Selle aardega oli paras ikaldus. Algul ei jaganud mõistatust kuidagi välja ja jaurasin mis hirmus - miski aeg sain siiski asjast jagu. Eelnevalt käisin korra ka kohal mitteleidmas ja siis oli topsik jalga lasknud. Seekord jõudsin kohale üsna hämaras, kuid vihjepildil oleva koha peilisin välja. Ja seejärel algas korralik tants pihta... no sai ikka kohti üle kontrollitud - küll loogilisemaid ja vähem loogilisemaid. Kuid mida pole, see oli topsik. Olin juba loobumas, kui miski väike pabulas murusees silma jäi... ja oligi konteiner - ma otsisin ikka üksjagu suuremat sealt, seetõttu ilmselt ei leidnudki. Aga jah lõpp hea, kõik hea! Aitähhid!

Leitud.

Kuna mälu meil ilmselt veel piisavalt ei olnud selle mõistatuse jaoks, lähenesime mõistusega.

Lõppkokkuvõttes, mitmeid kordi sai seda aaret otsimas käidud, kuni siis seekord leidsime väga ootamatust kohast - lihtsalt muru pealt. Ei ole kindel, kas sai tagasi õigesse kohta, kuid natuke varulisemaase kohta teine sai pandud. Aitäh!

Hendrik oli mälupangaks ja koheselt ütles, kus Tartu linnas sellse vaate võiks leida. Täna oli uitamise päev ja mõistliku ajaga tuli tops välja. Tänud peitjale.

Valisime mälu ja Tartu kaardi koosluse, mis osutus edukaks - aare oligi arvatud kohas ja selgus, et isegi pimedas leitav. Tänud peitjale!

Leitud. Tänud!

 2 

Ka siin oleme juba rohkem kui aasta tagasi tuhninud, täna oli rohkem õnne. Kohe päris õnnelikuks võib ühe mõttetu topsi väljakaevamine teha oma meelest täiskasvanud inimesi ;)

Sai tehtud väike pühapäeval georetk ja esimeseks aardeks osutus y+n, mis oli Annale juba mõnda aega pinnuks silmas. Mõistatus on endiselt lahendamata, kuna no ei tule seda võtit kuidagi kätte, seega kohale sai mindud mälu järgi. Ühed kohalikud arutasid seal läheduses midagi, kuid varsti asusid nad teele ja saime otsimisala suurendada. Potentsiaalseid peidukohtasi on seal ikka päris palju ja ka selliseid, kus väga sorkida ei taha. Lõpuks liialt pikalt ei kulunudki konteineri leidmiseks. Tänud!

JESSSS!!! Käes!! Lõpuks! JUHHEIiiiiii >_< Rohkem ei tahagi midagi öelda.

Kui aare arhiivi pandi, olin egoistlikult häppi. Kuna ma mõistatusest polnud mitte halligi aru saanud, aga täpp kaardil segas, siis tervitasin arhiivindust rõõmuga. Ja kirusin neid agaraid taastajaid, kes selle krdi karbi jälle lahti tegid. Mõistatusest ei saanud ma endiselt õhkagi aru, kuid konsultant nuffi juhatas mind õigetele radadele ja nii ma siis õhtupimeduses kohale hiilisingi. Täiesti üllataval kombel langes taskulambi valgus otsekohe õigele kohale ning konteiner läikis nii ilusasti, et polnud kahtlustki, nagu poleks see otsitav. Logirull on tõesti veidi kummaline, aga oma otstarvet ta täidab. Tänud, see hullus on nüüd läbi.

 1 

LEIDSIN JA TERVITASIN MÜGRISID.

