Viljandi

Aarde sai kätte aga logiraamatuga läks aega. Logiraamat märg ja vajaks kotti

Aarde saime kätte, aga logiraamatut mitte. Sulatasime pliidi kohal, remontisime ja viisime tagasi. Aitäh!

Aare kuivatatud ning tagasi omal kohal.

Mõistatuse osaga probleeme polnud, kuid infotahvliga jäin pikalt toppama. Nüüd aga sai Anniga asi võiduka lõpuni ettevõetud. Kui juba aare nähtud, proovisime ka kätte saada. Eest leidsime aga kinni jäätanud logiraamatu. Viisime teise mõneks ajaks sooja kuivama ning tee Viljandist välja sai koos aarde tagastamisega tehtud. Aitäh!

Ei mäleta, kas eelmine kord nullis käies oli puudu varustusest, või tahtmisest seda kasutada, aga lõpus sai ainult konteineri kaugelt imetlemisega piirdutud. Seekord, koerailmale vaatamata, lirtsusime otse lõppu ja panime nime vettinud raamatusse kirja. Raamat on küll kirjutatav, aga tundub, et kinnitusviisist tulenevalt on konteineri sisemus ilmastikule piisavalt avatud, et raamatut korralikult niisutada. Peitjal tasuks väike remont ette võtta. Ilmale kohaselt, vettinud tänusõnad peitjale!

Koduteel tegin peatuse. Seekord olin autoga ja seal juba varustust leidus, saingi suurema vaevata nime kirja. Aarde sisu oli niiskevõitu. Aitäh peitjale.

Numbri juures sai käidud juba kunagi lumisel ajal, aga siis oli mu abivahend parajasti katkine ning üldse oli rohelusevaesel ajal siin veidi ebamugav toimetada. Abivahend oli tegelikult päris pikalt katki, sain vahepeal ka ideid, et 3D printerit selle parandamiseks kasutada, aga tegudeni ei olnud jõudnud, kuni täna hommikul kohvi juues lõi järsku pirni põlema, et mul on ju sõbra poolt prinditud paar karabiini olemas, mida abivahendi tuunimiseks edukalt kasutada saaks. Mõeldud-tehtud - jäi üle vaid tehtu ka praktikas üle kontrollida. Lõpu poole veeredes jäi number veel eriti ilusti mu kaardirakenduses ette, varem polnudki seda niimoodi märganud. Lõpp oli võrreldes talvega küll muutunud, aga pühapäevase päeva puhul õnneks kedagi siiski objektil ei toimetanud ning selgus, et see prinditud karabiin sobis aarde alla toomiseks ideaalselt, alla minuti töö nii üles- kui allapanek. Logiraamat oli üsna ligumärg. Aitäh peitjale!

Selle aarde avaldumisel heitsin talle väikese kõõrdpilgu ja siis kõõritasin natuke kaarti ka. Tulemusteta. Aga kuna mu õde on üle poole oma elust Viljandis elanud ja teeb siin väikestviisi linnatuuregi, siis tema teab sellest kaunist linnast küll pea kõike (kusjuures esimese hooga ei teadnud ta mitte, kus see müstiline hobene on, mida ühe mõistatuse lahendamiseks vaja oli). Igatahes sai koht tuvastatud ja siis ta muudkui ootas ja ootas ja ootas, millal ma lõpuks sinna ka logima jõuan. Täna siis jõudsin. Kõrval krundil käis küll ülimalt vilgas tegevus, aga see tegevus oli lausa nii vilgas, et sellest osavõtjatel polnud mahti hetkekski ringi vahtida, nii et võisin jumala rahus seal aarde allatoomiseks vajalikke tegevusi teha. Selle Viljandiga siis lõpuks ometi ühel pool. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest.

Esimese hooga ei saanud kuidagi minema, vahtisin küll kaarti nii ja naapidi ja erinevatelt kõrgustelt, aga no ei saanud pihta. Suure nügimise peale sain ikka lõpuks mingi punkti paika. Nüüd siis tsiklitiirul käisin vaatasin üle. Infotahvli leidsin ja pool rehkendust sain tehtud. Vahtisin veidi aardega tõtt, aga kuna sobilikku abivahendit kaasas polnud, siis jääb vormistamine mõneks järgmiseks korraks.

Mõistatus juba tükk aega tagasi lahendatud ja täna käisin asja kontrollimas. Topsi nägin aga arvestades maastiku raskusastet siis käed taskus kohale lonkides polegi lootust logida. Äkki kunagi teinekord satun mingi abivahendiga siia...

Logiraamat kuivatatud ja aare oma kohale tagasi pandud. Edu!

