Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid, kes oma leidmisi ja peitmisi kajastavad www.geocaching.su lehel.
Sangaste asub 65km kaugusel Tartust. Esimest korda on seda kohta ajaloos mainitud aastal 1272. XIX sajandil oli Sangaste mõisa omanikuks feldmarssal Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, tuntud poliitik, diplomaat ja sõjaväelane. Kuna feldmarssalil ei olnud lapsi, siis tegi ta tsaari loal mõisa pärijaks oma venna Gustavi poja Friedrich Georg Magnus von Berg’i.
Sangaste loss sai oma tänapäevase välimuse, kui krahv Friedrich von Berg ehitas selle suurepärase hoone. Projekteerimisel võeti eeskujuks Windsori loss Inglismaal. Ehitus kestis 7 aastat, mille jooksul muudeti projekti mitu korda.
Legend räägib, et noor krahv Friedrich von Berg tahtis abielluda inglise krahvi tütrega, kuid krahv ütles, et tema oma tütart vene metslasele ei anna. Berg solvus väga ja ehitas lossi inglise stiilis, tahtes näidata, et vene metslasele ei ole inglise stiil võõras. Lossis oli 99 tuba, sest ehitusaegsete õigusaktide järgi võis ainult tsaari lossidel olla rohkem kui 100 tuba
Aare on leitav aastaringselt. Palume võimalusel teatada leiust ka geocaching.su lehel. Aitäh!
Vaba tõlge originaalist: [karuonu]
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=7053
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC22V90
Logiteadete statistika:
223 (99,6%)
1
6
0
2
0
0
Kokku: 232
Kohale navigeerimisega just kõige lihtsamini ei läinud, aga kui nulli sain, siis oli juba kõik konkreetne, tänud aarde eest!
No ei saanud aru, kuidas see võpsik küll lossi meenutab või õigemini tähistab, aga noh, kui ta siin juba kord on, siis tulen ka ta ära logida. Logima pääsemiseks sai ikka kaunikesti turnitud. Esimene vihjeobjekt polnud see õige ja kui aus olla, siis tänu geopeituritele lõpetab ta õige pea oma eksistentsi, aga järgmine juba peitis ka aaret.
Siia metsarajale olin tulnud mööda uut treppi, aga lahkumiseks kasutasin mingit vana, millel olid osad astmed pooleks murdunud. Igatahes kutsus see ülimale ettevaatlikusele, mitte ei tahtnud siin omi konte murda.
Tänud peitjale Sangastesse kutsumast ja aaret peitmast.
Ps. täpselt ei mäleta, aga mingit karjuvat logiraamatuvajadust ma küll ei täheldanud.
Kontrollisin logisid. Selle aarde logi oli jäänud tegemata. Logisin tagantjärgi.
Oli siin külili kukkunuid ja arvata on, et tulevikus on neid veel. Higiseks võttis see käimine, saate aru, higiseks.
Antud peiduviis lõuna-eesti talvedega kindlasti aastaringi leitav ei ole. Karbis oli seitse sorti logipabereid ehk hooldust vajab. Väga võsaaarde vajadusest aru ei saanud, kui metsapargi aarde asukoht ja teostus on head. TFTC!
Saime sääski toita ja paar puuki kõndis ka keha peal Aitäh aarde eest;)
Siinse kandi aarete logiraamatud tunduvad olevat ühtmoodi kehvakeses seisus :D Kotikese jagu lendlevaid täis kribatud lehti ...
Tänud!
Siin polnud vist keegi ammu käinud. Nägu oli koguaeg ussiniite täis. Proovisin algul mööda radu kohale jõuda, kuid ei õnnestunud. Kui võssa keerasin jooksid konnad ja jänesed kahte lehte laiali. Nullis hakkas geps läägama ja lasi mul korralikult auringe teha. Lõpuks tuli leid siiski ära kohast, kus olin paar korda juba mööda jalutanud.
Tänud.
Peaaegu aardeni läksid niidetud rajad. Viimased 50m oli veidi võsasem. Vana känd jäi eemalt silma ja sealt tuli ka aare välja.
Sumpasime mööda lumiseid radu ka selle aarde juurde. Metsa all polnud mõne päeva tagustest otsijatest enam jälgegi näha. No võib-olla karpi varjaval objektil oli vähe õhem lumekiht, kuid siiski pidi natuke kaevama. Karbis oli päris palju erinevas seisukorras paberilehti ja logiraamatuid, panime sellele paberipakile uue minigripi.
Kaupo hoiatas küll, et seda aaret lumega otsida on ikka paras kunsttükk, nii et panime ennast mitteleiuks valmis. Kohale jõudes üritasin paksu lumekihi alt loogilisi kohti silmata ja teisest vaadatud kohast paistiski aare vastu. Päris suur vedamine :) Kel suvel leidmata, siis vast on me jälgi veel näha ja saate otse aardeni jalutada :D
Siin korjasin mõned vahvad käbid ka pargist kaasa! Aitäh!
