Aare on peidetud osana 01.05.2021 aaretesajust.
Nagu ka eelmise aasta aaretesaju ajal, poetasin taas mõned lihtsad karbid Pakri poolsaarele. Enamustele pääseb ligi autoga, kuid soovitan need aarded taas läbi käia jala. Kruusateid näeb ka mujal, jala saab liikuda mööda randa ja metsateid :) Soovitatav marsuut: Leetse Saunakivi - Leetse lodukivi - Õlipüüdur - Karulauk - Leetse rahnud.
Eks tegelikult nende aarete peitmine üpris ühe õhtu idee oli. Mingit ettevalmistust eriti ei olnud ja teadsin, et siia kanti tahaks miskit veel peita. Krabasin kodunt erinevaid konteinereid kaasa ja miskit taas paika sai. Väga vabandan, et ainuke suurem karp seest täiesti tühi on. Olen viimasel ajal nii palju suuri aardeid peitnud, et mul pole lihtsalt mingit vahetusnänni enam aaretesse jätta :D Loodetavasti viite sinna rohkem kola juurde, kui ära võtate. Ja antud aarde poole soovitan minna Karulaugu aarde suunast või jätkata jala Karulaugu aarde poole.
Kivide infot ka:
Väga omapärane rahnudekogum, mis eemalt meenutab sammaldunud müürisäilmeid või vanu kaitseehitusi. Tegemist on tegelikult üksteise naabruses paikneva 6 rabakivirahnuga, mis on mandrijää poolt siia nähtavasti toodud ühtse läbikülmunud kompaktse hiidrahnuga, mis jää sulamisel üksteisest eraldusid ja vaadeldava kogumi moodustasid. Suurim rahn, pikiläbimooduga 19,6 m on samuti lagunenud kaheks, tema keskosas on suhteliselt teravanurgelistest tükkidest vahevöönd, mis meenutab lõhkamistegevust. Pikim rahn on paigutunud "kaljuvoorena", pikitelg on tal loode-kagu suunaline. Rabakivi (piiterliit) Rahnudekogum vajab täpsemat uurimist ja plaanindamist. Esialgsete hinnangute järgi võis rahnu algmass olla Eesti hiidrahnude seas suurim.
Aare on peidetud osana 01.05.2021 aaretesajust.
Nagu ka eelmise aasta aaretesaju ajal, poetasin taas mõned lihtsad karbid Pakri poolsaarele. Enamustele pääseb ligi autoga, kuid soovitan need aarded taas läbi käia jala. Kruusateid näeb ka mujal, jala saab liikuda mööda randa ja metsateid :) Soovitatav marsuut: Leetse Saunakivi - Leetse lodukivi - Õlipüüdur - Karulauk - Leetse rahnud.
Eks tegelikult nende aarete peitmine üpris ühe õhtu idee oli. Mingit ettevalmistust eriti ei olnud ja teadsin, et siia kanti tahaks miskit veel peita. Krabasin kodunt erinevaid konteinereid kaasa ja miskit taas paika sai. Väga vabandan, et ainuke suurem karp seest täiesti tühi on. Olen viimasel ajal nii palju suuri aardeid peitnud, et mul pole lihtsalt mingit vahetusnänni enam aaretesse jätta :D Loodetavasti viite sinna rohkem kola juurde, kui ära võtate. Ja antud aarde poole soovitan minna Karulaugu aarde suunast või jätkata jala Karulaugu aarde poole.
Kivide infot ka:
Väga omapärane rahnudekogum, mis eemalt meenutab sammaldunud müürisäilmeid või vanu kaitseehitusi. Tegemist on tegelikult üksteise naabruses paikneva 6 rabakivirahnuga, mis on mandrijää poolt siia nähtavasti toodud ühtse läbikülmunud kompaktse hiidrahnuga, mis jää sulamisel üksteisest eraldusid ja vaadeldava kogumi moodustasid. Suurim rahn, pikiläbimooduga 19,6 m on samuti lagunenud kaheks, tema keskosas on suhteliselt teravanurgelistest tükkidest vahevöönd, mis meenutab lõhkamistegevust. Pikim rahn on paigutunud "kaljuvoorena", pikitelg on tal loode-kagu suunaline. Rabakivi (piiterliit) Rahnudekogum vajab täpsemat uurimist ja plaanindamist. Esialgsete hinnangute järgi võis rahnu algmass olla Eesti hiidrahnude seas suurim.
