Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Põlvamaal Leevi külas on vee jõudu ära osatud kasutada juba ammu kohas, kus hüdroelektrijaama moodsad turbiinid praegu veest elektrienergiat jahvatavad, on enam kui 100 aastat tagasi olnud nii saekaater kui ka vesiveski.
* turbiinide arv: 4
* maksimaalvõimsus: kuni 200 kW<br /> * keskmine võimsus: 70-80 kW <br /> * alustas tööd 2002. aastal<br /><br />
Sinna ongi peidetud aare. Muulile saab kuiva jalaga ja täiesti ohutult. Aare palun tagasi peita TÄPSELT nii nagu see oli, et vool teda kaasa ei viiks!!!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC2V3D8
Logiteadete statistika:
166 (91,2%)
16
2
1
1
0
0
Kokku: 186
Kahel erineval päeval käisin otsimas. Esimesel päeval oli õhtu ja pime juba, aga teisel leidsin üles kergesti. Logiraamat oli vettinud, aga muidu vahva koht kus midagi peita.
Ligipääs oli küll raskendatud ja vististi ka ebasoovitav, aga tehtud ta sai.Krokodilli nägin samuti.Aitäh.
Ei saanudki aru, kas sinna siis võis minna või pigem mitte, aga ära sai käidud ja aare leitud. Vihje pädes küll alles pärast konteineri avamist. Koht lahe, aitäh peitmast!
Lihtsalt julmalt läksin kohale ja panin nime kirja. Kohe peale karbi tagasi panekut hakkas hõredat vihma sadama :)
Tänan peitmast.
Raftingu algust oodates tegime pisikese kõrvalepõike. Aitäh!
Ega alguses aru küll ei saanud, et kuidas aardeni jõuda. Proovisime ühelt kaldalt, ei saa ligi. Läksime teisele poole, saime ainult jalad märjaks ja ikka ei midagi. Siis läksime sinnapoole tagasi, kus paate sisse lastakse ja seal keelumärkide taga ühed poisid püüdsid kala. Küsisime nende käest, et kas me tohime sinna muulile minna ja tõkete vahelt läbi. Ütlesid, et võib ikka. Jee. Eks lõpus sai ikka otsida, tegelt igati okeika ja korras oli see aare. Ma veel lootsin boonuseks vesimünti ka korjata aga mitte ei õnnestunud. Kõik korjatud taimed osutusid muuks maltsaks. Aga muidu igati meeldejääv aare. Ja kohalik Leevi pood oli ka väga äge, olin sellest niisamagi ennem kuulnud, nüüd läksime ja võtsime nosimist ja toetasime natukene. Aitäh!
Väga eriline muul, tõepoolest! Siin oli peatselt algamas kanuumatk, aga saime oma asjad aetud ja ei seganud üksteise toimetusi. Tänud siia toomast!
Täitsa huvitav kohakene siin tõesti. Sillake on ainult ajaga kahtlaselt hapraks muutunud ja karp vajaks tõesti vahetust.
Tänud.
Teekond aardeni hetkel kõige ohutum ei tundu. Hõljusin üle silla muulile. Koht ise on aga päris huvitav. Aitäh aarde eest!
Ohutu juurdepääs muulile on hetkel natuke keeruline, sest see on lihtsalt ära mädanenud ja isegi kerged tõkked ette pandud, et rahvas sinna ei roniks. Mõtlesime end kergeks ja lipsasime siiski läbi. Jalutasime muulil õigesse kohta ja aardekarp sai kiirelt leitud. Üks karbikaane kõrv on murdunud ja niiskus tikub karpi. Huvitav koht, aitäh kutsumast!
Nullpunkti juurde jõudmine oli üpris sketchy. Mõtled, et sellises kohas väga mugusid ei tohiks olla, aga arvestades meie õnne, siis sinna jõudes olid seal mugud. Kõndisime edasi ning ootasime, et mugud ära läheksid ning pärast 10-15 minuti ootamist läksid nad ära ja me saime aarde kätte. Aitäh peitjale!
Natuke raske oli aarde umbkaudsesse kohta jõuda aga kuidagi ikka sinna sai. Sai natuke otsitud ja mõte, et võiks ära minna käis juba peast läbi. Hakates ära minema sai veel ühest kohast vaadatud ja aare oligi seal.
Suhteliselt raskesti leitav eriti kui gps õigesti ei näita.