Õnnestus see õige kännujäänus ja aare peale võsas ragistamist ikka lõpuks tuvastada :)
Ilus metsaalune ja veel ilusam loss. Paistis et eelmisel päeval peeti lossis pulmi, seega väga lähedalt uurima ei läinud, aga ringi jalutasime ikka!
Ilus metsatee ja putukaid pole ka nii palju.Leitud ja logitud.Tänud peitjale
Peidukohal pole kahjuks lossiga mingit pistmist. Kaarti ma loll kohe lähemalt ei vaadanud ja läksin peale üritust õhtul jalutuslogima, seltskonnariided seljas ja kingad jalas. No ei. Lihtsalt võpsikutopsik ei kusagil. Nagu poleks lossi ümber miljon head peidukat. Aga kuiv ja korras, tänud sellegi eest.
Parkisime suksu müüri taha ja libistasime end üle teed katva jääkihi esimese hangeni, mida mööda oli juba veidi kindlam aarde poole sammuda. Lossi nurga juures saime aru, et aare on teispool jõge siiski ja tundus, et tuleb pika ringiga minna, kuna ühtki rada jõeni ei tundunud viivat. Tähelepanelikud silmad siiski tuvastasid, et kui on tänavavalgustuse lambid, siis küllap on ka nende all jalutusrada, lihtsalt lumi lükkamata. Ja nii oligi! Saime siis arvatavat rada mööda jõeni ja mõtlesime, et ei tea, kas kannab kah või mitte. Näha oli, et keegi oli sealt sika-saka üle käinud, aga no see võis olla ka mitu päeva tagasi onju. Asetas üks siis oma jala ettevaatlikult jää kohale, kui käis veider praksumine, no selline, mida kuuled käreda pakasega, kui jää praguneb. Kohe jalg kindlale pinnale tagasi! Vaatasime nõutult üksteisele otsa, et no mis see siis nüüd ikka oli, kui samas praksumine edasi kostus. Ja siis me nägime praksujat - veekogu teises otsas murdus jäme puuoks suure raginaga otse keset jalutusteed! Vedas meil, et me parasjagu seal ei olnud, huuh! Saanud selgituse praksumisele, katsusime veel korra ettevaatlikult jääd ja too tundus kandvat. Saime ilusti üle jää ja pärast tagasigi. Aare oli korras. Aitäh!
Täitsa huvitav ja mõnus mets oli. Just selline geopärane koht. Tutvusin valge männiga ja sõitsin rattaga ringi. Tänud.
Orienteerumispäevakutest tuttav võsa, polnudki kõige hullema läbitavusega.
Esmalt valitud otsetee aardeni ei olnud just meeldivate killast, täpsemalt riietus ei olnud selliseks teekonnaks sobilik. Kuid pooleli ju jätta ei raatsinud ja nii ta leitud sai. Nimed kirjas ja sooritusega rahul. Tagasitee sai targemini valitud, seejuures loss ka imetletud. Aitäh aarde eest!
Loss on väga võimas ja lahe aga miks see aare selline võsakas olema pidi, ei saanud mina küll aru. Aardeni liikudes tekkis juba soov see tegevus pooleli jätta ja võiduta lahkuda aga ei saanud ju. Mul oli just seda aaret vaja, et challengeî täitmisele lähemale jõuda.
Rõõm oli suur, kui Rainer hõikas, et leidis. Tagasi liikusime määda pikemat teed, kasutades selleks ettenähtud teed. Tiigil ujus luigeema koos oma 2 pojaga. Idüll, missugune.
Ringtallis sai keha kinnitatud ja jookidega jahutatud. Soovitan!
Tänud!
Andis ikka seda aaret otsida, vihjele vastavaid kohti terve metsaalune täis. Pärast võsast teele taas astudes kadus ka orientiir ja hakkasin hoopis valele poole astuma :) õnneks targad seadeldised aitasid hädast välja ja peagi olin lossi juures taas tagasi.
Ootasin suuremat võsaraadamist aga leid tuli üsna ruttu. Suvise taimkattega oleks mul vist probleemne olnud. Dendropargi rada on väga huvitav. Läbisime seda alates lõkkekohast. Kahjuks ei suutnud me raja algust tuvastada. Lossi juurest liikudes kõndisime oma meelest õiges suunas trepist üles. Mingi hetk selgus, et ikka vastupidises liikumissuunas. Siis juhuslikult avastasime lõkkekoha ja sinna jõudmiseks murdsime läbi "räbästiku" ning laskusime mingist hullust nõlvast alla. Lõkkekohast algas meie jaoks sulnis matkarada huvitavate infotahvlitega. Küsimus ainult RMK-le. Miks seda suurt väärtust nii kehvalt hooldatakse? See on erakordselt liigirikas ja huvitava ajalooga dendropark olnud. Kahjuks varsti võsa mõnede infotahvlitega. Siiski oli mõnes kohas näha, et oli juurde istutatud ja alusmetsa kontrolli all hoitud. Kuid üldmulje ajas nutule. Aardepeitjale tänud. Meie jaoks väga huvitav käik.