Leitud 👍
Mulle meeldib ikka oma radu mööda aareteni minna. Alguses proovisin kuivanud puudest sildu meisterdada, aga see tundus lootusetu ja võtsin ikka jalanōud jalast ja püksisääred kerisin põlvini. Ei soovita minu jälgedes minna.
Väga põnev ja vaheldusrikas teekond oli siia, algul läks täitsa rada, lõpus enam väga mitte. Sääski oli muidugi meeletult, aga samas ei olnud jälle nii mudane, et läbi poleks pääsenud. Keegi siin ikka seda rada elus hoiab. Aitäh peitmast!
Leidsime ja meeldis. Otsija võiks olla valmis, et jalg võib märjaks saada. Meil seda ei juhtunud.
Tänud aarde eest
Hea suur karp. Aitäh peitjale!
Leitud
See oli ikka jõhker s'tt siia jõuda. Korralik rämmamine. Ideeliselt oli muidugi väga äge pärast L'augu aarde poole sumamine mööda pinnaseharja kus ühe külje peal oli korralik kukkumine. Ega polegi sellist maastikku väga ennem kogenud. Aga eks me olime lihtsalt varbavaheplätude ja lühkaritega siin sumamas, seega tegime maastiku enda jaoks ise raskeks ka. Ega see karbi leidmine esimese hooga väga lihtsalt tulnudki - õnneks oli ta piisavalt suur. Jälle üks veider ja äärmiselt huvitav koht ära külastatud, kuhu kohe kindlasti poleks omal käel kunagi jõudnud.
Sääsed olid kurjad, isegi augusti lõpus, õnneks soo kandis. Mõned pildid rahnudest ja kiirelt teele tagasi.
Kolm aastat lasin siis neil kenadel kohtadel end oodata. Õnneks Lauri aarded ei hävi ega mädane, seega polnudki kiiret. Mõtlesin autoga kagust läheneda, aga pärast mõningast läbimist ja suuremat mülgast otsustasin ikkagi suurele teele jätta ja jala läheneda. Aarete soovitatud järjekorrast või lähenemispunktist polnud naiivsena ja kirjeldust mittelugenuna aimugi :-D Ja jalgsi oligi parim mõte!
Sain rahnudest rahus mööda minna, et siis kuskilt aarde ja soovitatud lähenemispunkti vahelt aardeni keerata. Tõesti omapärased rahnud, nagu olekski betoonkamakad lõhki lastud. Õnneks mugusid polnud ja aare avaldus kenasti. Valasin mõnusalt suure aardekarbi kohalikust sodist tühjaks. Usse ei silmanud kusagil, aga suurema tee ääres oli karulaugukorilasi hulgi. Aitüma Laurile siia kutsumast! Otsustasingi ka edasi jalgsi minna, sest olin ju juba poolel teel. Ja küll pärast saab autoga mereäärset teed mööda Paldiski haalamiskaini välja sõita B)
Tulime Karulaugu juurest mööda teed. Üks hetk uisutasime üle jääs tiigi kohale. Kerge leid ja tagasi otsustasime läbi metsa tulla. Polnud vist parim mõte, libe, keeruline ja lisaks sain ka korra läbi jää vajuda. Õnneks seekord jäin kuivaks. Tänud
Tänud aarde eest :)
Jalutasin mööda teed risti aardega ja siis sukeldusin võpsikusse. Soo oli õnneks täitsa kuiv, niiet kohale saamisega polnud probleemi. Aare näitas ennast ka suhteliselt kähku. Tänan.
Viimane selle aardesaju aare mille otsimist koguaeg edasi lükanud. Lähenemiseks valisin peitja soovitatud raja mis oli ikka paras soo ja võsa. Nu küll oli sea ikka sääski niikui seisma jäid. Ühe hoobiga sai kohe mitu tükki. Leid ise oli õnneks kiire. Eemaldumiseks valisin hoopis teise raja kui sai isegi rattaga rahulikult sõita. Oli küll veid vale ratas selleks aga "drive Out" sai vabalt tehtud.
