Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Alates 08.08.2019. Karp on nüüd majast väljas, õues aga n.ö maja küljes, lumega leitav, uksest vasakule. Tegelikult maaameti täpile üsna lähedal.
Oma 20. aarde soovisin peita eriliselt. Peale mõningast järelemõtlemist hakkas peas küpsema plaan...
Ja nii juhtuski, et 24. veebruaril sai vaba päeva puhul ette võetud üks merematk. Mis seal salata, eesmärgiks aarde peitmine. Marsruut viis meid seekord Pärnu lahel olevale Sorgu saarele. Kuna me ei olnud varem sellel saarel käinud, varusime kõikvõimalikke materjale ühe hea aarde koostamiseks. Kahjuks väsitas matk saareni meid üksjagu ja saarel ootas meid ca 1,5 m kõrge lumi, kus edasi sai liikuda vaid "nelikveoga". Majakas oli uudishimulikele suletud ja seetõttu kasutasime puhkamiseks hoonetekompleksi elumaja. Kriitilise pilguga ringi vaadates leidsime, et ainus võimalus aaret peita, on kasutada seda sama hoonet. Kuna saarel on liikumiskeeld 15.04-31.08 (vananenud info), võiks aare olla lumega leitav - vastasel juhul jääks võimalik otsimise aeg väga napiks. Mõeldud-tehtud ja aare sai paigutatud hoonevareme ühte "magamistuppa".
Sorgu ise on inimtühi saar, pindala on temal vaid 0,05 ruutkilomeetrit. 1904. aastal valminud massiivne majakavahimaja on tühi juba viiekümnendate aastate lõpust. Viimasena pidas majakavahi ametit Haavikute pere. Seal tuli ilmale ka majakavahi poeg - ainus inimene, kellel sünnikohaks on Sorgu saar. Leskperenaine pidas hiljem Manijal tuletorni ülevaataja ametit. Kuuekümnendate aastate keskel oli majakavahi hoones veeteede valitsuse suvine puhkekodu.
NB! SAAREL ON LIIKUMISKEELD 01.04-15.07 !!!
Muid piiranguid liikumiseks ei ole. Talvel, jääd kasutades, on igati mõistlik oma tegemistest teada anda Pärnu piirivalvekordonisse (tel 4475810).
JÄÄKAART
http://www.tostamaa.ee/client/default.asp?wa_id=210
NB! Aare on märgitud automaatselt kättesaamatuks ajavahemikul 01. aprill kuni 15. juuli
Vihje: pole
Lingid: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032014005
Aarde sildid:
soovitan (4), väikesaar (2), ujumiskoht (2), lumega_leitav (2), liikumispiirang (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2GM5F
Logiteadete statistika:
53 (98,1%)
1
13
3
1
0
0
Kokku: 71
Peitjaga leppisime kokku uue peidukoha ja et ma oma logis ka seda mainiksin. Kirjelduse muutmine jäi peitja hooleks :)
Pärnu Postimees käis Sorgul.
https://m.postimees.ee/section/2030/5986347
Rahvusvahelisel lehel küsis üks geopeitur Keskkonnaameti kontakte mu käest, et saada luba Sorgule minemiseks. Seoses sellega hakkasin seadusi uurima ning leidsin, et alates 2014. aastast on keeluaega muudetud. Nüüd on inimestel keelatud sihtkaitsevööndis viibimine 1. aprillist 15. juulini (end.15.04-31.08). Parandasin kirjeldust ja automaatset avaldamisaega. Lisasin vastava RT määruse lingi alla samuti.
Juhul kui keegi mõtleb et kas on mõtet see aasta enam Sorgule minna. Siis vastus küsimusele oleks et on küll. Ujuma ei pea aga kuivi sokke ei luba. Räätsa jälg Manijalt algab umbes N58 13 18 | E23 8 7
2006. aasta juunis toimus Sorgu saarele Tallinna Matkaklubi 3-päevane matk. Pärast seda on saar olnud suvisel ajal inimestele sisuliselt suletud. Inimtegevuse puudumise tõttu võtavad saarel võimust kormoranid. Tuletorn on hävimisohus.