 1 

Ka siin sai minust laiskus võitu ... või siis peaks ütlema, esildusid intelligentsuse dominantsed jooned :D Kaks töökaaslast on põlised Tartlased - sai neile see pilt ilma igasuguseid lootuseid hellitamata ette söödetud ja voilaa ... üks ütles kohe hopsti ära, kuhu minema peab. Õnneks kõrvalise abi kasutamine ei ole keelatud :P

Hops kohale, natuke otsinguid ja leitud ta saigi. Me olime valmis objektilt lahkuma, aga ei ... geopõnnidele see idee kohe üldse ei meeldinud. Leidsid endale kiirelt mängukaaslased-sõbrad ja siis ei jäänud meil Kuldariga muud üle kui seda tantsu ja tralli üpris pikalt kõrvalt vaadata - kui väljas oli juba täitsa hämar ja kell näitas hilist õhtutundi, nõusuti ka koju mineku plaaniga.

Täname provessorit, kes tampis pidevalt minu südametunnistusel ja häbitunde nivool ja ei unustanud peale igat meie Lõuna-Eesti külaskäiku küsida, et miks te küll Y+N aaret ei otsinud? :D

Aitäh peitjale!

2422.

 1 

Katse kaks.
Tahtsin pimeduse saabudes hoopis üht teist aaret minna avastama. Äkki ilmus kuskilt välja tütarlaps millegi ümmargusega ja tema järel kaks noormeest suure noaga. Nad istusid aarde lähedusse pingile ja hakkasid seda ümarust, mis arbuusiks osutus, lahkama. Hinnanud pilguga arbuusi suurust, panin auto uuesti käima ja sõitsin minema.
Mõtlesin korra ja sättisin suuna Y + N-i suunas, mis tegelikult oma mitteleiuna rahu ei andnud. Proovisin kasutada meetodit, mida seni pole proovinud ja see andis tulemuse - kirves on saanud kuuga päris tervaks ihutud :)
Tänud peitjale! Ja tänud ka Elikale, kes põlise tartlasena vihje andis, kuhu poole nina pöörata:)

See aare on mulle kaks aastat närvidele käinud, kuidas ei saa jagu mingist skeemist nüüd. Täna sain umbes poolele pihta ja sellest piisas, et koht üles leida. Kohapeal saime ikka tiirutada, nõgesed jms ka lisaks. Lõpuks ikkagi nimi kirjas. Aitäh!

Olime õnnekombel lihtsalt kaasas. Logiraamat jättis väga kehva mulje, no käärid ikka inimesel kodus on, ei pea suva paberit rebima.

 1 

Täna, peale Supilinna Salaseltsi kehastamist, saabus selle aarde jaoks otsustav päev. Nagu eelmises, alles 8. juuli miteleius lubatud, pidime just täna naasma ning kas leidma või siis arhiveerimist soovima :-P
Läks aga õnneks sedapsi (aarde ja meiegi jaoks), et Marje võttis aarde välja esimesest kohast, kuhu täna kiikas ning kus korduvalt ennegi sobratud. Vot, mis vägi on koos adminiga otsimisel! B) Aga tegelt on aare vist alles pärast me viimast otsimist taastatud. Tõesti olid ees vaid Aimi ja Tormi nimed. Puudus mängujuhend ja pliiats ning logiraamatu servad võiks vähemalt sirgemaks lõigata. Veidi püsivam asukoht - neid seal ju jagub - ei teeks ka paha. Aitäh ette paremini hoolitsemast!
P.S. Mõistatuse korrektsest lahendusest ei tea siiani mitte halligi, otsa sattumine oli õnneasi.