Kunagi kui aare avaldus, siis panin punkti kaardile, kus tundus, et võiks õige koht olla edasisi juhiseid otsida. Täna möödasõidul tundus, et võiks uurida, kas olen õigesti aru saanud. Lootsin, et ehk varakevadine lehevaba ümbrus soosib ka topsiga silmside saavutamist. Selgus, et seda soosis hoopis möödunud öö kevadtorm, mis oli topsi puu otsast alla pillutanud.

Kuivatasin topsis olevat logiraamatut ja topsi sisu auto ventilaatori abil kuivemaks ja panin autos juhtumisi vedelenud paariastmelise treppredeli abil topsi nii kõrgele kui õnnestus. St mitte eriti kõrgele. Peitjat teavitasin oma tegevusest ka.

Kui ma tegevuse lõpus oma treppredeliga auto poole sammusin, siis selgus, et kuigi linn tundus talvine (öösel maha sadanud lumest oli midagi veel siin-seal alles), külm, kõle ja inimtühi, oli mu auto kõrvale seisma ja mu tegevust jälgima jäänud üks mugu. Kui ma redelit autosse asusin panema, siis ta uuris, et mis loomi ma loodan rajakaamerasse püüda, mille ma nüüdsama üles riputasin. Ma mõtlesin, et kõige kergemini usuvad inimesed alati seda, mida nad eeldavad. Seepärast ei hakanud tema arvamust ümber lükkama, seletasin talle, et täitsa ükskõik, vaatame mis saab. Äkki mõni siil tuleb. Ta andis lootust, et isegi rebast on siinkandis nähtud. Mul nüüd täitsa kahju, et rajakaamerat selle aarde küljes pole, tahaks vaadata küll, kuidas rebane ringi nuusib seal :)

Aitäh peitmast!

Minu mõte töötab aeglaselt ja tänu sellele ka jäid kõik abivahendid autosse. Oli tore väike sündmus siin. Tänud olijatele ja tänud peitjale aarde eest.

Tänud aarde eest!

Teine kord siin. Töövahend oli kaasas, aga ilmnes, et võiks olla hoopis teine töövahend. Vedas, et Meet ja Greet Viljandi sündmuselt kandus siia kevadtuultega geopeitureid koos sobilikumate tööriistadega. Proovimise käigus ilmnes küll, et kõige tulemuslikum on kahe erineva töövahedi kombineerimine ja seda me ka tegime.
Leitud. Aitäh!

Leidsime. Tänud peitjale

Geopeituse toetustuuri sündmuselt liikuma hakates, sõitis tuttav pirukas meiega kangesti ühte rada. Õnneks olid nemad kiiremad ja jõudsid oma abivahendi enne välja sikutada kui meie autost välja saime. Sündmuskohal võtsime meile omase poosi sisse ja suunasime ja juhendasime võõraid, kuidas Viljandis aardeid leitakse. No natuke asjalikumad olime tegelikult ka. Sellise suure kambaga oli natuke lihtsam toimetada ka. Mugud ei hakanud liigselt huvi tundma.

Vajalik info oli hangitud suvel. Käisime lõppu kaemas, abivahend oli puudu. Konteinerit ei näinud, süüdistan suviseid olusid.

Täna oli abivahend kaasas. Kui konteinerit nägin selgus, et mugavam hoopis teise abivahendiga logida. Õnneks oli ürituselt saabunud kaasmängijatel teine abivahend olemas. Liitsime need kaks sobilikus formaadis ja kõik said toreda ideega aarde logiraamatusse nimed kirja panna. Just idee eest FP. Kohalikele kerge aga ka võõrastele tehtav. Jälle targem inimene. Aitäh!

Kevad. Kõik tärkav ilu on ees, hinges tärkab taas esimene armastus, keha on rahutu ja ei lase ühes kohas püsida. Päike kuldab kaski, mis on oma mustavalges triibulises kleidis aasta seksikamais vormis. Kohe kohe tuleb massiline klorofüll ja varjab selle kauni graatsia ära. Aga praegu on kõik imeline.

