Maxi 3

Ei näinud abivahendeid.

Panen mitteleiu kirja. Esimese hooga nullis targemaks ei saanud. Abivahendid nagu eelmistest logidest lugeda, on ammu kadunud. Järgmine kord uuesti.

Nullis ühtki abivahendit silma ei jäänud ja ilma selleta ei hakanud hiromanti mängima.

Aitäh aarde eest!

Lõpuga andis askeldada, aga loodus pakkus samas nullis lahkelt abivahendeid.

Siin jäime täitsa hätta, aga tänu taevaste jõudude soojale abikäele pääsesime siiski logima. Esimeses punktis leidsime kenasti koha, kust saaks koordinaadid, aga abivahendit ei näinud. Tükk aega otsisime ja arvasime, et keegi on abivahendid pihta pannud, aga siis selgus, et maskeering on nii võimas ja poleks kahtlustanudki, et tegu on suure karbiga. Olime juba nõnda rõõmsad, kuid karpi avades selgus, et see on katki ja läbivettinud ning küllak ka tühjem, kui peaks. Abivahendeid oli, aga mitte neid, mis aardeni aitaksid. Kaupo va insener leiutas olemasolevast siiski abika kokku ja tänu temale sai ka logitud. Aitäh ägeda väljakutse eest!

Nullis passisin tükk aega juhmi näoga, siis hakkas vihma sadama ning läksin autosse mõtteid koguma ja logisid lugema. Peale vihmasabinat läksin tagasi nulli ja otsisin abivahendi üles. Kahe vihma vahepeal sain nime ka kirja. Tänan.

Päris ignoorlistis see aare polnud, aga silm oskas seda alati väga osavalt kaardil vältida. Nüüd tõi Carolys mind siia kohale ja olin sunnitud asjaga tegelema, sest sinist nägu ka siia aardele külge ei soovinud. Kui ammustest piltidest abi saime ning lisasime veidi lihtsat loogikat, siis oligi sobiv koordinaat käes. Kahju, et lõpu abivahendid keegi taskusse on pistnud. Nendega oleks asi päris lihtne olnud, aga nüüd pidi olemasolevast leiutama hakkama. Pusisime tükk aega enne kui topsi kätte saime. Käed olid täitsa läbi lõpuks, aga rõõm meeletult suur. Tänud!

Natuke seiklust, natukene mõistatust ja oligi minu arvates väga edukas Paldiskis käik. Kunagi sai selle aarde alguses käidud, kuid miskit tarka ma siin ei teinud. Ka seekord pidin otsima eelmise korra pildid välja ning siis sai juba nii mõnigi asi palju selgemaks (oleks veidi tähelepanelikum olnud, oleks piltidetagi). Seejärel hakkas asi Annil juba hargnema ning peatselt olimegi lõpus, kus saime harjumuspäraselt üsna palju pusida enne kui aardetopsi kätte saime. Oleks esimeses punktis abivahend alles olnud, oleks palju kiiremini läinud, kuid sai selletagi. (1129) Aitäh!

Siin läks juba esimeses punktis juba omajagu aega,ei saanud neid numbreid kuidagi ritta aga siis saime väikse tõuke ja numbrid olidki ilusasti reas.Teise punkti abivahendid olid kadunud ja pidime looduses leituvaga hakkama saama.Meile meeldis.Aitäh!

Eelmisest külastusest on mul mitu mälestust. Üks mälestus, mis mh on ka paberil (kuna sinna tekitasin ka Scoutspataljoni märkmeid ja elu näitab, et kohapeal lahendamata jäänud mõistatuste lahendusvariantide andmeid ei tasu liiga kergekäeliselt minema visata, paar aastat hiljem võib tuvastada, et andmed on hea, õpi vaid neid õigesti lugema) kirjas, on see, et sain jälle samu numbreid. Ja need numbrid mind lõppu ei aidanud. Need 12 millegagi ja pea 3 kilomeetrit eemal asuvad punktid jätsin heaga kõrvale. Igatsesin geokontrolli, aga selle puudumisel aitas hoopiski varemleidnu mind edasi.