 1 

No selle aarde puhul tuleb ka taas jälle tõdeda, et kui loll ikka üks inimene olla saab. Tegelikult päris loll ikka. Pildil olev koht tundus kohe tuttav ja pärast logide lugemist veel enam. Käisingi siis kohal ära, aga et pilti nina all polnud, ei suutnud sealt meeldejäänud objekte tuvastada ja niimoodi see asi siis jäigi. Mõistatusega ei osanud midagi peale hakata, kuniks eile mind sisuliselt ninapidi lahenduse sisse üritati toppida. No ega sellepärast lahendama ikka ei hakanud, vaid otsustasime õhtul Tartusse tagasi jõudes aarde piirkonnast niisama igaks juhuks läbi käia. Väga apokalüptiline õhtu oli, kus tume pilv loojuvat päikest lämmatada üritas. Taas kord tuttavasse kohta jõudes pidin tõdema, et kõik oli ikkagi õige, lihtsalt mina ei jõudnud nii kaugele välja kui vaja. Kaaslane tuvastas ka täpse pildi tegemise koha, mille peale mina suurest masendusest läksin ja aarde sisuliselt esimesest kohast välja tõmbasin. Ilmselgelt oli see vahepeal jälle kadunud olnud, sest aardes polnud muud kui kaks tükki rebitud paberit ilma igasuguste nimedeta. Vähemalt oli topsil aarde nimi ja geopeituse kiri peal, nii et tegemist ikka õige asjaga. Aarde idee on tore, aga sellisel kujul jättis see küll ebameeldivalt lohaka mulje. GP juhend oli ka puudu. Peidikuga oli tükk tegu, et aare veidi rohkem sinna tagasi saada, nii et esimesele lapsmugule või pitsule saagiks ei saaks. Igatahes on ta nüüd leitud ja peitjaid tänan ikkagi.

 2 

Sai arvatavast kohast pildil olev vaade üle leitud ning ka aare ei lasknud end kaua oodata. Pisut kehva koht aardele - paistis päris avalikult välja.

Tänud ja pikka elu sellele!

 1 

No kes siis pilte vaatab. Ikka sajaga kohale ja siis ... Aga kus?

Kuna mõned aastad tagasi on olnud vaja lastega kõrvalolevat objekti külastada, siis tuli ka mälupilt tuttav ette.

Otsisime kohapeal kõik nurgatagused, nurgapealsed, kännud ja puud läbi. Leidsime klaasikilde, vastikut ja veelgi vastikumat prügi ja kõike muud, aga mitte aaret. Pidasime nõu, kirusime ja lõpuks tuli ka aare välja. Eeldamisruumi on selle aarde puhul palju, kas see ruum ka aarde meeldivamaks teeb, seda otsustab iga leidja ise.

Pea terve ümbruse pöörasime tagurpidi, enne kui aarde kätte saime. Tänud.

 1 

Lahendatud sai ta kohe pärast avaldumist, aga iga kord, kui Tartusse asja oli, oli see aare kadunud. Täna oli ta olemas, aga... Aega läks siin suhteliselt palju ja kui logi kirjas oli, oli peas küsimus, et kumb oli nüüd halvemini peidetud - kas see aare või see Potsatajate kari.

 6 

Mõistatus oli lahendatud hiiglama ammu, kuid koguaeg ta kas oli kadunud, ajutiselt kättesaamatu või segasid mugud. Tark oli siia tulla ööpimeduses, et siis pole siin ometi kedagi. Oli-oli...

Kuna väljas veidi külm, siis laenasin riideid. Tanel küll muretses, et tibake suured ju aga ma lohutasin kiirelt, et keegi nagunii mind siin ei tunne ja vähemalt ei ole rinnust kitsas. Võtsime suuna pimedas aardekohani. Välja nägi see siis selliselt, et ees läks Tanel oma võimsa lambiga ja tema taga liikus mööda maad "jope", sest muud peale minu ketside sealt alt välja ju ei paistnud. Äkitselt nägime kahtlaselt taskulapme eemal vilkumas ja keegi hüüdis nimepidi "Tanel". Ilmselgelt oli TA vahele jäänud (mina mitte, sest mind ei olnud näha ju jope seest). Aga ära ma minna ei saanud, sest aaret oli ju mul vaid vaja. Nii ma siis oma ülikentsaka välimusega Alexi ja Merikese ette pidin ilmuma. Vähemalt saime kõik naerda. 2-e tunni pärast olin mu garderoob kõvasti pidulikum ...

See oli minu kõige haledam vahelejäämine. Ülejäänud kohtumised on olnud kambakesi ja valges ja kaugelt näha ja me oleme teistele peale sattunud. Üksinda ei ole keegi mind tabanud. Kui algselt pidin logisse kirjutama 3 LLL-i ehk leitud, logitud, lahe, siis kohtumine toredate geosõpradega pimedas, muutis selle oluliselt pikemaks, Tänud A-M teile tasuta kino eest Kinomehhaaniku juures ja üldse kõigile, mul oli tore õhtu!

