notification_importantAare asub alati koordinaatidel.
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Kuru käänu

Peitis 21.11.09 Sandra & Maario [loom]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Lääne-Virumaa
Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.0
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Kuru käänu aare on peidetud sellenimelisse kohta, kus kohtuvad Kuru oja ning Soodla jõgi. Aarde peidukoha läheduses asub kopratamm ning läheduses on näha jälgi nende vennikeste tegevusest:)

Tänan geopeitureid, et selle aarde peitsin. Sain ise jala märjaks ja muidu oli huvitav:p

Aare sisaldas peitmise hetkel: Logiraamat, geopeituse juhend, pastapliiats.

Auto tasuks jätta ning aardele läheneda koordinaatidelt: N59° 15.404' E025° 51.031'

Vihje: Inngn cvygr

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: pole

Aarde sildid: soovitan (4), lahe_teostus (4), omanikuta (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC21829

Logiteadete statistika:   98 (89,1%)  12   13   5   7   0   0  Kokku: 135


Vihjepilt



16 detsember 2017 ei leidnud D, J, O, G ja [kaits747]

Nii vähe on õnneks vaja. See oli meie tänase päeva parim mitteleid. Mitte sellepärast, et me ei leidnud vaid laheda koha tõttu. Oma seal oleku ajal nägime vähemalt 5 rongi kah. Peale konsulteerimist aarde taastajatega leidsime küll ühe inimtekkelise objekti kuid aare jäi peitu. Hea meelega tuleme siia tagasi. Üldse on imelik, et me enne pole siia jõudnudki. Täname


jää ei kandnud (mind)


geokuhja otsas. Objekt nr 2 kohal



üle vee


20 august 2016 ei leidnud Iti, Mattias, Priit, Ragne ja [jersikas]

Päike hakkas vaikselt ja venivalt tõusma, linnud hakkasid laulma, seeni oli nii palju, et oleks tahtnud korjama jäädagi ja isegi Ragne suutis olenemata ämblikuvõrkude olemasolust vapper püsida. Jalutasime paraja maa maha, nautisime loodust, suu oli pohlasid täis ja tuju hea. Kui aardele lähenema hakkasime, silmasime päikese käes mättal peesitavat ussinoorukit, kes ennast meie tulekust häirida ei lasknud. Lõpuks kui oja ja jõe ristumiskohale jõudsime, saime kõvasti otsida. Nii kõvasti, et võtsin Itilt kõrgemad kummikud, ronisin üle puude ja kukkusin kiljatusega vette. Kummik ja märg puu kokku ei käi, hoia kinni nii palju kui tahad. Suutsin ka telefoni ära uputada, andsin selle Mattiase hoolde ja läksin edasi otsima. Mis iganes ta sellega tegi, see mõjus, sest telefon töötab ka selle logi kirjutamise päeval väga hästi. Lõpuks saime aru, et olenemata kaardil kuvatavast infost, tasub selliseid retkesid veel teisteltgi kaartidelt üle kontrollida, sest üks korralikum lehekülg näitas, et aare asub ilmselt jõe vastaskaldal, mitte sellel, kuhu me tulnud olime :D Mis seal siis ikka, võtsime ennast kokku, jalutasime mööda mõnusat maastikku tagasi autoni, et see otsing mitteleiuga lõpetada ja edasi suunduda. Kuru käänus käik aga oli olenemata vahejuhtumitest igati tore, sest varahommikune raba on omamoodi vaatamisväärsus.




Peesitaja


5 veebruar 2016 ei leidnud Carolys ja Taavi [sun123451]

Parkisime soovitusliku parkimiskoha lähedusse ja jalutasime sirge lõpuni. Kummipaati meil kaasas polnud seega jalutasime autosse tagasi.

4 mai 2013 ei leidnud andres [andres]

Maastiku raskusaste tekitas muidugi juba ette kahtlusi, kuid proovima ometi pidi. Esimene ots läks kenasti: auto teeäärde, kerge jalutuskäik, tublide loomade tehtud vägagi kapitaalne sild ja suht kuiv kuigi veidi võsane kraavikallas.

Aga sadakond meetrit enne sihtpunkti hakkas jamaks kiskuma. Kevadised veed tõkestasid korduvalt tee, kui mõned esimesed ojakesed olid kergemini ületatavad, siis mingi hetk jäi teele juba väiksema suvise jõe mõõtu takistus. Katse ringiga minna viis mind tõelisele pokumaale. Aga need olid ühed väga karmid tegelased, tõsiste raskustega suutsin veidi edasi liikuda, kummikud olid juba lühikeseks jäänud ja kippusid pinnasesse ära kaduma. Nii et sinnapaika need ca 60 viimast meetrit jäidki...