Aga teine mälestus ju ka: olen veendunud, et raamatuni jõudmiseks oli abivahendite hulgas üks või isegi kaks sobivat abivahendit. Varemleidnu sõnul olid need abivahendid üldsegi mitte kaua aega tagasi seal ka olemas. Mina tassisin seega abivahendite kasti asjata lõppu, sest sealt ma abi ei saanud ja pidin omaenda kaasasolevate abivahendite hulgast vajaliku leidma.

Seega tänan peitjat ja jätan samas ka sellise pooliku hooldusvajadusteate üles.

Numbreid oli palju ja seda segam kõik oli.
Veidi nõu pidanud, saime lõppu minna.
Tänud

Siia tahtsin Eneli juba ammu tuua. Põhjus selles, et olen siin korra käinud ja üritanud seda pureda ja logimata jäänud. Ka sel korral jõudsime kohale, vapralt asusime purema ja kui poole tunniga midagi aru ei saanud, siis läks juba geokõne peale asi üle. Ja siis pikalt ja pikalt arutades käis ühel hetkel see "ahhaa" hetk ära. Kas me ikka kontrollisime kõik asjad üle. Mkm. Kuigi endale ju tundus, et kõik on loogiline ja lahendatav. Aga no näed siis. Ja siis läks juba peoks.

Võib seda aaret igati kiita. Väga originaalne ja kena teostus. Oli tõesti väärt, et siia taas tulla. Tegelt oleks ka siis seda väärt, kui 5 korda käia. Igastahes üks väga meeldiv käkerdis. Mina tänan.

Jõululaupäeva tähistaiseks igati sobiv. Teised käivad ja söövad vorsti, meie logime lahedaid aardeid.

Sai tehtud väike geosutsakas enne jõulupidustusi. Ja ega see lihtne pähkel polnud ära lahendada. Proovisime üht-ja teistpidi, kuid tundus et loogika tuleb numbritest välja imeda ja miski pole päris see. Tuli kasutada õlekõrt (kõne sõbrale)... Ja sedasi sai lõpuks leitud ka mõistatuse puuduv lüli. Ülimalt vahva idee ja teostus!

Olime tükk aega kahevahel, kas üldse lähme seda aaret piiluma. Kindel eesmärk oli samas piirkonnas üks teine aare logida ja kartsime, et jääme pimeduse kätte. Kuid kui olime juba umbes 100 m kaugusel, siis otsustasime vähemalt esimesele punktile pilgu peale visata.

Esimese hooga saime mitu versiooni numbreid, kuid mitte ükski neist ei paistnud sobivat. Hakkasime juba loobuma, kui märkasime veel ühte olulist detaili ja siis oli juba hetkega järgmise punkti asukoht käes. Kuna me polnud veel ikka kindlad, kas üldse selle aardega edasi liigume, siis pakkisime kõik korralikult tagasi ja läksime hoopis ühe teise aardega tegelema.

Kuna tagasiteel autoni jäi teine punkt nagunii teele ja päris pime veel väljas polnud, siis läksime ikka seda ka piiluma. Lahendus oli varemnähtud ja saime kohe aru, mis abivahendit meil vaja läheks. Salme tegi siis kiire jooksu esimesse punkti ja tõi vajaliku ning saimegi hõlpsalt aarde kätte. Logiraamatu ümber olev minigrip oli täitsa räbal, panime uue.

Aare oli toreda ülesehitusega, täname!

PS Abivahendite välimine karp on täitsa katki.

Kõik oli loogiline ja peaaegu ausalt sai tehtud ka. Tänan.

Igast postide ja aknaruutude loendamine ning kõrgem matemaatika on välismõistatusena kuidagi aina enam vastukarva käima hakanud. Seega siin oli vahelduseks väga põnev lahendus. Raalisime ühte ja teistpidi, lõpuks varemleidnu Loona veits aitas ka, kuna ei saanud pihta miks need numbrid meie jaoks ebaloogiliselt risti-rästi jooksevad. Teises punktis opereerisid Airi ja Liis logiraamatu peidukast välja. Tänud peitjale!

