Pargimägi

Vale aarde logisin kogemata. Väga vabandan. Ei oska kustutada

Teate ju küll seda tunnet, et appi, see on nii nõme aare (mitte, et see tegelikult nõme oleks), et seda küll otsida ei taha. Aga ikka otsid edasi, kuni kopp ees ja peale seda veel ja siis natuke veel. Oh johhaidii. Üritasin igati põhjalik ja leidlik olla ja võimalikult laialt maalapilt otsida aga seal kallakul on seda mega äge teha. Nõgesed.. sääsed.. Lugesin logisid. Otsisin veel natuke. Tegin mitmeid tiire küll ühtepidi ja teistpidi ja tundsin kuidas suunurgad hakkasid vägisi allapoole kiskuma. 365 päeva võiks varakevad olla. Võssi aarete juures ma kohe üldse ei salli seda suvist aega aga eks see on ilmselt mingi minu probleem. No ei leidnud.

Tatsasime rõõmsalt kohale ja siis hakkasime kolinal allamäge veerema. Pöörasime kivisid, vaatasime siit ja sealt. Laiendasime otsingu perimeetrit, kuid mida pole on aare? Vajab omaniku kontrolli, mitteleide juba palju kogunenud. Kuna selle peitja poolt tunni jooksul teine aare korralik ämbrisse astumine, siis jätsime teiste mägede külastuse vahele.

Null ja selle lähiümbrus ca 20m ei leia kirjeldusele vastavat kohta/seadeldist. Las siis jääda. Ilmselt ei ole antud aarde eesmärgiks logisi saada... Kahju

Märkus iseendale: järgmine kord tule vikati ning üliteravate geotaipude Merle, Silveri ja Tarmoga, kes eeldatavasti loetud hetkedega aarded eiteakust välja võluvad.

Ei leidnud!

Tuiasime siin nõlval natuke ringi, ühtegi pidepunkti polnud kuskilt võtta ja labidaga poolt mäge üles kaevata tundus ka jabur, siis lahkusime leiuta.

Ei saa ju uskuda kõiki mitteleiulogisid, tuleb endal veenduda - no tõesti pole. Aga leidsin eeldatava nulli lähistelt ühe kividest "haua" - võimalik, et siin see karp kunagi oli... Jalutasin siis niisama ringi, ka torni osas fikseerisin - no tõesti pole.

otsisin kõik nulli lähiümbruse kivialused läbi, kuid ei leidnud midagi. ja tuleb välja, et olen selle aarde ühe korra juba varem loginud :D

Vaatasin iga kivi alla 20 m raadiuses, ei leidnud. Vaatetorn on ka vahepeal maha võetud.

See oli nüüd kõike muud, kui tore. Kummikud jätsime autosse kuna kummikutega ju ronida ei saa. Sööstsime tossudega mäest üles ja siis hakkasime vaikselt laskuma. Umbrohi oli kõrge ja vähese vaevaga said märjaks tossud, sokid, püksid. Fuih! See ei olnud tore. Kahtlustasime, et äkki google maps luiskab koordinaatidega ja võtsin Locuse - ikka samas kohas. Aga seal näidatud nullis ei olnud kive. Lugesime siis logisid ja keegi ütles, et lausa 11 meetrit möödas. 11 meetri pealt tegin pool ringi ära aga ühel hetkel sai kõrini ja rohkem ei soovinud. Ei ole väga tore, kui lehtpuu metsa juures kivi all on aare, millel veel koordinaadid ka mööda. Loobusime. Ei tekitanud positiivseid emotsioone. Nende märgata sokkidega olin veel kuni koju jõudmiseni. See oli selge vihje, et eesootavd järgmised mäed jäävad teiseks korraks.

Teine kord siin, aga sama edutu otsimine. Aga tänud et sai kaloreid kulutada.

Päris uhkelt hooldatud mägi. Jalutusrajad ning pingid täitsa olemas. Ümberringi niidetud ja puha. Aga aare on kõige selle juures hästi ära peidetud küll. Ei leidnud.

Esimesed sinililled, uhke vaatetorni ja päris mitu kivi leidsime, küll aga mitte aaret.

Tänu sellele aardele jäi sellel päeval nii mõnigi huvitav aare leidmata.

Torni otsas käisin eelmisel suvel, kui veel gp-ga ei tegelenud. Seekord otsisin kivi, aga õiget ei leidnud.

Valisime kolmest mäest ühe välja ja tegime kõrvalepõike teel Narvast Tallinna. Kiirel vaatlusel silma ei jäänud.

Väga hästi peidetud. Loodus aitab kaasa, tuleb tulla varakevadel, kui kivid ka näha on! Plussid peitjale!

Ja teine kord täna Sinimägedelt vastu hambaid. Igatahes on meie skoor Sinimägede vastu nüüd täpselt sama mis sakslastel maailmasõdades: 0:2. Seekordse rünnaku kontreeris mägi korraliku padukaga, mis gepsunäidud puu taha saatis ja mäest poriojasid, mis nõlvad libedaks ja püstiseismise raskeks tegid, alla saatis. Ja kuna Tornimägi jäi niigi leidmata, jäid kangelasteod olemata ja kolmandat ei hakand üritamagi. Tänud ikka!