Koduõppe kolmanda nädala lõpetasime geograafia/loodusõpetuse/ajalooga. Iseasi palju see 9-aastane pea kõigest meelde suutis jätta. Koduteel vesteldes selgus, et lossi taha istutas vana tamme Peeter, kes oli Venemaa esimene puudeistutaja. Samas eks see Peeter I istutas ikka rohkem kui vaid ühe puu nii et.. sobib kah. Aga lossipark on väga mõnus, aardeni läksime loomulikult ringiga ja tagasi veel suurema ringiga. :)
Mõtlesin alguses läheneda läänest, oleks kõige lühem jalavaev. Aga Rukkikrahvi juures otsustasin siiski läbi lossihoovi minna. Kogu hoov oli autosid täis ja miskine üritus toimus. Vaatasin oma mudaseid matkasaapaid, fjällräveni matkapükse ja madrusesärki, ning tegin järelduse, et ma ilmselt ei sulanduks seltskonda piisavalt, et kontvõõrana head ja püaremat noolima minna. Läksin siis hoopis aaret otsima. Keerasin liiga vara raja pealt metsa, sest sai ikka natuke võsas ukerdatud, enne kui aarde leidsin, logi kirja panin ja nagu valge mees mööda georada kännule pandud shampusepudelist mööda kõndisin.
Huvitav, et aardele tuli läheneda nii, et lossi polnud üldse näha. Lossi nägime hoopis teist aaret logides.
Käisime tuttuut Rukkikrahvi näitust vaatamas ning logisime muuhulgas ka aarde. Peitjale aitäh!
Salamisi lootsime, et ehk ei ole kell veel pool liigapalju ja saame ka lossi sisse piiluda. Keegi asjatas parasjagu ukse kallal ja mina oleks siinkohal otsa ringi keeranud, aga Tiit pistis nina ukse vahelt sisse ja küsis üllatunult, kas juba suletud. Selgus, et olime kümme minutit hiljaks jäänud. Kui peremees kuulis, et me tulime Tartust ja olime kahekesi, jäi ta natuke mõttesse. Tiit tegi siis uue katse ja küsis, kas ikka kuidagi ei saa. Peremees vaatas Tiidu jalga, mis põhimõtteliselt oli juba ülbelt ukse vahel, ohkas ja ütles, et no hea küll, minge vaadake siis ise ringi kus soovite. Meie aardeotsing algas siinkohal lossi põhjaliku tutvumisega, mille käigus järelvaataja ehk peretütar jäi alumisele korrusele ja meie saime viibida kohtades ja kõrgustes, kust tavaline lossituur ilmselt läbi ei lähegi. Muidugi võtsime sellisest õnnelikust juhusest ka maksimummmi välja ja ronisime mööda renoveerimata trepp-redelit kõige-kõige kõrgemale. Mina polnud siin lossis sees varem käinud ja kõik oli uudne ja huvitav, eks pildid räägivad enda eest. Olles ise selles sektoris aastaid töötanud, tabasin end mõttelt, kuidas selline koht end talveperioodil ära elatab, aga selgus, et oma ajaloolise auraga on see täiesti toimiv majutusüksus olenemata aastaajast. Sellised paigad kõnetavad kordades rohkem kui Hilton või Dorpat. Hiljem peremehelt uurides pidi maja ka paari päeva pärast täitsa täis minema. Pärast lossi külastust kiikusime idüllilisel valgel pink-kiigul ja tegime väikse jalutuskäigu lossist eemale, et ka aare ära logida. Aitäh, see külastus jääb meelde! :)
Nii nii mõnus jalutuskäik ja leiule ilus koht valitud :) Kahjuks ei olnud karbis pliiatsit ning ei saanud ennast kirja panna.
Tulime lossi juurest mööda RMK rada. Millegipärast lõppes raja hooldus enne aaret. Kas nad aardeni ei võiks rada sisse niita :) palju mõnusam astumine oleks. Vihje abil oli leidmine lihtsam.
Aardele lähenesin läbi võsa, sest olime grupiga ja kiirus on oluline.
Kui loss oli imetletud liikusime edasi aarde poole, läksime selleni kõige suurema kaarega, kuna tundus kõige parem tee. Lõpuks tuli ikka veidi võssi raiduda ja jõudsime sihtkohani.
Olen seal lossi juures korduvalt käinud. Aaret otsides läksime väikese grupiga, minnes aarde juurde jooksid osad ees ära ja loomulikult eksisime meie ära. Kui nad tagasi tulid läksime alles me aarde juurde. :D
Pole varem kunagi Sangaste lossi näinud. Hea meel, et sai nähtud väljast. Järgmine kord ehk õnnestub kuidagi seest ka näha.Koduteel selgus, et kasutaja kekolaim17 isa töötas seal samas. Inimesed on samas nii lähedal aga ikka ei näe. Aare väga heas kohas ja sääsepesas. Aitäh peitjale!