Oh, kui äge koht, kui õige teeotsake üles leida + hetkel karulaugu paradiis. Aitäh!
Selle päeva viimane aare, milleni jõudmine võttis korralikult aega, sest ei märganud korralikult kaarti vaadata.
Õigel teel oli näha ka värskeid jalajälgi, kuid beed olid ka ilmselt mingi karulaugumugu omad, srst logiraamatus oli viimane logi suht ammune.
Nullis läks ka ikka aega ja leid tuli kohe pärast seda, kui olin öelnud, et mulle üldse ei meeldi vanakooli aarded.
Kokku tuli ring 10km. Aitäh, Laur, oli meeleolukas rada ja toredad leiud!
Aitäh peitjale!
Ka meie valisime vale lähenemistee, mis lõppes tupikuga. Artur ei viitsinud rohkem jalutada ja libistas ennast kõhuli üle "järvekese". Ma sellega enam riskima ei hakanud ja läksin igaks juhuks tiiruga.
Oleks võinud küll soovitusi ka vaadata, aga leitud ta sai
Soovituslikku lähenemisteed ei vaadanud, seega tuli päris põnev maadeavastamine. Suuri põdrajälgi nägin ka. Väga vahva oli, aitäh!
Ega ei teagi kus siia see õige sissetulemise ja väljamineku tee tuleb. Õnneks oli kohalik lodu piisavalt kuivanud ja kandis mind nagu asfalt. Ilmselt oleks kevadel palju kakam siin ringi uidata. Mõnus vanakoolikas, koli või sisse elama.
Rahnud olid olemas ja sai seal veidi ikka ronitud. Sääskedest ei saanud ka üle ega ümber - nimede kirjutamise ajal kasutasid nad eriti innukalt võimalust meie kulul lõunatada. Peitjale tänud!
See oli meie ringi kõige hullem susserdamine, sest kohe ei leidnud kõige paremat lähenemisteed ning kui väga vingesse kohta kohale jõudsime, siis läks ka otsimisega veidi aega, kuigi vihje oli üheti mõistetav. Tänan kohta näitamast!
Proovisin leida võimalikult kuiva tee aardeni ja sain sellega hakkama. Nagu ikka ära sai mindud palju paremat ja kuivemat teed "rada" mõõda. Aitäh.
Teel olid korralikud lombid. Tavalise autoga poleks üritamagi hakanud, aga georont sai tublisti hakkama. Aga ega sellega veel asi piirdunud, kui auto ära pargitud siis oli ka jupp nuputamist, et kuidas auto ja aarde vahele piisavalt kuiv trajektoor leida. Äge koht. Aitäh peitjale.
Proovisime siitpoolt vett ja sealtpoolt vett ning saime ikka õnneks kivihunnikul aardekarbiga kokku. Nii kui mägikitsed :). Aitäh peitjale! Uurime edasi.
Tegime väikese nelinurkse matka nelja aarde juurde. See oli neljas. Liikusime Karulaugu juurest mööda suurt valli aarde poole. Vot siin oli karulauku igal pool, paari nädala pärast saab juba korjata. Aitäh!
Leidsime 22.01.22. Jää aitas :)
Karulaugu juurest siia. Õnneks oli piisavalt head jääolud, et hõlpsasti aardeni jõuda. Aitäh!
Kui Ott poleks tähelepanu nõudnud, siis poleks täna üldse siia kanti sattunud aga nüüd sai juba siin oldud ja siis mõtlesin, et heakene küll - võtab siis selle viimase veel leidmata tavalise siit ära aga kohapeal vaatas 40 meetri pealt vastu vesi, mitte aare ja mul polnud vähimatki soovi hakata talisuplust tegema või siis otsima kohta, kust ligi pääseb. Astusime lihtsalt kand ja varvas auto poole ja võtsin uue karbi sihikule.
Arvasin, et teekond siia on hullem, aga õnneks ei olnud väga keeruline. Vanakooli peidukaid siin piisas, aga välja tuli karp alles siis, kui nulli läksin. Aitäh!