Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mehikoorma kirik sai valmis ja pühitseti 15.sept. 1896.a. See ehitati maakividest ehitusmeistri Johann Hopp'e poolt arhitekt Guleke plaani järgi ja läks maksma 15 057 rbl. 70 kop. Orel maksis 1500 rubla, altaripilt 450 rubla.
Vabadussõja mälestusmärgina oli kiriku laes kahurikuuli auk, mis Peipsi poolt venelastelt lastud. Ka püssikuulide läbi oli kirik Vabadussõja ajal tublisti kannatada saanud. Läänepoolsel kiriku küljel oli enamik aknaid purustatud. Samale kiriku küljele oli kohalik köster Daniel Punnisson omale palkidest pelgupaiga ehitanud. Kiriku torni kasutas ta vaatluspunktina Peipsile, et õigel ajal märgata vaenlase lähenemist. Punaste vägede lähenemisel põgenes köster Punnisson juba varakult Tartu ja sealt edasi Tallinna. 1897.a. ehitati köstrimaja. Siin toimuvad praegu jumalateenistused, sest uhke Mehikoorma kirik hävis 1945.a. sõjatules. (Väljavõte Maie Sepa raamatust "Teekond läbi Parapalu küla", 2012)
Aare asub plastikkarbis ja mustas kilekotis. Sisaldab igasugust ninni-nänni.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3NDYA
Logiteadete statistika:
135 (95,1%)
7
10
3
2
0
0
Kokku: 157
Avalikud vabandused! Oli kadunud tõesti, taastasime meetri kaugusele ilmselgest kohast.
Käisime Ahunapalus ja Meerapalus tulevaseks dessandiks luuret tegemas (viimane tundus lootustandvam, kuigi pikem teekond) ja seejärel suundusime vanadele headele Mehikoorma radadele. Esmalt jälitasime veel jänest, kes ligikaudu kilomeetri auto ees 40+ km/h vudis ja kuidagi ära ei tahtnud pöörata. Lõpuks ikka väsis ära ja suundus kraavi poole.
Komplekteerisime uue aarde ja asusime nulli otsima. Leidsime, et ümbruses käivad parasjagu heakorratööd, aga täpselt endisest aardekohast on juba üle käidud ja ehk on sellega seal rahu majas. Leidsime aardele pesa ja panime ta paika. Pikalt õiges kohas istunud GPS näitas küll kümme meetrit mujale, aga ilmselt nii ta ongi algusest peale olnud, peidukas peaks igati loogiline ja tuvastatav olema ka nii kaugelt.
Pärast käisime veel vana hea piirivalvemaja juures ja katsusime vett. Ujuma veel väga ei kutsunud. Samas tähistaevas ja majaka vilkumine olid mõnusad.
Lühidalt: aare taastatud ja loodetavasti jääb mõneks ajaks taas püsima.