Küpressimägi

Insein inthe membreiiin-insein-in-the-brein kõrvus kummitamas kulgesime “mäkke”. Einoh, mingeid käbisid, lehti või oksi me seal sööma küll ei hakanud. Põldmarju sõin hoopis. Ahno logisime ka muidugi.
Karbil üks kõrv viga saanud ja seest tsuti niiske. Logida sai ja ei midagi kiireloomulist.
Tänks!

Leitud

Küpressidest siin tõesti puudus ei ole. Siiski leidsin ligipääsu aardeni.

Kui ma üle-eelmisel aastal oma välja valitud praamile hilinesin ja nägin vaid lahkuja tagatulesid, siis selle hilineja aarde otsimisega läks nii kaua aega, et juba hakkasid järgmise praami esituled paistma, nii et ei mingit küpressimäge. Kuna nüüd oli lumi kenasti katnud selle kurikuulsa munakivitee konarused, oli kuri plaan kulgeda seda mööda nii kaugele kuni kannatab ja ala siinsetest aaretest natukenegi tühjemaks teha. Alustuseks siis Küpressimägi. Tsiisas, kui palju lund tänavaasta ikka taevataadil on pakkuda, isegi Muhumaale on jagunud küllaga. Igatahes sumpasime kohale, okkaid trotsides ronisime mäele ja logisime aarde ka, loomulikult. Mille muu pärast me siia siis tulime, ilusaid vaateid saab kergema vaevaga ka.
Tänud peitjale küpresse tutvustmast, unustasin vaadata, et mis puud need siis tegelikult siis ka olid ning millised välja nägid, igatahes torkisid hoolega, ja aaret peitmast

Veidi torkiv, aga tehtud. Peitjale tänud!

Hea bänd on, pole midagi öelda. Aitäh vanameistritele aaret pühendamast!

Tänud peitjale aarde eest!

Tehtud,äikese ja padukaga.

Muhku jõudes saabusime nagu puhkusele: päike paistis ja tuuleke lennutas juukseid. Päris mõnus vaheldus sellele jahedale ja vihmasele juunile, mis selja taga oli. Liisil olid leidmata teised selle lähedal olevad aarded ja nii juhtuski, et saime ka siit läbi hüpatud. Minu kaart näitas muidugi aiateibaid. Hea, et geokaaslased nõu ja jõuga kõrval olid. Muidu olekski vales võsas pikalt tuhninud. Aitäh!

Kaardil olev tee osutus reaalsuses selliseks kahtlaseks nagu oleks läbi kellegi hoovi tema heinamaale sõitnud. Lootsime mõlemad, et keegi õiendama ei tule. Mina ajasin jälle telefon käes nulli taga, Elve läks teiselt poolt ja teatas suht kohe, et "kuule, siin on ju!" ning läks autosse end kõrsikutega premeerima. Tänud.

Aare korras aga hariliku võtsin ikka kilekotist välja enne kui sellest sõel saab.

Leitud

Leitud

Tegime praami peale minekuks aega parajaks väga sobival viisil. Tänud peitjale!

Kui juba siinkandis olin siis lihtsalt pidin selle aarde ka ära võtma. Lehti ei võtnud, sest neid polnud võtta..

Tänan peitmast.

Leitud ja logitud!
Käisime laevakruiisil. Ilma autota. Väga lõbus oli pooleteiseks tunnikeseks saarele minna.

Mõtlesin siia logisse jube originaalselt ühe samanimelise bändi laulust mõne tsitaadi kirjutada. Leidsin siis ühe hispaaniakeelse välimuselt ja kõlalt huvitava rea, aga googel translate tõlkis selle nii ropuks, et veetsin paar minutit naerdes. Aga siia ei hakka seda lisama ja las siis olla lihtsalt justkui ebaõnnestunud üritus. Kuigi mis ebaõnnestunud ta ikka oli kui ise nii korralikult lõbustatud sain.

Aitäh peitmast!

Selleks leidsime aega, järgmine jäi liiga kaugele. Aitäh!

Siin ma määrisin oma püksid ja jope ära, aga vähemalt aare sai leitud. Kuniks mina võssis toimetasin, üks härra kõndis mööda ja küsis, et kas otsime aaret. Mirjam vastas jaatavalt, et juba leidsime ka. Kellega tegu oli, seda me ei teagi. Aarde eest aitäh!

Hilinejast edasi sammusime siia. Natuke uurisime võsa ümbert, enne kui Märten sinna sukeldus. Kui ta juba logimistoiminguid tegi, siis jalutas keski noormees mööda (kes see sellise koha peal jalutab?) ja küsis, kas otsime aaret. Ju on kohalik :D Aitäh!

Leitud ja tänud

Siin jäime tõepoolest naabrile vahele! Aga äratundmine võttis veidi aega, sest kui tuleb selline auto sellise mürinaga ja välja astub lahtiste juuste ja kleidiga näitsik tõsine nägu peas, siis ehmatab ikka alguses ära küll! Eriti, kui oled harjunud inimest nägema hoopis mootorrattal ja hoopis teiselaadilises riietuses .... :) Aga oli vahva vahepala! Aitäh aarde eest peitjatele!

Oi, me jäime naabrile vahele. Mägi sai vallutatud ja sõit kulges Hilineja KP suunal. Tänud peitjale.

13738.

Jailbreak ‘23

Aitäh!

Küpresse ei näinud, nägin ainult "kadakaid".

Leitud, aitäh!

Leitud, logitud - Kuivastu roheline!

Ootamatu draiv-in läbi sinise motika, džiibi ja paadiga hoovi. Osa tehnikat tundus kuidagi tuttav, põhjusega nagu hiljem selgus :)

Cypress Hilli järgi tantsisime ja räppisime ülikooli algusaastatel sõpradega nagu segased. Isekeevitatud plaadid oli kõik olemas ja said autos jm ribadeks mängitud. On, mida meenutada. Tore, et see aare seda kõike meenutas. Napilt enne praami. Tänan mälestuste eest!

Kusjuures kohapeal ei saanudki aru, et mis põõsast ma nüüd otsima pean. Mul on omad ideed, millisest räägitakse, kas see kõige tavalisem või hoopis puu, millest oli RobinHuudi vibu. Ühest saab gini, teisest ei saa, teise marjad on jällegi söödavad, kuid seemneid ei tohi süüa, saad omale surma ja kiiresti. Huvitav värk, peab talvel tagasi minema, saab kergemini aru, mida mõeldi. Tähh!

Kena jalutuskäik. Tänud aarde eest!