Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
(5/2-0/1)° (1+2+4)’ (3/2-1),(5/(2*3)-(2+1))”
((0+1+2)*3)° (7/5+3)’ (2*(6/4-3)-0),(1*3)”
Palun olge oma logiteadetes diskreetsed.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 72/98 |
Aarde sildid:
muguoht (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC22FJ0
Logiteadete statistika:
89 (81,7%)
20
14
2
4
1
0
Kokku: 130
Täna oli Tallinnasse asja ja hommikul jäi pisut aega hüüumarki otsida. Mõistatuse lahendus andis kodus küll Pihtas-põhjas!, kuid see jäi ka viimaseks hüüumärgiks mulle. Nullpunktis olid ainult küsimärgid kus? kus? kus?. Lörtsisajune ilm lubas muguvabalt toimetada, aga TTÜ koolituse algusaeg pressis peale. Mission interrupted temporaly. I'll be back
See are on mul nagu pind p....ses, sest selle aarde null on minu töökoha peale, siis on nagu põhimõtteline küsimus, et selle peab ära lahendama. Mõistatuse lahenes üpris ilusti, kuigi esmapilgul tundus, et mida mõistatust, ainult "!". Aare jääb minu tavalisest teekonnast eemal ja selleks tuli spetsiaalne retk ette võtta, kuna me parajasti siin kandis liiklesime, otsustasime siis selle ära korjata. Otsimise algusest pole midagi rääkida, aga lõpus oli hea seik. Neti möllab õigest kohast natuke eemal, mina olen omas arust õiges kohas peadpidi ühes augus. Kui ma siis ühel hetkel pea sealt august välja võtsin, vaatab mulle vastu mugu, kes oli just oma kesvamärjukese pudeli avanud. See mees polnud meid märganud. Nüüd küsiti meilt, et mis me siin teeme. Ei osanud midagi muud vastata, kui "Uurime loodust". Paistis, et see vastus teda rahuldas ja ta asutas end teele. Aga aare jäi kahjuks peitu.
Mõistatused mulle meeldivad. Selle aarde leidmisega kohapeal vaeva ei hakanud nägema, kuna koht ja vaade ilusad, otsustasime otsimise kevade peale jätta, et oleks põhjust tagasi tulla. Tänud siia juhatamast!
Saabusime siia ümberläinud hüüumärgi juurest positiivsete tunnetega. Täna juba 2:0 meie kasuks. Kohe, kui olime järgmisele tasandile jõudnud, saime aru, et mugude tõttu võib otsimine võimatuks osutuda. Aga läksime siiski. Jõudsime kohale, saime ühe silmaga otsida, samas teine silm jälgis pidevalt ümbrust. Ja ega oligi nii, et otsimisega sai õite vähe tegeldud, sest nii kui ühed mugud lahkusid, nii olid kohe teised kohal. Tegime seal natuke aega parajaks ja lahkusime tühjade kätega. Üks kaval koht seal muidugi on, aga sealt ei suutnud silm selle mõne muguvaba sekundiga miskit head tuvastada. Aga koht iseenesest oli väga huvitav, hulga huvitavam, kui alumisel tasandil.
Juba Pardiralli juures täienes äkitse meie geosõnavara uue sõnaga: muguptus (hääldatakse nagu Egiptus) ehk siis mugu-uputus. Seda on hea mugav tarvitada sellistel juhtudel, kui on väga palju mugusid kohal ja on tarvis nende kuuldes nende rohkusest rääkida :)
Eks millaski tagasi, muguvaesemal ajal.
Kuna i leidmine ebaõnnestus, siis mõtlesin et võtan vähemalt selle ära. Kohale jõudmine nõudis omajagu füüsilist pingutust, paraku aaret ei leidnud ühestki GPSi pakutud kohast ega ka selle lähedalt (kui see just eelkirjeldatud pudel polnud).
Mõistatus tõi mind tagasi koolipinki....kiire lahendus sai kohe ka rohelise tule. Otsisin siit ja sealt ja kindlasti mujalt ka. Ja õigest kohast ja valest kohast, aga kahjuks ei suutnud leida. Loomulikult juhul kui see polnud kinni kiilunud plastmasspudel.
Vaatasin just, et eelmine mitteleiu logi oli 2 aasta tagant, mai lõpust, kuigi siis oli aare vist üldse kadunud. Paar korda olen seal veel käinud, tulemusteta. Täna läksime jälle üritama - mega tuul oli, mugusid polnud, aaret ei leidnud. Aga me tuleme veel tagasi.
Uusi ideid tegelikult ei olnud aga kuna siitkandist mööda sattusime minema siis vaatasime koha uuesti üle.
Ei leidnud. Tundus üks hea loogiline koht aga ei midagi seal polnud. Ilus vaade oli see-eest.
Uus katse aga ikka ei midagi. GPS väitis et ma olen üle 400m eemal.
GPS näitas umbes 18m valesse kohta ja nii ma siis tegin maastiku raskusastme enda jaoks kõvasti raskemaks. Võimalikke peidukaid oli seal palju ja lisaks pidin mugude eest varjuma. Peale pikka otsimist tegin geokõne Ingale kellelt sain teada, et otsin valest kohast. Tükk aega hiljem olin sunnitud veel teisegi kõne tegema ja juba konkreetsemat vihjet küsima aga isegi sellest polnud mulle kasu. Lõpuks leidsin midagi. Midagi mida ma ei osanud otsida aga see tundus õige asi olevat, sest kes teine paneks midagi sellist siia kus peaks aare olema? Samas ei olnud ma kindel kas ma nüüd leidsin aarde või mitte? Läksin autosse sooja ja selgust saama. Olin juba valmis lahkuma aga leid ei andnud rahu ja läksin korraks veel tagasi et mõnda ideed katsetada aga kasu sest polnud. Koju sõites mõtlesin ikka veel, et kas ma võni nüüd aarde leitud märkida või mitte? Tundub siiski et mitte. Või noh, ma ei tea... Vähemalt sai natuke silmaringi avardatud jälle :) Eks ma kunagi soojemal ajal tulen uuesti vaatama.