 3 

No see arvepidamine, et palju kordi me seda aaret otsinud oleme peale lahendamist, on ammu sassis omadega. Aga iga kord on asjaga mingi jant sees olnud. Nüüd kui aare taas avati oli kindel plaan esimesel võimalusel heade mõtete linnas üks tsõõr teha.
Nii jõudsimegi teel Võhandu maratonile Mõrdadele kaasa elama siin väikese peatuse teha ja kulgesime pimeduse kaitsva tiiva all nulli poole. Ja siis tulid mingid noored lähedusse hängima... urrr. Muidugi loobusime seepeale taskulambi kasutamisest ja üritasime end pildi järgi paika panna, jantisime seal omajagu, sest miskit ei paistnud klappivat kui eemal hakkas silma kaks kahtlast kogu. Üks oli selline pikk ja tuttava moega, teine lühike ja ilmselgelt pesus kokku läinud, sest jope tema ümber oli kordades suurem :D. Lähimal vaatlusel julges A piiksatada vaid nime Tanel. No muidugi ,pikem kuju reageeris nimele ja nii me suutsime tuvastada ka kordi suuremasse ürpi pugenud tegelase...Anne nimelt. Kommentaar, et me haukuvat vale puu all , pani vaid pead sügama, sest me polnud veel õiget puud ju leidnud :P. Koos läks see aga väga kiirelt, üks hetk oli Annel konteiner peos ja teine hetk juba nimed kirjas. No oma pimedate silmadega oleks me seal ilmselt veel pikalt sibanud. Nüüd jäi veel aega kiirvisiit hetkel viimase leidmata Tartu aarde juurde teha.
Tänud peitjale, mõistatus oli suurepärane!

Koordinaadid olid käes ja korra ka looduses üle vaadatud, kuid ilma eduta. Päeva ajal oli seal otsimine üsna lootusetu. Lootsin täna õhtul saabudes paremat õnne. Koerasõpradele oleks seal kindlasti meeldinud. Aardeotsimise seisukohalt oli põnev. Aare sai lõpuks leitud kohast, mille alguses olin välistanud, sest selle ees oli lõhkilöödud pudeli killud. Õnneks ma käsi katki ei teinud. Koristasin killud kokku ja toimetasin minema. Edu järgmistele!

Leidsime kuuendal korral. Esimesed neli korda, kui Tartusse asja,oli aare kadunud. Viiendal korral oli ta asukohta veidi vahetanud ja jäi kättesaamatuks. Aitäh peitjale, et jätkus visadust aare korduvalt taastada.

Päris hea mõistatus! Nüüd tekkis võimalus aare ise üles otsida. Seegi oli hea maskeeringuga! Tänud peitjale Loonale!

Peale väikest otsimist käes ta oligi.

Tänud peitjale :)

Mnjah, Hannes juba paljastas aarde anatoomilised iseärad. Aga tuleb tunnistada, et mul läks lihtsalt. Mõistatuse lahendamisviis oli teada, aga lahendamiseni ise ei jõudnudki. Anatoomiliste probleemidega tegeles ka Hannes ja organiseeritud oli isegi transport kontorist aardeni ja tagasi kontorisse. Suurepärane teenus.

 4 

Alla 18.a keelatud!

Läksid vanaisa ja lapselaps kalale, püüdsid kinni piltilusa näkineiu. Vaatasid ja imetlesid, siis võttis vanaisa näkineiu ja viskas vette tagasi. Aga miks?, ahastas pojapoeg. Aga kuidas, küsis vanaisa vastu.

Nii meiegi. Näkineiu ligipääs oli nii kindlat kinni teibitud, et ilma peitjapoolse julgestuseta ma seda lammutama hakata ei tihanud. Ja ka siis nägime Estriga parajat vaeva, et kogu see värk alguses lahti ja siis kinni tagasi nööpida. Elagu näkineiud ja nende peitjad!

Väga mõnus aare, seda nii mõistatus kui teostus looduses. Külmal õhtul liikus seal ka vähe kõrvalisi isikuid, muidu vist küll mitte. Täname.