Sangaste lossi olin senimaani ainult piltide pealt näinud. Kohapeal oma silmadega on vähemalt sama uhke. Aarde leid oli kiire. Aitäh!
Ehkki olen seda korduvalt proovinud, oli tarvis selgi korral sosistada kaaslasega imetabase nurgast-nurka kajameetodi abil. Seejärel jalutasime ringi ja käisime otsisime aarde ka üles. Täname.
Leitud, logitud, tänud peitjale.
Loss on vinge ja sellega on tutvust tehtud juba varemgi...seekord sai siis tänu vene aardele tutvust tehtud ka lossi taguse võsaga :D Käidud!
Vinge loss! Esmalt mängisime heliga katusealuses ja seejärel jalutasime aaret leidma.
Natuke tiirlesin seal ringi, aga õige koht ei jäänud kauaks peitu. Aare kuiv ja korras. Tänud.
Uhke lossiga tutvus tehtud, oli aeg lossiparki pöörduda ja aare üles otsida. Aitäh!
Viimane leid, mis mul ühes rattamatkaga kaasnes, sest et lõpp-punkt Sangastes oli juba käega katsuda. Natuke tuli siin üles ja alla ronida, aga üleliia kaua aega ei läinud.
Kokku kulus ära kolm palavat päeva, 260 kilomeetrit ning tee peale jäi seekord üheksa aaret.
Väga tore, et aare ei juhatanud ainult lossi juurde, vaid ka selle taha uitama. Tänud!
Peale orienteerumist Sangaste pargis veel väike jalutuskäik ja nüüd logitud ka, Tänud peitjale!
Siin lossis on käidud igasugustel üritustel, aga teisele poole veekogu polnudki sattunud. Aitäh.
Panime rukkikrahvi juurest ühe soojaga järve vahelt läbi kännu juurde ja tehtud ta oligi. Tänud peitjale
Tatsasime Rukkikrahvi juurest kohe edasi, lossi taha matkarajale. Teel sai mitmeid suure naaberriigi turiste kohatud. Muid hirmsaid ega koledaid loomi kohtama ei juhtunud. Päris kiirelt läks seal puude all karbi leidmine. Tänud peitjale.
Külastasime lossi ja tegime jalutuskäigu pargis. Aaregi sai leitud ja logitud. Tänud
Kaardimasina aku tühjenemine teekonnal ja minu interpretatsoon kadunud kaardipildist ja radadest oleks viinud maastikuastme mõnusalt karmimaks, hea et sai õige tee valitud.
Paras jalutuskäik. Otsima minnes, oli risteel dilemma, kumb rada võtta. Tundus et sai valitud kergem. Sellist logiraamatut ja täitmisviisi ei kohta ka just tihti.
Jalutasime otsejoones kännuni ja panime logi kirja. Lossi ei näinud.
Leid tuli raskelt. GPSi nullist ei leidnud ega näinud häid kände. Olin juba lahkumas ja siis nägin õiget. See oli 20m eemal ja seal näitas gps jälle 3 meetrit sihtkohani.
Olin just tuvastanud aarde asukoha, kui kuulsin hääli. Kuidas sellises kohas sellised hääled? Torkasin näpu kõrva ja raputasin, kuid hääled ei kadunud. Ka ei saanud ma aru, millest nad rääkisd. Lõpuks taipasin, et olin teolt tabatud. Ja need olid meie lõunanaabrid Lätlased, kes olid siin samal eesmärgil kui mina:)
Kuna ma ise peidikusse ei mahtunud, palusin seda teha ühel minust kabariitidelt poole väiksemal välismaisel geokolleegil. Kui Logiraamatut lappasin, taipasin et see on tegelikult täis. Logisid sinna loomulikult mahub ja neid on sinna ka kirjutatud, kuid need pole enam ammu kronoloogilises järjekorras. Äkki võtab keegi kaasa uue logiraamatu, kui plaanib sinna minna. Mul omal polnud ühes.
Tänud peitjatele!
See oli lõbus pilt: lossis seminaril osalenud verivärsked geouudistajad sügisvärvilises metsas loojuvas päikeses kargava gepsu ja kõpskingadega nõlvadest üles-alla tuuseldamas. Oi, kui suur oli leiurõõm!
Kui leida õige lähenemistee on asi lihtne. Mina jalutasin kohale lühikestes pükstes ning plätudes. Märg hein silitas mõnusalt varbaid. Leid tuli esimesest vaadatud kohast.
Valisin riided, et teha üks mõispreilile kohane jalutuskäik lossipargis. Alanud vihmasajus ja aarde peidukohas osutus see kohatuks valikuks. :) Aare sellegi poolest käes. Täname!
Lossis oli teise päeva pulmapidu. Jalutasin lossist mööda ja tiigi taha metsa polnudki varem jõudnud. Tänud juhatamast.
Kõigepealt nautisime vaateid lossi ees ja taga, seda siis nii seksikalt pitsilised pilvepitsi all, aga ka villase kampsunina kaetud pilvelaotuse all. Seejärel liikusime targutades et millist teed oleks ikka olnud õige valida aardeni. Täname
No küll siin sai alles tiirutatud metsa all. Lõpuks koos äikese ja paduvihmaga sai ka logi kirja pandud.