Sabbe aarde juures tabas kõhtu kriis ja ma teadsin, et Leevi pood aitab leevendada vaevusi. Lahke olemisega müüja ja üllatavalt maitsev aparaadikohv, mikrolaineahjus tuliseks aetud burger pidi ootama kuniks on logitud. Muulile viiv sillake oli üsna päevinäinud aga üsnagi ohutu. Taaskord sai vaadata jõge mitte paadisõidu perspektiivis, muul iseenesest päris vahva. Krokodilli ei kohanud aga õiges kohas jäi aare siiski näppu. Perspektiivis vajab uut karpi ja minigrippi (mis loomulikult ununes autosse), logiraamat oli ka kergelt niiske.
Nullpunktis otsisime siit ja piilusime sealt ning seal ta end peitiski. Aitäh peitjale!
Jõel oli kohalik laulupidu, kasutasime juhust ja otsisime ülesse
Vaevu olin kanuusse roninud, kui Martti ütles, et nüüd on stop ja logi aare ära. Ohsaa, nii lihtsalt käibki. Pliiatsid olid kõik autosse jäänud, õnneks oli karbis üks hariliku süsi, mida kasutada sai. Aitäh aarde eest, varbad said ainult natuke mudaseks. Ees ootab 13 km kanuuretke.
Meilt hakkas siitsamas süstmatk. Kolmekesi läksime otsima, kahekesi julgesime üle minna.
Aardeni viiv laudtee tegi algul veidi kõhklevaks ja kõik ei võtnud seda teekonda ette. Juhtus aga nii, et aarde õige asupaiga juhatas hoopis kätte see, kes teisele kaldale meie ponnistusi eemalt vaatama jäi . Logiraamat on veidi niiskust saanud .Sai teda kohapeal natuke päikese käes kuivatatud. Kuna aardekarbil puudus üks kõrv siis oleks mõistlik karp siiski välja vahetada
Väga lahe koht! Krokodill oli vägagi segadust tekitav märksõna. Kui kõhutunde järgi õiges kohas oled, otsi edasi!
Muuli peale saamine mööda puidust teed on ohtlikuks muutunud, laudtee võib varsti kokku kukkuda. Aga eks igaüks teab, mis rada pidi nulli läheb, läbi jõe on tunduvalt ohutum.
Ilm oli selline, et asfaldile ei saanud pikemalt seisma jääda, oleks kohe juured all. Sellise ilmaga tundus minu pakutud tee just täpselt sobiv, et pisutki jahutust saada. Ometi hakkas Peeter pirtsutama ja valis hoopis ohtlikuma raja, vedades ka mind kaasa. Olime kui udusuled ja hõljusime siis aardeni. Läks õnneks! Sama tegime ka tagasiteel, mistõttu jäi jahutav suplus tegemata.
Täname!
Mingil põhjusel on siitkandi aarded ja ka vanemad aarded leidmata. Nüüd asusime siis otsima. Alguses ei suutnud otsustada, millist teed mööda läheneda. Ühel hetkel suunas Piia mind ennast krokodilliks, käskides läheneda läbi jõe ujudes, või siis sumades. Väites, et krokodill ju crocse tähendabki. Ma juba olingi vette astumas, siis tuli mõistus pähe tagasi. Vihje krokodill viis tegelikult lõpuks õige koha vaatamiseni.
Üks seltskond läks parajasti kanuumatkale, meie suurem seltskond jäi kaldale neile kaasa elama. Siis me veel ise ei teadnud, et paar päeva hiljem ise ka samast kohast kanuumatka alustame:) Paar usinamat tuli minuga muulile kaasa. Kui olime enam vähem nulli jõudnud, jõudsid kohale veel ühed geopeiturid. Nii me siis viiekesi otsisime ja otsisime, kuni lõpuks aarde ka leidsime.
Lahe muul. Esimese hooga panin aardest pika puuga mööda. Arvasin, et eks see kuskil muuli lõpus ole. Õiges kohas läks natukene aega. Vihje "krokodill" tegi asja vaid keerulisemaks. Lõpuks reetis aarde peidupaiga maas vedelev kollast värvi geopeituse juhend. Aarde konteiner võib lähitulevikus tahta vahetust. 1 kõrv on läinud. Logiraamat hästi natuke niiske aga ei midagi hullu. Aitäh aarde eest!