Tänan. Nüüdseks (logimise ajaks)on mul õnnestunud seda aaret juba kolm korda leida, iga kord uuest kohast :)

Huvitav peitukas, ei tahtnud alguses kätt külge panna, aga tuli ikkagi ära kontrollida. Kiire logi ja minek.

lõuna ajal saime lahenduse teada (Krista seletas, aitäh :)). endal oli mõte juba peaagu samasse punkti jõudnud, aga natuke jäi lahenduse kätte saamisest puudu. koordinaadid käes sain täna kohe ka ära käidud!

 3 

Istusin, ootasin lauajalka mängu. Arutasime võimalusi, et mis meil proovimata on. Korraga tuli mõte (teistega ei jaganud :P). Peale mängu kontrollisin üle - sobis küll. Siis juba jagasin lõpptulemust, keegi lahenduskäigule ikka veel pihta ei saanud. Lõpuks peale mitut vihjet hakkas tulema.

Noh, kodu lähedal, mingi hetk käin ära, eks. Kuni õhtul viisin poisi sünnipäevale ja mis ma näen - Sander ootab tee ääres bussi. Pagana põrsas võttis juba üksi ära! Ma siis võtsin ka tagasi tulles logi, kirjutasin rea võrra kõrgemale. :) Daamid ja lahenduse autorid ikka ees.

Esmapilgus tundus asi üsna mõistmatu, nii et jätsime sinnapaika lootuses, et äkki tuleb millalgi päeva peale hea mõte. Ei tulnud.

Järgmisel päeval sai siiski Martin sealt lõpuks koordinaadi kätte, arendades edasi mõttekäiku, millega mina oma peas alla andsin. Geokontroll ei teeks halba.

Kärutasime siis aarde juurde, trotsisime mugusid ja leidsime isegi ühe aarde pildile vastavast kohast. Kirjutusvahendiga nii head lood ei olnud, nii et auto juurde tagasi, logi kirja ja aare oma kohale tagasi.

Huvitav peidukoha teostus, loodetavasti püsib seal kaua :)

Aitäh!

 2 

Alguses ei saanud mõmmigi aru. Andsime alla ja läksime hoopis Sillapea-seeriat külastama.

Järgmisel päeval pudenes järjest leiuteateid, aga ikka ei saanud midagi aru. Proovisime ka mitu Anete kirjeldatud teooriat läbi: kui midagi juba hakkas lubama, siis ühel hetkel oli ikka telliskivimüür ees. Õhtuks oli aga kuumarekordi vääriline palavus nii palju taandunud, et korraks hakkas mingi ideeraas lubama. Imesime mingid numbrid pastakast välja, mis nagu sobiks, aga lahenduskäik tundus samas äärmiselt kahtlane.

Kaardil paistis vähemalt kontrollimist väärt piirkond, nii et punkt telefoni ja Tartu poole. Seal võtsin Rudolfi auto peale, ulatasin talle kaardi lugemiseks telefoni ja selgus, et maha märgitud punkt oli vahepeal kaduma läinud... Korraks läks autos väga vaikseks. Otsustasime siiski ligikaudset piirkonda kontrollida, ehk hakkab midagi silma. Esialgu tiirutasime ümber ligikaudse koha ja otsisime lähenemisteed. Kuna autoga nulli sõitmine ikka kuidagi ei õnnestunud, jätkasime jalgsi. Üldise muguliikluse kontekstis jäi tunne, et paistame äärmiselt kahtlastena. Surusime vastumeelsuse alla ja jätkasime otsinguid. Peagi tabasimegi vihjekoha ja veidi aja pärast ka aarde. Siis meenus muidugi, et kirjapulk jäi autosse... Tundus vähem kahtlane aare korraks kaasa võtta ja ära käia, loodetavasti keegi selle viie minuti sees otsimas ei käinud. Huh, tehtud!