Vahelduseks ka mõni leid. Sinna lossi taha ma polnud veel kunagi jalutanud. Varst hakatakse treppi ja rada korrastama. Aare ise oli uhkelt oma peidupaigas vähtaval. Kes teda seal ikka tahab. Lossgi ei paista ju sealt. Lossi ukseesisel tutvustasin lastele selle akustikat (Ompärane on Sangaste lossi torni lahtine tuudor stiilis võlviga kangialune, kus saab ühest nurgast teise sosistada)ja korraks astusime ka uksest sisse. Kui aastaid tagasi sai lossi keldrist katuseni läbi kolada ja enamuses tubadeski käidud siis seekord taheti piletit müüa, et fuajeest kaugemale piiluda. Aga millised mälestused ja see kummitus ..... Täname. Aare oli OK
Omajagu pusimist segase gps-iga, hullude sääskede ja saja kännuga, aga logitud sai. Hiljem muidugi väike vale raja valik ja ekslemine vanadel lossialadel, aga lõpuks andis mets mind ikka välja kaugel teisel pool lossi.
Kooliajal olen ma siin viiel aastal järjest käinud, nimelt pidasid loomaarsti tudengid oma rebastepidusid Sangaste lossis. Mõned korrad olen siia veel sattunud aga lossi taga metsas ei olnud Heldur veel käinudki. Tänud peitjatele kes kajastavad oma tegemisi geocaching.su lehel
Lossi ennast on aegade jooksul külastatud nii seest kui imetletud väljast. Nüüd sai mööda remonditud treppi aarde poole suundutud. Känd on vinge.
See loss mulle meeldib. Kuna sisemusega põhjalikum tutvus kunagi juba tehtud, saime seekord rahulikult aardeni jalutamisele pühenduda. Natuke võsas ragistamist, enda geopimeduse üle naermist ning käes ta oligi. Karpi avades tabas üllatus, kui aardest niipalju võõrkeelt ja huvitava vorminguga logiraamatuid leidsime. Polnud meelde jäänud, et pole kohalik peitja. Pärast nimede kirjapanekut nautisime veel lossipargis vilus järgmist piknikku. Tegelikult on seal palju jalutada ja uurida, nii et tasub aega varuda.
Siia jalutasime ja kohapeal tiirutasime aga leitud ta sai. Aitäh! EVEJ
Veetsime mõned päevad Sangastes ning otsustasime ka pargist aarde üles leida, olgu see siis nii lume sees kui tahes. Park on ilus ning aare peidab end heas kohas, kaitstud vihma ja lume eest. Aitäh!
Jalutuskäik ilusa lossi ümber. Aardeni viiv trepp oli kohutavalt libe, ettevaatust! Aitäh!
Otsisimisele me aega ei kulutanud ja saime tänu lätlastele kohe logida. Tore kännuke oli!
Rukkikrahvi aardest tuttavad lätlased olid juba aarde leidnud, me lihtsalt logisime.
Võsas oli taas rohkem tegemist ämbliku võrkude eemaldamisega, kui otsimisega. Teised siiski leidsid. Ilus koht on ja tore, et loss säilinud on.
Keset võsa kohtas meist üks ka teisi geopeitureid ning koos jõudsime kiirelt haljale oksale.
Kõigepealt leidsime metsa alt teise geopeituri ja koos temaga tuli ka leid kiirelt.
Ülesmäge andis alles minna,vaatamist jagus ja ka sääskedest polnud puudust.
Sääski oli tõesti palju. Hiljem lugesime logiraamatust ka, et palju sääski. Pärast lahkudes tulid vastu kolm metsajalutajat. Ühel oli aparaat käes. Mine tea kas olime teolt tabatud :D
Meie elu esimene aardeotsing. üle kivide ja kändude ja otse võssa. Tänud peitjale ja nii meist sõltlased saidki.
Lootsin mugavalt, et ei pea teerajalt kaugele minema aga ei saanud ligi ei ühelt ega teiselt poolt. Ei saa olla nii mugav.
Väljas oli nii pime, et ei näe ei ööd ega mütsi. Sellele vaatamata sammusime vapralt kolmekesi taskulampide valgel aarde suunas. Lossi tagused tiigid oli veel paksu jääga kaetud, mis vähendas tublisti jalavaeva. Vana kännu leidsime ruutu ja peale sellega põhjaliku tutvust tegemist mõtlesime korra loobuda, kuid siiski proovisime logidest veel midagi välja võluda. Hiljem selgus, et natuke nooremat oli vaja olnud otsida. Tänud.
Nonii, jäime pimeda peale aga mis see mõned meetrid metsa minna pole. Ringiga ei viitsind minna, katsetasime jääd, õnn oli meie poolel - kandis. Kohapeal tuustisime meiegi valesid asju, et ka inimene ei õpi, et vaja võimsam taskulamp osta... Tänud seikluse eest!
