Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaatleja V on seotud Soomaal Ingatsi matkarajal asuva vaatlustorniga.
Ingatsi matkarajal väärib tähelepanu:
Mehekõrguseks kasvavad kallastarna kogumikud,
Laudtee ääres kasvavad sihvaka varrega soo-ohakad,
Teadaolevalt kõrgem rabarinnak Eestis,
Maalilised vaated Kuresoole ning kaunid laukasilmad,
Uimastava lõhnaga sookail, mis kuulub ka nõia- ja armurohtude nimekirja,
Suviste õhtute hurmav ööviiuli ja kaselehtede lõhn.
Soomaa viies aastaaeg on selle matkaraja laudteed kõvasti räsinud. Hetkel on laudadest rada suures ulatuses pilla-palla laiali. Vaatamisväärsus omaette.
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (5), laudtee (3), soovitan (2), lastesõbralik (2), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27NNP
Logiteadete statistika:
185 (97,4%)
5
15
5
2
0
0
Kokku: 212
Taaskülastus umbes täpselt 11 aastat hiljem. Torni juures tabas meid ja ülejäänud seltskonda lühike vihmahoog. Väike katus tornil päästis suuremast vihmast. Tänud peitjale/taastajale
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kuna kevadkoristus on ukse ees, siis lisan siia igaks juhuks märke, et aare saab taastatud vahemikus 27.05-02.06. Kerlulli ausõna.
Võib olla taas kadunud. Saan kuu lõpus kontrollida. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tänud teavitamast! Püüan kuu lõpus kanuumatka käigus kontrollima minna. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Viskasime pilgu peale ka 12 aastat tagasi leitud aardele. Kuidas küll aeg ikka lendab... Tops täiesti olemas, asukoht küll pisut teine (sest torn ise on ju teine), kuid kõik kenasti vinks-vonks. Õnneks ei ole siin ju viienda aastaaja ohtu. Raba on asutanud ennast teisele korrusele elama ja kõik peavad trepist üles ronima, et laugaste juurde üldse jõuda.
Ronisime ka torni ja heldimusega meenutasin esimest räätsaretke, kui võhikud joonelt Kuresoo ületamise ette võtsid. Enne teele asumist siit tornist alla vaatasime ja hindavalt maastikku kommenteerisime. "Sinna ei astuks ja tänna ei läheks, vaid sealt kõnniks.." Reaalsus kujunes täpselt vastupidiseks. Sookailu välju vältisime ja heleroheline pinnas oli hullem kui must tüma maa..
Olid ajad.. Aitäh aarde elus hoidjaile! Tore maamärk ikka pildil.