MMM 11: Pirrrakas panus 🎁

Mirri ja Pirri ning selle aarde esmaleiu vahele ei oleks mina mingi hinna eest tahtnud tulla. Õnneks oli lahendus piisavalt keeruline, mul poleks lootustki olnud. Ja nüüd on Karums meite oma!!! Varsti muudetakse nimi Karumsiks. Oih, valesti väljendasin ennast – Karum, seda mõtlesin. Sinepi pätsasite meilt ära! Nüüd on mul laua peal Sineps. Noh, kui mõnus tunne see on, kui naabrid midagi pihta panevad? Olgu, veebileht ei ole peldiku sein, kuhu võib igasugust jura kirjutada. Lähme edasi või õigemini tagasi.
Vot selliste aarete pärast jäävadki inimesed (sealhulgas Wingmän) geopeituse lõksu. Normaalsed lahenduskäigud mulle meeldivad, mitte sellised, kus peab mingite arvutiprogrammide abil muukima mingit arusaamatut jada. Võta ette ja lahenda! Isegi kui läheb aega paar tundi või paar päeva, ikkagi on huvitav. Lahenduseni oleks võinud kiiremini jõuda. Oli selline tummine praad serveerituna tunki kastmes. Ootasin kogu aeg, millal saan keskenduda, aga pidevalt olid segajad peal! Reedel avaldus läheduses uus aare (no siis geopeitur tavaliselt kiirreageerib). Laupäeval öeldi: „Mine too kartulisalati jaoks kraami! Hakka ometi kartulisalatit tegema! Miks ei ole hapukurk tükeldatud?“ Tormi tahtsin ise õhtul Pirtale vaatama minna. Kahjuks oli ainult õnnetu seenevihm ja õrn tuuleke. Oleks sup kaasas olnud, siis oleks saanud vee peale minna. Jälle läks lappama!
No ja siis tuli õnnis pühapäev. Hommik, kus ei pea mitte midagi tegema. Mu esimesed kolm-neli ideed olid valed. Olin juba loobumas, et pühapäev päris pekki ei läheks. Kopeerin nüüd siia ühe lause mmmrrrttt-i logist: „Siis viimasel hetkel enne rüperaali kaane kinniklõpsatamist, et las ta jääb, jäi pilk loomulikult peatuma vajalikule“ (tsitaat lõpeb). No natuke teistmoodi oli mul, aga põhimõte jääb samaks. Pool rehkendust sain tehtud. Aga edasi? Läksin tiivad lontis catibergilt nõu küsima. Nõu sain niipalju, et: „Ma sulle seda juba rääkisin, aga edasi ma ei oska aidata.“ Vot see oli äge! Ma olin nii rõõmus, et mulle oli lahendus ette näidatud, aga sellest ise arusaamiseks kulus päris mitu tundi. Läksin edasi halle ajurakke piinama. Tuli meelde eelmisel päeval nähtud Poirot’ film – „Death on the Nile“. Kuidas on Poirot’ teema võimalik nii pekki keerata, aru ma ei saa? Kas stsenaristil mõni kaine päev ka oli seda jama kokku kirjutades? Vabandust – jah, läks jälle lappesse!
Kui ma nii kaugele olin jõudnud, siis ma lihtsalt pidin selle lõpuni ära lahendama. Ja siis ma nägin! Hari Seldoni tunne tuli peale, kui viimased pusletükid kokku klõpsatasin. Oh sa säde! Nii hea asi! Edasi läks kõik kiiresti. Tegin geopeituse lehel kolmanda rohelise kontrolli. Selgitasin catibergile mõistatuse teist poolt. Nagu arvata võis, jooksis tal seda juttu kuulates aju lühisesse. Esimene pool sobis temale, teine pool mulle, võrdõiguslikkus ruulib! Ja siis tõmbasime naaksu. Ükski hea aare ei asetse geopeituri jaoks liiga kaugel.
Ilmastikuolud andsid lõpus veel oma väikese vürtsi juurde. Meeldivalt niiskes keskkonnas panime oma STF-i kirja. Nii uhke tunne oli, et saatsin lausa logiraamatust pildi Pirrrrile. Aitäh toreda mõistatuse eest!
Nüüd koju jõudes kohustuslik MMM-kontroll. Kurjam, MMM10 jäi seekord logimata. Minevikku tulen järgmine kord. Ainult MMM6 välitööd on veel pooleli.

Kes teab, see teab. Kes teab, mida teab? Mida keegi teab, seda teab see, kes teab. Ja nii ongi. 

Millegi mitteteadmine on loomulik, aga sellest mitteteadmistest ülemõtlemisega kohutava segaduse loomine ebaloomulik. Sai seda viimast varianti kasutatud peitja aarde loomisele väärilises hulgas. Eks ta nii peab ju ka olema, sest selle aarde loomisesse on  panustatud ikka palju aega ning vaeva, tulemus selle vääriline. 

Kui kohutava segaduse loomine keeras tagurpidi tundideks päevakava, siis viimasel hetkel enne rüperaali kaane kinniklõpsatamist, et las ta jääb, jäi pilk loomulikult peatuma vajalikule. Ah nii, jaaa-jaaa-jaaa. Siis sai selgeks ka loomingu filigraansus ja mastaapsus. Aitähhh! Taaskord sai endale tõestatud, et aju on ikka võimas masin, millele tuleb osata vahest pidurit tõmmata ja rohujuurt uurida. Samas on selge, et ilma selle aju omaduse ning konstantse laiskuseta poleks inimkond isegi ratast leiutanud, kanderaam käraks ju ka. Täiesti kontekstiväliselt tuli praegu pähe mõte, et äkki siis toimus ka maailma esimene koondamine - kärule ju kahte kandjat vaja ei olnud ning ühele priviligeeritud egiptlasele öeldi praeguseks nii tundud sõnad - sa oled koondatud. Või siis saadeti norguspäi tootvale tööle. Kuid see selleks. 

Kuhu ma jäingi... ahjaa, kiitmise juurde. Aitähhh, aitähhhh, aitähhh seda piirkonda vääriliselt väärindamast, aitähhh panustamast ja ägedat aaret peitmast. Tuleb nüüd vist need MMMzid tõsisemalt käsile võtta.

Soovits lisandub siia täiesti loomulikult. Ja [FTF] -Forever To be Found with Pirrr ikka ka. Kui meiemaal see tõlgendamisemäng juba moodi on tulnud.

Aare avaldatud.