Nuputamine, kuidas jõuda aardeni ohutult ja kuivalt võttis kauem aega, kui aarde enda leidmine. Oli vahva :)
Natuke liiga hoogsalt peale rünnates sattusime alguses valesse kohta otsima, aga saime õige ruttu selgeks, kus tuleb tegelikult olla. Aare ise igati korras. Aitäh :)
Kunagi aegade alguses käisin seda otsimas, aga ei leidnud. Täna tuli välja esimesest vaasatud kohast. Paik ise tuttav. Siit algab jõe põnevaim osa. Tänagi läksid süstad veele. Lahkumisel saabus ka suur kärutäis kanuusid koos matkakorraldajaga.
Silla paremad päevad olid küll juba ammu seljataha jäänud, kuid ületatud saime ja aarde juures logi ka kirja. Tänud!
Liginesime algul uljalt mööda jõe kallast aardele. Õige pea aga taipasime, et nii ei lähe see mitte. Sedasi küll aardeni ei jõua. Tuli siis läheneda asjale teiselt poolt. Tõepoolest, tee üle silla viis meid pärale. Täname!
Sillal oli tõke ees. Sild veidi lagunenud, aga üle sai ilusti. Mingi sissetallatud rada viis aardeni ja edasigi. Vahva!
Natuke läks aega ja ukerdamist, enne kui aarde leidsine. Tänud.
Käisin siin ka eelmisel aastal koos paari põhikooliõpilasega, aga siis ei julgenud väga kaugele minna nendega, oli vihmane ja palju lehti. Praegu sai lihtsamini, kuigi muuli lõpupoole oleksin peaaegu hauduvale pardile otsa kõndinud, sest ta oli oma pesa täpselt keset rada teinud ja end veel ilusti pruunide sügiste lehtedega katnud. Vabandasin viisakalt ja taganesin. Ehk siis, kui pardini jõuate, võib julgelt kümme meetrit tagasi tulla.
Eelmise aasta suvel roheluses ragistades jäi leidmata, täna siis teine katse. Võhandu maratoonarid toimetasin ühelpool muuli, mina teisepool. Seekord kiire leid. Tänud peitjale.
Mõni hetk läks ikka aega selle krokodilli leidmisega. Tänud!
Krokodilli ei kohanud. Lähenesime mööda elektrijaama viivat rada, sealt viis korralik georada ilusti nulli.
Muidugi taipasin maaameti rakendusest koordinaate kaardile asetada alles jalgupidi vees seistes :)
Karbil on ühest küljest kinnitusklamber puudu ja tänu sellele oli konteineris natuke vett, mille ma välja valasin. Logiraamat oli korras aga küll oli pikuti pooleks aardes olev pliiats. Selle võiks keegi järgmine kord kaasa võtta. Mul omal polnud seekord jätta...
Tänud aarde eest!
Turnisime pikki maha langenud puud kohale. Kohapeal nautisime tükkaega päikest. Silmailu pakkusid aerutajad paatidel. Väga äge, aitäh :)
Nüüd ma tean, miks me eelmisel korral aaret ei näinud, siis oli seal päris palju jääd ja eks mul oli siis jänes püksis ja ei julenud aardele läheneda. Täna jäin täpselt õiges kohas seisma, Karin jooksis edasi, mina võtsin aarde välja ja kutsusin ta ka logima, seltsis ju sigasem ;) Tänud.
Polnudki ammu ühelgi muulil jalutanud,ammugi mitte nii väiksel. Järgmine koht, kus esiteks minu gps näitas aia teibaid (tekkis tahtmine telefon saata allavoolu), teiseks Janar oli otsinud eelnevalt aga mitte leidnud, kolmandaks Janar hakkas logima enne kui ma suutsin nina oma teibaid näitavast telefonist üles tõsta. Selleks hetkeks hakkas tekkima juba väike kadedus, et miks tema kogu aeg leiab. Tänan peitjat.
Leitud, logitud. Lahe koht. Teiselt poolt kaldalt alustasid oma õhtust teekonda kanuuga sõitjad. Soovisime neile head teed ja ümber minekuid :)
Muulil me siis kolasime. Erts ei viitsinud eriti otsimisega tegeleda, pidin ta siis ise peidikust välja tõmbama. Tänud!
Me vist ei olnud üksi, aga meie olime enne. Ei teagi kas teised ka oma nimed kirja said, aga olid täitsa geopeiturite mitte mugude moodi. Kui üks tegi tarka nägu, siis teine leidis konteineri, logis ja tegi vahetuskaupa. V:avaja J:kleeps
Mitmeid kordi Võhandu maratoni raames piilutud koht. Krokodill ongi paremini nähtav aprillis. Nüüd siis lõpuks sattusin jaole rahvavabal ajal ühendades seenemetsa sõidu aareteotsimisega. Aitäh!
