Paadimees 26

Viljandil on mitmeid kõlavaid tiitleid. Mulgimaa pealinn ja vist isegi kultuuri pealinn, tänu kolledžile. Aga üks särav tiitel on veel puudu - Sitahaisu pealinn. Tuled nautima kauneid vaateid ja kultuuri ja siis boonuseks sõõm sitta!? Imeline!
Hetkel selle aarde külastamiseks parim aeg. Võsa on veel enam vähem talutav ja kergematel persoonidel lakk-kingas ligipääs. Koordinaat on ka üsna täpne. Algul sai koordinaatidelt 7-8 meetrit järve poole mindud. Logimise ajaks jooksis see ka kenasti kahe meetri peale.
Logiraamatu võiks turismihooajaks välja vahetada. Näeb teine üsna räbal välja.

Palju vähem emotsiooni kui Paadimees 27 juures, aga palju hullem võpsulaks. Lähenemistee oli küll pigem kuivapoolsem, mõni porisem koht, aga liginemise pori eriti ei seganud. Suurem probleem oli võsa, kus sai hoolega ragistatud. Tundus nagu oleks aarde läheduses olnud kellegi kodupaik - nägin õites puud, mis tundus viljapuu olevat ning mitmes kohas õitsvaid nartsisse ja tulpe. Aga aare oli minu gps-i andmetel täpselt nullis ja leid tuli kiirelt.

Välja liikudes liikusin rumala peaga Paadimees 25 suunas, mõtlemata sellele, et Valuoja mu tee ju katkestab. Aga suutsin leida koha, kust sellest sain üle hüpatud. Selle käigus küll ehmatasime ühe pardiga üksteist päris korralikult.

Aitäh skoorivõimalust pakkumast!

Imekombel pimedas otsa komistatud.

Leitud ja logitud

Oli see vast segane värk :)

Jalutuse algus aardeni mööda Valuoja niidetud serva paitas hinge peale ellujäämismatka Idioto Topografico, kus sai sõpradega 3.5 päeva koos veedetud ja südamel olnut avatud. Ümisesin Dingo lugu "Autiotalo" - "Ja se minua niin ravistaaa". Alles lõpus, viimsed paarkümmend meetrit tekitasid hämmingut, et miks siin ja lõpuks, et miks NII pisikene, sest siia mahub ju ometi hulga suurem ja ei kaoks ka kuhugi. Kes see siia ikka satub. Isegi paadimehi aarde juurest ei paista (ja-jah, lugesin ka kirjeldusest, miks). Aitäh.

Kogemata logisin

Tänud!

Tulin 27nda juurest otse. Kõik oli tore kuni päris lõpp, kus pidi läbi murdunud võsa trügima. Aitäh!

Nr 27 juurest tulles suutsime kõigepealt ühe metskitse võsast liikvele ehmatada. Seejärel lasin kaaslasel natuke nõgesebuldooserit mängida - hea kui vähemalt üks kahest pikki pükse kannab:) Võssa jõudes jätis GPS silmad võsaveerele, mistõttu keerutasime jupp aega ühe toominga all, enne kui ma õiges suunas edasi ragistasin ja lõpuks aardeni jõudsin. Aitäh!

Tsiisas küll, mida kohta. Joonelt aardele suunda võttes jõudsin 17 meetri kaugusele ja kuna edasiminek tundus suht keeruline, läksin paremat lähenemisteed otsima. Leidsin ma jee. Samasugune patsik, aga aare 30 meetri kaugusel. Läksin siis tagasi oma esimesse stardipunkti ja hakkasin pressima. See mis seal jalge all oli, vesi või muda või mätas, polnud üldse enam oluline, oluline oli end läbi selle rägastiku pressida. Kontpuu oli oma võrsed ikka nii sasipusasse keeranud, et mõni ikka takerdus jalgadesse või haaras mütsi möödaminnes peast. Paar päeva tagasi käisin Tallinnas linnadžungli nimelise aarde juures, nooh, see oli ju jumala lapsemäng siin pakutavaga võrreldes. Aga käidud sain ja isegi tagasi sain, kuigi esialgu ei saanud enam muffigi aru, et kuhu poole ma need 17 meetrit küll pressima pean. Tõeliselt hea meel, et suvel siia ei sattunud ja sellegi üle, et tehtud see ragistamine siin. Tänud peitjale ektreemsusi pakkumast ja aaret peitmast

Tuli natuke lähenemis teed otsida, ei tahaks mõeldagi kui siia suvel tulla xD

Tänaseks tiirutamiseks valisime Viljandi linna. See siin oli meie aarderetke kuues leid :) ..oh jah, no oli alles teekond sinna aarde juurde. Mõnus metsik loodus keset linna :)

Aitäh peitjale!

Jätkuvalt mööda võsa. Õnneks on kuiv periood. Aitäh

Suvi on kuiv olnud piisavalt, et sain siia ilma kummikuta tulla. Matkasaapad olid muidugi servani ligased lõpuks. Kena võsa ja nõgeseid suhteliselt vähe. Ja päris järve kaldani jõudmine ei võtnud poolt tundigi ragistamist. Soovitan. Aitäh peitjale.

Aitäh aarde eest! Korralik võpsik.

Viimased paadimehed on pikalt oma aega pidanud ootama. Täna sai kõik kättesaadavad üles leitud.

Tänan peitmast.

Kummikuid siin vaja polnud ja Indreku pikkusest oli aarde kätte saamiseks küll. Koht tundus eemalt selline, et kartsime taas pikemat osimist, aga tegelikult oli vaid kohale murda ja võtta. Aitäh!

Leitud, logitud. Aitäh!

Kuna mul oli veel ürituseni jäänud aega viisteist minutit ja polnud ka kauge minna, siis otsustasin veel ühe kiire lihtsa sutsaka ära teha. Ahaaa, kiire ja lihtne polnud siin need õigesti valitud sõnad. Andis alles ragaistada. Kui nüüd eelmise aarde juures läks nahk märjaks, siis siin hakkasin juba ülariideid seljast ära koorima. Lõpuks jõudsin sihile ja peale logimist pidin juba jalad kõhualt valja võtma. Tänud aarde eest.

Kuna jalad olid juba märjad, siis otsustasime ka siia liikuda.

Leitud, logitud, tänan!

Blaaahhh, no oli ikka paras võsakas. Jupp aega tiirutasime, lõpuks jäi õige asi silma. Kui paadimees sellisesse paika enda paadi tooks, siis võiks ta küll päris kindel olla, et seda pihta ei panda.

Leitud

Oi kus siin andis ikka ragistada.Kõigepealt leidsin kellegi kollase mustriga labaku ja kõige lõpuks aarde.Hea, et puud lehtes ei ole.Aitäh.

Sama tarkus siin, et hea kui sõber kaasas, kes võsas suuremad ringid ära teeb ja siis ise lihtsalt õiges kohas õigel ajal oled :D Aitäh!

Leitud tänan

Leitud, logitud, tänan

Logimise ajal oli kuulda, et mingi loom krõbistab lähemale tulla. Kass? Sellises kohas? Vaatas mind nagu lolli, viskas saba uhkelt püsti ja suundus edasi järve poole.

Võsa, võsa ja veelkord võsa. Hea oli, et võsa lehtes ei olnud. Seni kuni meie mööda võsa aarde suunas manööverdasime ja logiraamatu välja võtsime, saabus kohale ikside tiim. Logisime koos aarde, paar sõna lühikesel tagasiteel ja seejärel läksime lahku oma leidmata aardeid otsima. Aitäh.