See aare oleks saanud meie geopeituse esimeseks aardeks, kuid siis puudusid vajalikud abivahendid täpse asukoha leidmiseks. Nüüd aga oli tasumise tund ja jalutasime võssa sisenedes kohe õigesse kohta. Märkasime geokuhja ja aare seal end peitiski. Kõige lihtsam viis ongi läheneda ülevalt poolt ja paistis, et isegi väike rada viib aarde suunas. EVEJ
Aardeni ei viinud ei ülemine ega alumine tee. Vali, mida tahad, lõpp on ikka võsas. Kahju, loss vääriks oluliselt paremat. Aitäh sellegipoolest!
Selle aardega läks ikka veidi aega. Kõigepealt lähenesime trepist üles ronides, kuid siis tulime alla tagasi ja otsustasime alt mäkke ronides läheneda. Kui õige objekt leitud, siis läks kiiresti. Samgaste lossi juurde on kollane National Geographicu raam üles pandud. Tegime siis pilti ka läbi selle raami. Ilus õhtu.
CMLXI. Ah, et siis 99 tuba siin! Ühes olen ööbinud, kahjuks ei olnud see krahvinna oma. Leid kiire, asi vinks-vonks.
Lossi ette ja selle ümbrusesse oli kogunenud paras punt õppusega seotud sõdureid ja masinaid, nii et kasutasime olukorda ära, parkisime tsiklid ja jätsime südamerahus joped ja kiivrid sinnasamma mõttega "Kui midagi juhtub, siis saame öelda, et NATO järelvalve ei olnud piisav".
Edasi tuli loomulikult hakata võimalikult otseteed mööda aardele lähenema, mis tähendas võsas ragistamist ja ronimist kuni lõpuks peaaegu nullis leiab teeraja, mis on kogu see aeg lähedalt möödunud ja viib õigesse kohta välja. Võsa vahel tuli küll enamus ajast enda ette maha vaadata, sest sõduritelgi on loomulikud vajadused ja metsaalune oli sellest selge tõestus. Õnneks vahetu aarde ünbrus oli puhtalt pääsenud :D
Aarde juures hakkas ka ümberringi mingi action pihta ja hakkasid kord siit kord sealt kostma valangud ja hävitajad pea kohalt üle panema. Päris sürr (ja natuke ümberpiiratud) tunne tuli. Vaprate tsiviilidena otsustasime, et parim lahendus on sõda ignoreerida, teemasse minevat JMKE laulu meelde tuletada ja taanduda.
Tagasi rataste juurde jõudes oligi kõik ilusti alles, nii et NATO tegi oma tööd hästi :)
Aitäh aarde eest!
Suundusime kohe lossi parki, sest seda uhket hoonet ja nurgast nurka sosistamist on uuritud korduvalt varemgi. Metsa all aga ragistasime päris kaua, kuni õige kännu leidsime. Tagasiteel imetlesime veel mõnda erilist puud, mis enne otsimistuhinas tähelepanuta jäi. Tänud!
Hmmm... Koordinaadid said gepsu sisestatud tahvli abil ja meid nad alt ei vedanud. Loss antud kohast on küll võrdlemisi nähtamatu, kuid kui natu allapoole jalutada ,siis sobiva ilma puhul saab siit väga kauneid kaadreid...
Järjekordne näide sellest, et tasub usaldada oma vaistu mitte GPSi.
Ütlesin juba kaugelt ära, et näed niikuinii on aare seal, aga me kasutasime ikka telefone ja GPSse (nendega maadlemiseks kulus pool tundi) ja pärast tuligi välja, et oligi see känd, mida kaugelt näitasin.
Aga muidu oli tore aare!
Maakodule lähim aare on see, aga pole olnud mahti seda otsima minna. Seekord sai see otsus tehtud ning aare üles otsitud. Kõndisime aarde juures üle viie minuti proovides tuvastada nulli. Kertu oli juba algul öelnud, et kindlasti seal ongi, oligi, aga meie lollid ei läinud kohe otsima, vaid tiirutasime selle ümber. Tore aare!
Ilus kevadine jalutuskäik aardeni ja tagasi,loss ise on päris muljetavaldav.Tänud juhatamast!
Hommikul sündis plaan väike Valga-ümbruse georing teha ja see oli esimene aare. Lossi juurde polnud ammu sattunud ja peab ütlema, et isegi praegusel ajal oli päris kena vaadata. Igal pool ümberringi tehti ka ehitus- ja korrastustöid.
Mis seal ikka, koordinaadid sisse ja mööda matkarada ajama. Mingi hetk pöörasin võssa ja läksin georada mööda nulli juurde. Ka õige koha tuvastamine käis kiirelt ja saingi logida. Vaevu sain aarde tagasi pandud, kui ka järgmised otsijad platsis olid :) Väga tore kohtumine!