Vihjest ei saanud alguses mitte midagi aru… Peale leidmist ka ei saanud :D. Aarde Laur ikka sai endale lõpuks näppu, minu osaks jäi vihikusse visiit kirja panna :).
Kaunis koht ja tore turnimine üle puidust ehitise, mis on küll oma parimad päevad seljataha jätnud. Vihje võiks sellises võsas ainult natuke parem olla, et sest kasu ka oleks.
Sõitsime argiõhtu hämaruses vaiksetel Lõuna-Eesti teedel. Päike loojus punaselt ja heinamaadel hõljus udu. Ämblikuvõrgud sätendasid vihmapiiskadest. Siinne veepahin sobis kenasti seda komplekti täiendama. Ületasime ettevaatlikult kipaka silla ja veel ettevaatlikumalt kitsa ja libeda kivimüüritakistuse. Kohapeal võimlesin üle ja läksin aardest mööda. Kaaslasel ei jäänud siis muud üle kui karp peidikust välja võtta. Tegelikult tore koht ja aitäh siia kutsumast, aga üks küsimus jäi küll õhku rippuma - kus oli krokodill?
Veel üks koht mida nähtud seoses kanuutamisega.Asusin siis krokodilli otsima ,läbides teel paar puust silda.Tihedas puude võsas ma ta lõpuks leidsin.Aarde enda leid ei tulnud kähku ,pidi ikka seal nullis tiirutama.Tänud peitjale.
Lõpuks saime Leevis toidupoodi. Kõigil kõhud täis asusime kaarti vaatama. Seisma juhtusime jääma just keset teed nii et külamutid meile enne kaardi vaatamist suuma juba kätte näitasid.See aarde jäi meie tripi lemmikuks, sest huvitav koht ning hästi peidetud. Silla ületus oli küll natuke ohtlikkuvõitu kuid meid see ei peatanud. Aitäh!
Sai esimene proov enne võhandut tehtud.Enne kui süstad sai vette lastud logisime aarde.Aitäh!
Vesise ja märja ilmaga suht ohtlik rada, aga pääsesime supluseta tagasi. Aitäh juhatamast.
Koomiline lugu seal nende sildadega. Heas korras autosild on valgustamata, aga otse kõrval jookseb paralleelselt eraldiseisev puidust jalakäijate sild - üsna lagunevas seisus ning blokeeritud rehadega :D - aga vähemalt on selle ääres 3 kapitaalset tänavavalgustit! Muulile viiv puitsild on samuti üpris ebakindla välimusega, aga hetkel veel aiatööriistadega sulgemata. Aarde sain päris kohe kätte - õnneks vihjet kohapeal ei lugenud, nii oleks veel leidmatagi võinud jääda :o)
Nädalavahetuse programm "Külla ämmale" juurde sai sobitatud ka mõned aarded, 17/22. Leitud, logitud. Aitäh.
3 a tagasi käisin seda otsimas ja ei suutnud leida. Seegi kord ei tulnud leidmine lihtsalt. Tükk aega sain seal libedatel lehtedel ja kividel turnida, Aigar vastaskaldal silma peal hoidmas, et ma ära ei upuks, kuni peaaegu loobumisel viimast kohta uurima hakkasin ning sealt ka karbi tuvastasin. Oehh, tehtud, a mis sel krokodilliga pistmist on? Igatahes tänud tutvustamast. Sillakesed muulile on küll juba päris kipakaks jäänud. Kartsin seal laudade vahelt läbi sadada.
Aega kulus kaks päeva, kuna öö tuli juba liiga peale ja vahepeal oli vaja telk lähedusse püsti visata. Tegime ka kõne peitjale, kelle sõnade järgi aare enam vanas peidukohas ei ole, kuid umbkaudse suuna oskas meile öelda. Aga peidukast ta välja ikkagi tuli. EVEJ. Teisel päeval muulilt ära tulles ootas meid teel ees "teetõke" ja tundub, et enam ei taheta sinna väga inimesi vist lasta. Meiegi, vaadates silla olukorda, mõtlesime, kas julgeme minna või ei..
Mõnus ronimine. Puugirikas paik.