Mõistatus oli päris kaval, ega esimese ega teise hooga küll asja läbi ei hammustanud. Lõpule oli ka päris huvitav koht valitud, mis minu jaoks jääb kõigist liikumisteedest kõrvale. Peidukoht meeldis ka. Väga tõhus, aitäh! :)

 6 

Eks uued aarded tekivad Tartusse ikka siis, kui mina linnast välja sõidan teisi aardeid jahtima. Autos polnud paberit käepärast, lihtsalt vahtisin pilte üritades ilma jooniseta koordinaate välja võluda, kuid lõpuks otsustasin asja õhtuks Tartusse jätta. Koju jõudes alustasin. Lihtsalt vahtisin pilte. Tegin erinevaid arvutusi, mõõtsin, joonestasin kolmnurki, leidsin pindalasid ja mida veel. Lõpuks katsetasin varem tulnud ideed, kuid see ei tulnud välja. Siis proovisin seda veel teist moodi ja siis hakkas klappima. Siis sain sobiva koha ja kui Loona mulle helistas, küsisin igaks juhuks üle, kas prantsatasin õigesse kohta. Tuli välja, et vale. Vaidlesime siis oma pool tundi, et kas tal on viga sees või mitte. Lõpuks Loona sai oma veast aru ning kui ta ära parandas, olid ka mul õiged koordinaadid olemas. Kuna siis oli kell juba pool kümme, ei lubatud mind enam nii kaugele (no mis ta siis bussiga minna on). Ega ma eriti ei lootnudki esimese kahe hulka saada, sest see on teada, et peale minu on ka teisi kannatamatuid geo-hingesid. Kuid väike lootusesäde ikka oli - kuni hommikuni, kui lugesin pettunult Taneli logi. Täna õhtul läks vend sinna kanti trenni ning kui olin ta kohale juhatanud, läksin aardejahile. Kohapeal oli vaid üks vihjepildiga klappiv koht ning sealt pärast natukest katsumist ka aare end ilmutas. Siis ilmnes järgmine probleem: olin unustanud kirjelduse esirea - aardes pole pliiatsit - nii lühike mu mälu ongi. Siis jooksin lähima poe poole, lootes järgmise bussi peale jõuda, mis pidi 10 minuti pärast väljuma. Poest pliiatsiga naastes läks buss mööda - niipalju siis bussi peale jõudmisest. Läksin kohale ning sain nime kolmandana kirja umbes kell 18:40. Tänud!

 1 

Hommikul vara, umbes 12 paiku päeval tuli Hendrikult geoalert uue aarde kohta Tartus. Koht pidi küll veidi veider olema, kuid mine sa tea. Olime selleks kellaks juba isegi tuvastanud uue aarde olemasolu. Samas ei torganud ühtegi head ideed pähe mõistatuse lahendamise osas. Õhtupoole asus Lõvi asja uuesti vaatama ja saime koordinaadid, mis tõesti juhatasid veidrasse kohta. Kuna see polnud kaugel, käisime igaks juhuks koha peal siiski ära. "Ei ole võimalik" oli mu ainus mõte. Kuna miski vihjepildiga ei klappinud ka, läksime koju tagasi. Päris õhtul hilja märkasin, et mõistatust on parandatud ja uued koordinaadid näitasid juba palju lubavamasse paika. Kiirelt riide ja jooksu. Leid tuli päris ruttu, FTF sai kirja u 22.38. Täname. Eriti Lõvile meeldis teostus.

 1 

Tahtsin just oma georetke logisid kirjutama hakata kui avastasin, et Tartus uus aare. Esimese hooga ei osanud mõistatusega midagi peale hakata ja mälus ka vastavat pilti polnud. Lõpuks pilte vaadates tekkis aga ideepojuke ja isegi midagi koordinaadilaadset koorus välja. Läksin siis kohale ja esimese hooga seisin keset tühja muruplatsi. Veidi ringi vaadates aga leidsin ka vihkepildiga klappiva koha ja üsna kiirelt poolkogemata ka aarde enda. Logiraamatut avades selgus, et karu ja lõvi olid selle tunnike varem juba ära sodinud. STF läks kirja kell 23:45. Aitäh peitjale vahva õhtuse ajutrenni eest.