Tuli tunnistada et füüsiline ja moraalne valmisolek ei ole piisavad. Peab tõsiselt mõtlema mis aastaaeg seal lähenemiseks parim on. Aga tänud loodusega vahetu (vägagi :) ) kokkupuutumise võimaluse eest igal juhul!

11 november 2012 ei leidnud Tiiu, Merily, Andres ja jäljekoer Flora [kolla]

Seekord pressisime ennast ikka palju lähemale kui eelmine kord. Kui nii edasi läheb, siis kolmas kord ehk saame kätte ka. Ja niisugused aarded, kus pead mitu korda käima, need jäävad meelde. Mingid hiiglama porised ja sada aastat pügamata lambad vahtisid meid imestunud näoga. Eks me olime vaatamisväärsed ka!

11 november 2012 ei leidnud Tiiu, Merily, Andres ja koer Flora [themerru]

Käisime luurel. Kuid nullini välja ei jõudnud ka seekord.

5 juuli 2012 ei leidnud Tiiu, Merily ja jäljekoer Flora [kolla]
Proovisime siit ja sealt, ületasime üht kraavi ja purre osutus mädaks ja läks raksti keskelt pooleks. Aga ületamiseks sobib ka niisugusel kujul, pole hullu! Kohale ei jõudnudki, jube-kole-märg oli. Eks teienkord proovime jälle.
6 veebruar 2010 ei leidnud Imre ja Airi [triick]
Külm oli maastiku raskusastet kordades väiksemaks muutnud. Auto jätsime jalakäijatesilla juurde ja sealt edasi kõndisime mööda jääd mõningate kõrvalepõigetega aardeni. Jää oli kobraste jalajälgi täis ning vilka elutegevuse jälgi paistis kõikjalt. Kuid nullis ei hakanud peale kopra pesa sissekäigu mitte midagi sobivat silma. Ei oskagi öelda, kas lund oli liialt palju, et lumega leitav aare osutus siiski mitteleitavaks või olime lihtsalt saamatud. Kopra ukse ees ei tahtnud suuremat pidu ka korraldada.
20 detsember 2009 ei leidnud Marko [bigmarx]
Seekord sai siis kohale jõutud, kuid kas tasapisi pimedaks kiskuv päev või värskelt sadanud lumi sai segavaks faktoriks, igatahes peale pooletunnist ringi trampimist ja jala märjaks saamist sai loobutud.
12 detsember 2009 ei leidnud Marko [bigmarx]
Käisin nagu kass ümber palava pudru. Püüdsin läheneda ühelt poolt ja teiselt poolt, kuid ikka läks vesi nii sügavaks, et põlvepikkuse kummikuga edasi ei saanud.
6 detsember 2009 ei leidnud Lembit [polekala]
Ega otsimine polnudki väga plaanis, kuid ei leidnud sellegi poolest. Otsustasin minna vaatama, kaugele tossudes jõuab. Jõudsin kusagil 123 m kaugusele. Sealt edasi oli väga kahtlane, kas praeguse vee tasemega saaks sealt edasi ka kummikutega. Ilmselt jääb soojemat ilma ja madalamat veeseisu ootama - koht aga mõnus, tundub, et sinna võiks ka kalatreti teha.
28 november 2009 ei leidnud Miki ja Blond [miki]
Selle aarde kohta võiks nii öelda, et kui eeltöö tegemata, siis ära torgi :) Korraliku geonädalavahetuse lõpus ja pimedas otsustasime nuuskima minna ning usaldasime vaid GPS'is olevat Eomap kaarti. Eomapi kaardil ei ole muidu häda midagi, kuid selle aarde juures ta oli ühe jõekese mõnikümmend meetrit nihkesse joonistanud mistõttu lähenesime lõuna suunast. Peale paaritunnist metsas rügamist ja erinevaid ojasid ületades avastasime ennast 23m kaugusel aardest ning ikkagi teisel pool vett :). Kohapeal tegin veel kõne Raivole, kes kinnitas, et olengi valel pool. Kodus maa-ameti kaarti vaadates sai kohe selgeks, kuskohast tulema oleks pidanud :). Eks teinekord tagasi.