GP 1457 / GC 1698
Saime just muulile astuda, kui avastasime, et teisel kaldal laseb seltskond süsti vette. Lõõpisime nendega paar hetke, kuid siis said nad omadega valmis ja nende veematk piki Võhandut jätkus. Vahepeal püüdsin ka silmadega otsida, aga tõeliseks nägijaks sain alles paatkondade lahkumist. Vaevalt saime auto juurde tagasi, kui saabusid järgmised veematkajad oma varustust jõkke laskma. Tänud.
Suundusime krokodilli otsima aga no mida sa otsid kui sull hõigatakse tere - süstamatkajad! Naljatlesime vastastikku aga kuna neil olid "oma naised" kaasas, siis jäi meil vaid oodata ja head reisi soovida. Kui teine paatkond ka mööda sõitis, vaatas mees üleõla pikalt tagasi, no loomulikult sai ta õhumusi mult kaasa, jõudis vaid hõigata, et "just seda tal oligi vaja"! Paistab, et korda läks päev meil kõigil, pole ammu nii tore olnud, tänan kindlalt!
Muulidel on ennegi käidud, oldud ja maoli maha end kivile laotatud. Mälestus Pärnu muulist on eredalt ribides veel. ;) Kuigi sellest on paar aastat juba...
Jõemuulile pole varem asja olnud ega polnud üldse ettekujutustki, et sihuke asi ka olemas on. Seega olin põnevil..
Lähenemine oli lausa lust, kallak ja trepp, vesi ja puidust perveke. Muul ja üldsegi mitte ligane ega märg. Vaid jalge ette tasus vaadata, et mitte aprillis ujumiskatseid tegema hakata. Vesi tundus olevat märg. Ja külm.
Igat sorti elukatega on geopeituses kohtutud, kuid krokudega polnud senini veel asja olnud. Nii läks aega veidi, enne kui saime silmast silma kontakti selle eksootilise elajaga loodud. Nõustus pisut lõugu paotama ja aardekarbi meile loovutama. Ilmselt oli eelmiste päevade Võhandu paatide-kanuude-süstade sisu ka tema kõhtu jõudnud ning ta polnud näljane. (Lugesite ikka kõik kaaslased oma paatkondades üle?? )
Panime nimed kirja, silitasime kroku pead ja andsime karbi talle tagasi. Lahkusime sinna, kust tulime.
Vesi voolas, kalad vaatasid igatsevalt jõe poole ning päike hakkas puude taha vajuma... Oli aeg kiirustada, et enne pimedat öömaja leida.
Aitäh aarde eest! Sain teada, kus asub Leevi küla.
EVEJ Aare korras!
Tiba algset alpinismi, köietansule sarnast tegevust- ja käes ta meil oli. TFTC :) Soovitan :)
Teisel katsel läksin ja võtsin. Esimene kord miskipärast keskendusin teisele kaldale. Seegi kord tahtis elektrooniline vidin juhatada kolmandale kaldale.
Meile tundus, et nägime seal isegi mitut krokodilli. Võtsime nad ükshaaval läbi ja leidsime ka aardekarbi.
Ilus koht, aga kahjuks koobasteni ei jõudnudki seekord. Tänud!
Päris vahva koht. Jalutasime ja leidsime kiirelt.
Krokodilli ei leidnud aga aarde küll. Võtsime kuuli jätsime ränduri
Esimene peatus meie kanuumatkal, kus enne lõunast seljankat ja kringlit, otsustaime aega mõitlikult kasutada.
Kuna Aix oli aarde juba varem leidnud siis jõlkus ta meiega lihtsalt kaasas. Aarde leidsime kiiresti, Tänud.
Üritades hommikul seda aaret kirja saada, selgus, et üks mugu ilmselt valvas seda hüdroelektrijaama seal. Õhtu poole õnnestus ära vormistada rahulikult leid. Peidukohana palju variante just ei olnud seal.
Alguses tulime natuke valesti (mööda kallast) ja kuna see jää kohe kindlasti igalt poolt ei olnud piisavalt paks et inimest kanda, siis tegime väikse ringi tagasi ja juhatasime ennast jõemuuli peale.
Geps pildus täielikke aiateibaid ja sel ajal kui Martin valjult logisid luges, lõin kogemata jalaga lume alt ühe taaraühiku lahti, mis klappis ideaalselt Taneli logis mainituga. Mis seal ikka, haarasime juhusest kinni ja postuleerisime, et olgu see siis meie jaoks null. Natuke luuramist ja paistiski aardekarbike oma pesast. Natuke tuli robustseid abivahendeid kasutada, et maskeering eemaldada, aga kätte ta saime.