Käisime kolleegidega Sangaste lossis eksponaatide plaane pidamas ja kuna aare oli nii lähedal, siis otsustasime ka selle juurest läbi käia. Esimese hooga otse minnes jäi mingi järveke teele ette. Kuna ilm oli ujumiseks liiga jahe, siis läksime ringi ümber järve. Nulli lähedale jõudes tundis keegi kahtlaselt geopeituri välimusega tegelane huvi, et mida me otsime. Selgus, et tegu oli matu07-ga. Sellisel ajal sellises kohas üsna ootamatu kohtumine... Aardeleid ise tuli kiiresti. Aardest võtsin kaasa südame, omalt poolt lisasin kondeka. Aitäh peitjatele.
Toppisime käsi igale poole mujale, kuni ilmselge koha avastasime :D Leitud :)
Küll on seal pargis põnevaid puu- ja põõsaliike, mis aardeni jõudmist ei lihtsusta : ) Kui nulli sain, oli leid muidugi kohene.
Sangaste lossipargis oli päris huvitav ringi jalutada. Kuulasime võlvialuseid sosinaid, jalutasime aardeni ja tagasi.
No küll on ikka võsakas tehtud. Peale pikka ragistamist leidsin lõpuks õige kännu ja karbi. Kui logi oli kirjas, helistas mulle Eva, et ta on ära eksinud. Läksin lähima raja peale ja hakkasin mingis suunas kõndima, Eva tuli vastu. Hakkasime siis koos enda arvates õiges suunas liikuma, tulemuseks oli see, et me jõudsime välja mingi sõiduteeni, kus suured autod vurasid ja kõndisime, siis mööda seda tagasi lossi poole. Sander ootas juba ammu auto juures :)
Sangaste lossi on varemgi külastatud ning loomulikult proovitud ka seda sosistamise nippi lossi välisukse ees võlvi all - täitsa töötab. Kuna lossi on ka seest nähtud, siis ei hakanud seekord seda enam kordama ning suundusime kohe lossi taha ja matkarajale. Mõtlesime, et mööda rada käies jõuame ka aarde juurde, aga ei. Ei tasu ikka liiga palju mõelda. Ega liikumine pole muidugi kunagi kahjuks tulnud ja see matk oli hea, nägime palju puid, mida mujal ei kasva. Seega väga hariv. Ent selleks, et aarde endani jõuda, tuli ikka end läbi võsa murda. Saime sellega hakkama ja aarde juurest tagasi lossinin leidsime ikka mingi raja, mida enne muidugi märganud ei olnud.
Tänud aarde eest. V: mutt; J: münt.
Eelmise aarde juures vaatasin GPS-i ja nägin, et ohhoo, Sangaste lossi juures on puhkekoht ka. Nagunii oli see mul viimane aare, mis sel päeval plaanis oli ja seega sobis see mulle ideaalselt. Silt puhkekohta näitas natuke enne lossi ja sealt sai ka ära keeratud. Seda päris puhkekohta ma tegelikult üles ei leidnudki, vaid panin telgi umbes täpselt lossi taha, sinna, kus see õpperada algab. Peaasi, et on niidetud plats, muud pole telkimiseks vaja. Jätsin ratta algul sinna ja läksin metsa aaret otsima. Oli juba peaaegu pime ning 5 minutit hiljem poleks ma suure tõenäosusega seal enam midagi näinud. Nii tore, kui objekti tutvutavad aarded on objekti lähedal kuskile võsas, onju :) Kui ratta juurde tagasi jõudsin, siis tuli kähku telk püsti panna ja magama minna, sest...
Järgmine hommik oli äratus kell 04:00. Põhjus see, et kell 06:00 läks rong Tartusse ja just selle rongi peale ma minna tahtsin. Algul vaatasin, et Sangaste lossile on lähemal Keeni peatus ning kõige otsemaid teid mööda oli sinna 7 km, aga mööda asfalti 13km. Siis vaatasin, et Sangaste peatusesse on mööda asfalti 9 km ja otsustasingi hoopis sinna minna. Selle Sangastega ongi selline huvitav lugu, et Sangaste asula, Sangaste loss ja Sangaste jaam on kolm täiesti eri asja. Sangaste loss asub Lossikülas ja Sangaste jaam Tsirguliinas, kuhu on Sangaste asulast ligi 15 km. Seega - ma käisin Sangaste lossi juures, rongi peale läksin Sangaste peatusest, aga Sangaste asulas ma käinud ei ole :) Kell 06:07 läks rong ja peale minu tuli peale veel kaks inimest. Läksin vagunisse ning püüdsin ratta kuidagi vaguni otsa paigutada. Siis tuli piletimüüja ja ütles, et nii ei saa see siin olla, siit peab läbi ka ju saama. Mina sain sealt ilusti läbi, aga noh, see piletimüüja nüüd ka teab mis kõhnakene ei olnud... Igal juhul juhendas ta mind, kuidas ratast nii panna, ta teisele ette ei jääks. Oli küll nii parem jah ;) Aitäh!