Mõtlemisainet:
28. oktoobril 2015 toimus Tõstamaa Rahvamajas Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise raames kaasamiskoosolek. Sorgu Facebooki lehelt loeb:
"Osalesin siis eile sellel üritusel. Kui ühe sõnaga kokku võtta siis - masendav. Mõned mõtted siis ürituse kokkuvõtteks. Kaitsekava esitasid kaks kena daami (mõtlesin, et pildistan osalejate nimekirja maha aga unustasin selle ikkagi lõpuks) kellest üks polnud kunagi saarepeal käinud ja teine oli ühe või kaks korda seal talvel käinud. Küsisin, kas enne sellist korraldamist ei peaks siiski objektiga tutvuma aga pidi olema piisav kui lähtuda õigusaktidest ja muudest dokumentidest; Seda, et saare muinsus- ja kultuuriväärtuste säilitamine ei ole oluline teadsin juba varem. Et ka loodusväärtused on erineva väärtusega sain eile teada. Kaitsekava projektis raporteeritakse, et saarel pesitses 2014. aastal 12 linnuliiki. Minu mäletamist mööda on varasemalt loendatud linnuliikude arv sinna 40 kanti. Küsisin, et arvesse võttes asjaolu et enne 2014. aastat oli saar 8 aastat sisuliselt suletud kas siis see kaitsekord on olnud senini efektiivne või peaks midagi sellist drastilist liikide vähenemist arvesse võttes korrigeerima. Vastuseks, et pesitsevate liikide arv ei ole üldse oluline ja need nõukaaegsed loendusandmed on jama ja erilist tähtsust ei oma. Edasi väljendasin oma hirmu, et kui teatud linnuliigi tegutsemise tulemusel jääb alles vaid must muld võib ka see erosiooni tulemusel kaduda ja saarest jääb ainult kivi ja kruusa hunnik. Ka see pidi kaitseala kaitseeskirjadest lähtuvalt olema OK! - sellised tingimused sobivad hästi kormoranide pesitsemiseks ja mõned liigid on veel kes sellistes tingimustes edukalt pesitsevad. Üks minu kommentaar selle teema juurde oli, et kui võimaldada kormoranide vaba paljunemine saarel siis peatselt pole mingeid kaitseeskirju ega korda vajagi - ükski inimene vabatahtlikult sinna ei ronigi aga see kommentaar jäeti tähelepanuta - inimesed peavad ju oma töö ikka ära tegema ja dokumendid kokku seadma. Küsisin ka selle kohta, et loodusteadlased on kirjanduses esile tõstnud saare taimestiku haruldast liigirohkust sellise pisikese keset merd oleva maalapi kohta, et kas see ei vääriks siis kaitsmist. Vastuseks oli, et kaitseala kehtestamise eesmärgiks ei olnud saare taimestiku kaitse, tegemist on linnukaitsealaga. Samas, kaitseeskirja seletuskirjas kirjeldati nii vajadust kaitsta saare õhukest mullapinda ning taimestikku, nüüd aga - las kaob. Daamid seletasid ka põhimõtet millest nad lähtuvad - tahetakse luua olukord kus loodus vabalt ja segamatult areneb. Kui praegune seis on selline et kormoranid hävitavad saarel kõik elava siis mingil hetkel jätavad nad ehk selle pesitsuspaiga maha ja loodus hakkab taas taastuma aga need protsessid on pikemad kui inimpõlv või inimmälu. Üks mõte veel sellel teemal. Looduskaitsjad rääksid koosolekul looduse loomulikust ja vabast arengust mille loomulik osa on ka see, et kormoranid kõik muu elava saarelt hävitavad. Aga tingimused selleks, et kormoranid saaksid saare vallutada lõid nad ju 2006. aastal ise sellega kui saare täielikult inimestele sulgesid. Ehk siis - seni kui saar mõõdukalt külastatav oli püsisid kormoranid ka saare lõunatipus (kus polnud midagi hävitada ja kus nad ka kedagi ei seganud). Seega ei saa ju rääkida sellest, et kormoranid saare vallutasid looduse loomulik arengu käigus vaid looduskaitsjate poolt kõigepealt selleks tingimused loodi?"