Vinge aare kõrgustes alla toodud ja ka tagasi pandud, tänu Trami abile ja Reivili tööriistadele!
Nüüd tean täpselt, mis on normaalse geocacheri jaoks vajalik varustus: korralik, ökonoomne maastur (võib ka kastiga olla), kus saab katusele astuda. Kokkukäiv alumiinium redel (mida võiks ikka täiega kokku panna), teleskoop õngeritv ja 3D printeriga tehtud konks!
Aga muidu, mugud, kes seal ümberringi ringi vudisid ja oi neid oli palju, pühapäev ju kõik tegelevad lihtsalt mõtetu jalutamisega. Aga meie, olime normaalsetes ja fokuseeritud lõõgastavates tegemistes! Siis tuli perekond mugusid ja hakkas arutlema, kas me püüame kala või riputame lippe, et võidelda spaa ehituse vastu.Sellele linnale on vaja hädasti spaad. Neil on vaja lõbutseda, Viljandi järves ja väiksemates spaa moodi tiigikestes ei ole seda jõudu elektriga tuhadeid kante vett soojaks kütta.No minu esimene nii karm aare, tänud peitjale.Oli super koostöö otsijatega.

Logiraamat oli märg, kuivatasime autos krõbisevaks ja tagasi oma kohale!

Suure numbri leidsin, infotahvlilt sain info aga konteineri kättesaamiseks abivahendei ei olnud. Nüüd Viljandisse minekut plaanides võtsin aegsasti ühendust peitjaga ja uurisin kust saaks abivahendit laenutada. Peitja Reivil oli lahkesti nõus oma abivahendeid laenama. Nii läksimegi täna Skingirliga aarde Mänd+1 juurde ja kohtusime peitjaga. Saime abivahendid ja läksime skoorima. Objektil tundsid mööduvad mugud huvi mis me teeme, kas hakkame lippe riputama. Tegime kiire geopeituse infominuti, mugud olid üllatunud ja soovisid meile jõudu. Varustust tagasi viies meenus meile et meil on kaasas värskelt lokki kuivatatud Kääbiku logiraamat. Pakkusime Reivilile logimiseks aga tal oli see leitud, logitud. Niiet ei läinud õnneks, oleks ju mega kui sulle tuuakse logimiseks logiraamat koju kätte:) Tänud peitjale kes meile võimaldas originaal abivahendite uuesti testimise ja aitähhid ägeda aarde eest!

Mõistatus lahenes suht kärmelt ja vahepunktist saime edasi aga lõpus vajaminevat abivahendit meil kahjuks kaasas polnud. Logidest lugesin välja küll millist vaja aga lootsin ikka ilma hakkama saada. Ilma abivahendita konteinerit ikkagi kätte ei saa.

Poolel teel, üks abivahend jäi puudu.

Kodutööga läks veidi aega kuni pilk õige koha peale jäi. Edasi oli juba aimatav, mis teha tuleb ja nii oligi. Lõpu jaoks oli meil õnneks piisavalt abivahendeid, et nimed kirja saada. Aitäh peitjale!

Tänud aarde eest!

Päris tore erinevate abivahendite järelekatsumise topsik see siin. Ühe öösel, kui asukoha vihje sain, püüdsin taskulambi abil leida, aga ei märganud. Nüüd aga torkas kohe silma ja sai kiiresti nopitud. Kiidan topsiku ülesehitust - see võiks siin vastu pidada aastasadu. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Kodutöö polnudki väga raske, kuid edasi juba veidi toimetamist. Ma ei teadnuki, et nii nutikat abimeest võib vaja minna - midagi uut. Aga edasi tuli kõik pikad abivahendid mängu panna. Leitud ja logitud. Tänud!

Kodutööna suur number leitud,kohapeal õnneks abikad kõik olemas.Aitäh!

Veetsin öö sellele aardele lähedal rannas. Hommikul tukkusin peale kolme ööd telkimist ja maapinnal üliõhukese mati peal pisut kauem kui plaanitud. Virgusin alles valges. Avastasin, et keegi on mu matkatossud minema vedanud. Üks vedeles mõni meeter magamisasemest. Teist otsisin kõrgema rohu seest vähemalt oma 10 minutit, kuid tulutult. Jõudsin juba kiruda, et jäle tuleb kaks uut tossu osta, kuigi üks ju olemas ;-) Siis aga suunasin pilgu kaugemale niidetud muru peale ja miskit seal vedeles. Hurraa, leitud! Pagana higise tossu lembene rebane, kährik vm elukas.

Täna piidlesin ka tükk aega aardemeistri suunatud kohas, midagi silmamata. Kui läksin järgmise isendi juurde, hakkas aare kohe silma. Lühikeste pükstega kõhklesin küll pisut, ent juba teine katsetus oli edukas ja nii see aare logitud saigi. Praktiliselt mu alt möödunud koolijuts ei silmanud ei mind ega maas vedelenud telefoni.

Aitäh keerulist aaret peitmast! Enim võttis aega suure arvu leidmine. See oli ka lahedaim avastus, polegi seni silmanud - liiga suur :D