Kõigepealt sai uuritud vaatetornist, kuhu aare jääb ja siis suundusime aarde poole. Seekord läks õnneks nii,et tutvusime põhjalikult ka lossiga. Tavaliselt kipub ikka minema aardeotsimise hasardis ja kohast ei jää niipalju huvitavat külge kui võiks. Nägime,et lossis tegutsenud rukkiaretaja krahv Bergi büsti juures ja haual kasvas rukis. Aardeleid tuli õnneks kiirelt.Tänud välisgeopeituritele aarde tekitamise eest :) J: TB
Ei mina ei olnud ka seda lossi oma ihusilmaga kunagi lähedalt näinud. Nüüd siis see linnuke ka must-do listis olemas. Ilus oli seal jaa, aga huvitaval kombel olid tiigi täpselt tee peale ette kaevanud. Muide. Ekke leidis sealt mõnusat samblast hakkliha, mille ma siiski keelitasin raja kõrvale maha jätma (sai teist liiga palju ja autos oli süüa küll ja küll) ja gk sai Ekkelt kingiks pulmanööbid. Mõelge nüüd ise, mis need võisid olla? ;)
Kummaline tunne selle lossiga. Enda teada pole seal kunagi käinud aga ometigi tundub koht nagu tuttav.
Tiigi ääres leidus konni ka aga printsessid keeldusid neid suudlemast.
"Kes neid ennasttäis printse ikka tahab" Kõlas vastuseks.
Olin sellest aardest kuulnud väga värvikaid elamusi, seega oli sinna minek nagu kuulsusega kohtumine. Pean ütlema, et kõik eelmiste elamused olid tõesed, meil õnneks oli otsimiseks ilus kevadpäev, mitte vihmane sügisöö. Loss on tõeliselt ilus, polnud kunagi seda oma silmaga nägema juhtunud. Aardest saime uue lambiga võtmehoidja (jõudis koju välja!), asemele panin Vändra gümnaasiumi võtmehoidja. Kes vilistlane on ja võtmehoidjat pole, siis vutt vutt Sangastesse! Sealt saab!
Lähenesin torni poolt. Kohale sai enam-vähem mööda rada. Tagasi tulin läbi lõkkekoha ning pärast käisin torni juures. Ühes seinas oli tohutu auk ja teises lukustatud uks. Selle viimase pärast torni ei läinud, samas lugedes nüüd vanemaid logisid... jah, teine kord ehk. EVJ: LED-võtmehoidja.
Üsna kohale minemise ja logimise vaev, aare asub vahav järsaku peal. Tagasi raudratsude juurde minnes, avastasime, et Kolakas on vahepeal end küllili pikutama visanud, eks ta ole vana ka juba ja tahab vahel puhata.
Müttasime võsas, kuni Kurisookaru silmas kändu ja pani käpa aardele peale :-)
Ööbimajäämiseks oli veel vara, kuigi ööbla oli varutud sinnasamma lähedale. Lossi ei lastud, lossis oli pulm, palju vene ja leedu numbriga autosid pluss piizikene vhmasadum. Tegime tiiru ümber maja ja ümber tiikide, siis hakkasime matkarada mööda tasakesi liikuma, Viimane jupike oli võsa vaid. Ja kännud - no kuidas inimesed selliseid jurakaid leiavad? Miks nad sinna satuvad? Aare korras, aitüma. J: GC.
Lossis oli mingi üritus ja seda lähedalt uurida ei saanud. Sai siis ragistatud pargis. See on samasugune võsakas, kui 30 aastat tagasi. Aare leitud.
Laus paduvihmaga pole just kõige toredam sellist aaret otsida. Telefon ei suutnud ka korralikult asukohta positsioneerida. Tulemuseks +- 50m. Koperdasin juhuslikult otsitava aarde otsa :)
Leitud koos Taunoga. Tänud!
Leidke lossiukse juures asuvad võlvid ning seiske diagonaalis üks ühte nurka ja teine teise. Või kui teid on rohkem, näiteks neli, siis peaks toimima ka nii, et igaüks seisab omas nurgas. Ja seiske ikka ilusasti näoga nurga poole ning sosistage midagi. Teises nurgas seisev paariline peaks teid ilusasti kuulma, samas ei taba aga ükski kõrvalseisja sõnakestki! :-)
Salajutud räägitud, suundusime tiigi teisele kaldale, kuid seal eksitas meid bambusesarnane tihnik - kas keegi teab, mis taimega tegu? - mille juures päris mitu fotot tegime. Ning et elamused oleksid ikka täiuslikud, nägin peale mäest üles ronimist, vahetult enne aaret, teerajal igavesti pirakat rebast!
Aare ise tuli välja samuti väga piraka kännu kõhust, kuid õnneks niimoodi peidetult, et mingeid üleloomulikke meetodeid rakendama ei pidanud. Kerge võsa seal lõpus oli, aga samas leidus seal ka tähistatud puid, nii et vaatamisväärsuseid kui palju! Igal juhul aitäh võõramaistele peitjatele!
lõkke toss,
niiske koss,
väike ränd,
valge mänd,
vahva känd.
Nime kirjutasin eelviimasele lehele.