Minu esimene multi-mõistatus, mille juures ikka ise ka päriselt käpa valgeks sain. Esimese punkti juures tegime kõik nii, nagu Loona eelmine kord teinud oli, aga tema (õiget) vastust kätte ei saanud. Sellest hoolimata haarasime abivahendid kaasa ja jalutasime edasi, kus sai juba surutud nii nõu kui ka jõuga. Tehtud! Väga vahva teostus asjal.

Eest küsiti, et kas mul see aare leitud. Harjumaale omaselt oli automaatvastuseks ei. Selle peale öeldi, et no mine siis siit nüüd sinna. Väike oi jah, jälle tuli sisemas ära, aga läksin ikka. Eest leidsin väga toreda mõistatuse, mis tegelikult üllatavalt kiiresti ja loogiliselt lahenduse leidis. Peaaegu oleks tulnud natuke lisaks jalutada, aga geosõber haaras õigel ajal õige asja kaasa ning nii läks lõpuski ludinal. Aitäh toreda asja eest!

Leitud ja logitud. Tänud.

Võtsin numbreid (palju kombinatsioone sain igatahes). Täna sättima ei hakanud, küllap jõuab siiakanti millalgi veel tulla.

Leitud. Lahe pusimine.

Kuidagi väga palju variante saime. Osad tuli vette ka aga loobusime kuna mingit kindlust järgmise punkti asukoha kohta ei tekkinud. Ilmselt targematele mõeldud värk.

Mõistatus oli põnev, aga õlekõrs oli ka hea, eriti kuna õhtu hakkas juba külmemaks minema. Pärast seda, kui Tarvo oli põgusalt tutvust teinud rukkirääguga läks lõpp-punktis juba ladusalt. Aitäh!

Nullis nägime teisi geopeitureid, kes olid ka just sinna jõudnud. Natuke mõtlesime koos, aga nendest üks oli vist juba varem aarde leidnud ja nad ei jäänud koos meiega kukalt kratsima sinna, vaid läksid vist otse lõppu. Mina ja Marilyn pusserdasime seal pea tund aega ja lõpuks kasutasime lihtsalt üht õlekõrt. Peale seda läks ladusalt ja panime nimed kirja. Aitäh!

Oli siin alles pusserdamist ja päris rahul ma oma tulemustega ei olnud lõpuni välja. Siiski üks märksõna suunas õigele teele ja lõpulahendus oli tuttavlik ning sai kiire lahenduse. Tänan peitmast.

Eile Viljandimaalt Harjumaale tagasi jõudes oli maapind kerge valge kihi all aga selleks jõulu imedemaaks, mis meid Paldiskis ootas, ma küll valmis ei olnud. Parkisime sinna, kus tundus madala autoga mõistlik. Aga edasi jalutades oli tunne nagu Viru rabas juba... Distantsi õnnestus kõigiga hoida aga peale nädalat Viljandi aarete ja isolatsiooniga oli võrdlusmoment väga suur. Tekkis nii mõnigi teooria aga hetkel jäi asi pooleli. Lumevabamal ajal tagasi, siis on okastraati ka näha.

Läks aega ja oma 4 korda sai käidud...

Kõigepealt vaatasime allveeautosid. Siis jooksis ühe autoomaniku koer meie juurde ja ei tahtnud peremehe juurde tagasi pöörduda. Õnneks oli ta väga nunnu. Siis leotasime tosse jäises vees. Esimese punkti loogika oli mul isegi õige, aga üks number valesti vaadatud, nii et alguses käisime vales kohas. Teise katsega said numbrid õigeks ja siis läks külmunud ema tagasi autosse ja mina keksisin järgmisele väljakutsele vastu. Seal õnneks valesti enam ei vaadanud. Lõpp sai kiiresti vormistatud. Aitäh! Ilusama, kuivema ja valgema ilmaga on seal kindlasti hoopis kenam.

Kunagi käisin nullis ja sai pea 2h pead murtud aga jagu ei saanud. Nüüd uuesti ja lõpus tegin suured silmad ja nägu naerul :D ära tundmis rõõm oli suur, väga lahe :D
Suured tänud selle eest :D