne kaitsja, kes istub raskesti ligipääsetavas paigas pilk järvele suunatud.
Kui vaatad üle 1,2 km⊃2; suuruse rabajärve, proovi ette kujutada Juulit ja Deofiiliust, püsielanikke, kes ei lubanud teisi luiki ligi oma pesapaigale. Turvalisuse kaalutlusel pole aare peidetud järvekaldale liiga lähedale vaid sinna, kus maa kindlalt (?) jalge all. Järvehaldjas on pisike tänuavaldus neile, kes tulevad järve juurde lugupidavalt, vaikuse ja imetlusega.
Kaisma matkarada on elav tõestus sellest, kuidas loodus dikteerib oma reeglid ning inimene saab seda austades luua paiga, kus argimurede asemel võtab maad täielik vaikus ja tasakaal.
NB! Raskusaste on määratud kõrgvee ajal - eri aastaaegadel võib maastik (T) olla märksa madalam.
BYOP. Kaisma suurjärve matkarada ei ela oma parimaid päevi. Endine kuuekilomeetrine täisring pole päriselt kadunud – osa rajast elab edasi legendina, mida mets kuuljaile sosistab. Kui sul veab, võid lumel märgata ilvese käpajälgi või suvel kuulata sookurgede ja laululuikede hõikeid üle veevälja.
Järvehaldjas motiveerib läbima matkarada, mis üha enam unustustehõlma vajumas. Järv on kaua otsinud uut haldjat pärast seda, kui legendaarne luigepaar Juuli ja Deofiilius enam igapäevaselt vee kohal ei lenda. Kadunud tiivalöökide asemel võttis koha sisse Järvehaldja aare – vaikne kaitsja, kes istub raskesti ligipääsetavas paigas pilk järvele suunatud.
Kui vaatad üle 1,2 km⊃2; suuruse rabajärve, proovi ette kujutada Juulit ja Deofiiliust, püsielanikke, kes ei lubanud teisi luiki ligi oma pesapaigale. Turvalisuse kaalutlusel pole aare peidetud järvekaldale liiga lähedale vaid sinna, kus maa kindlalt (?) jalge all. Järvehaldjas on pisike tänuavaldus neile, kes tulevad järve juurde lugupidavalt, vaikuse ja imetlusega.
Kaisma matkarada on elav tõestus sellest, kuidas loodus dikteerib oma reeglid ning inimene saab seda austades luua paiga, kus argimurede asemel võtab maad täielik vaikus ja tasakaal.
NB! Raskusaste on määratud kõrgvee ajal - eri aastaaegadel võib maastik (T) olla märksa madalam.
Ma jälle kodumaal, nagu aru saate :o) Kuumalt lõunamaalt tulles oli algul hea meel, et temperatuur madalam ja kerge vihm ei häirinud sugugi. Vihm hakkas tegelikult varsti ikkagi häirima. Ja millal veel parem aeg Kaisma järve lagunenud rajapoolele minna kui kõrgvee ajal, pärast tervet päeva sadu, pimedas ja pooleldi laetud lambiakuga. T4 olgu ikka T4, eksju! Muide, kõige olulisem mistahes muult maalt tulles, Eestis on tõesti puhas õhk - juba lennujaamast väljudes hoobilt kohe tuntav. Siin rabajärve ääres muidugi veel rohkem. Aarde leidsin kell 21:11, aitäh!
Aare avaldatud.