Pärast hängisime veel mõnda aega silla all ja peal, kust avanesid väga uhked vaated suurte külmadega moodustunud jääskulptuuridele. Väga tore koht, suur aitäh juhatamast!
Esmalt lähenesime valest kohast, aga märkasime kiirelt oma viga. Siis juba muuli mööda. Värskeid jälgi oli ümbruses omajagu. Õige koha leidmiseks läks natuke aega, aga Taneli vihje nulli kohta pidas paika: võib öelda, et Taara avitas :D
Vihje osas olid meil omad teooriad, aga ei osanudki nende paikapidavust kontrollida. Aarde leidsime siiski üles ja pärast paari obadust õnnestus ka maskeering eemaldada. Pärast tuiasime veel ringi ja vaatasime põnevaid jäämoodustisi. Aitäh siia juhatamast, tõsiselt äge koht!
Olen pidevalt sealt mööda sõitnud, kuid kordagi pole sinna muulile sõitnud. Otsimist oli kuhjaga ja ainuke mille leidsin oli Taneli antenn (no GPSi antenn) Tanel siiski tõmbas ka aarde välja :D
Nullis vedeles paar õllepudelit. Vaatasime siia ja sinna aga ei midagi. Kui mõtlesin, et vaatan korra veel üle, kus see null täpselt on, siis avastasin, et GPSi väline antenn on kadunud kuskile. Läksin kontrollima, et ega autos pole. Ei olnud. Tagasi jõudes oli Maris selle juba jõest välja õngitsenud. Lugesime veel logisid ja lõpuks leidsin ka peiduka. Aare ise korras. Aardest võtsime kaasa veduri, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjatele.
Pikalt otsisime siin. Ja täiesti valest kohast. GPS peksis segast ja suuremat kasu tast ei olnud. Kasu oli vihjest, mille tuvastamisel aare ka pikalt enam peitu ei jäänud. Täname! EVEJ
Täiesti uskumatu aga tõsi. Eelmise aasta kevadel sai kanuumatka käigus just selles samas kohas lõunat peetud ja uuesti matka jätkatud. See aeg ei teadnud ma geopeitusest veel midagi :) Tore oli külastada juba tuttavat kohta, see kord küll teisel eesmärgil. V:Sõrmuse J:Vahetasin minigripp koti, mis nägi juba suhteliselt väsinud välja.
Täitsa korralik krokodill. Hamustada saime mõlemad. Jätsime OLE külmikumagneti VEDUR
Kuni reisikaaslased selga sirutasid ja paate pumpasid, sai leitud tee ja leitud ka aare. Seda riba seal ei olegi omale varem teadvustanud. Aare korras, aitäh, EVEJ.
Leitud nullist kiiresti. Meile endale tundus, et tabasime vihje ära, aga ei ole kindel ka ;) Täname ilusasse kohta juhatamise eest! Jälle tõdesime, et palju oleks jäänud Eestimaast avastamata ilma geopeituseta.
Leidsime peitja abiga. Mingil põhjusel näitasid meie GPS-id tegelikust peitmise kohast kõrvale. Aare ise oli heas seisukorras.
Kõne peitjale päästis päeva.
Selle asja zen ei sobinud kohe üldse. Võttis hakatuseks natuke nukraks ja nõutuks. Siis vaatasin, kuidas pisikesed kiva vette pilluvad, rahunesin maha ja võtsin aarde välja. Kena teraapiline vidin, aitäh!
Ennem kui krokodilli saba alla piiluda tuleb vaadata ka lõugade vahele.
Tuli ikka mitu korda saba alla vaadata. V:kustukumm J:sõrmus Jäetud TB.
Tegelikult tahtsime juba eile aaret leida aga meie plaane segas suurem seltskond kanuutajaid, kes olid end sinna lõunat sööma sättinud. Täna siis uuesti. Liigselt gps-i usaldades sai igasugust akrobaatikat tehtud ja olime juba valmis loobuma. Õnneks vaatasime lõpuks ka õigesse kohta:)
Esmalt tahtsime läheneda valesti. Uurisin põhjalikumalt kaarti ning leidsime õige koha. Kohapeal püüdis kohalik mees kala, aga tema meid ei seganud. Vihje aitas leidmisele kõvasti kaasa.
Peale pikka otsimist sai ikka üles leitud. Alguses juhatas gps meid valelepoole kallast. Seal sai ikka korralikult märja/sopase pinnase peal jalutatud.