Sain varem leidnult täpse info, aga vastavas kohas ei õnnestunud midagi leida.

Täitsa aus mitteleid.Kätel hakkas külm,eks jään ilmselt leiulogisid ootama.........

Esimene katse läks aia taha.

Aarde lahenduseni jõudsin hetkel, kui uurisin hoopis teise mõitatusaarde asukohta. Korraga lõi peas tuluke põlema. Täna siis mõtlesin, et kuna ma siinkandis juba koolitusel olen, siis vaatan ka aarde peidukoha üle. Õhtu oli juba hiline ja mugudega probleeme polnud, aga probleeme tekkis silmade ja mõistusega. Ei suutnud sellel korral avastada peidukohta.

Kole piinlik aga lahendatud sai vihje abil ja välitööd kah ei õnnestu. Mõni teine kord uuesti :)

Lootsime kindlale logimisele kuna varemleidnu oli kaasas. Kahjuks päris nii ei läinud. Carolys julgeb väita, et aare pole omal kohal.

Mul on juba ammu koordinaadid teada, aga see koht ei paikne mu käiguradadel. Täna läksin kohale, aga jäin pika ninaga. Kaua poleerisin jahedas tugevas tuules erinevaid kohti, aga aaret leida ei õnnestunud. Loodetavasti on järgmine kord parem päev.

Korra kimasin nullist läbi. Sain veidi erinevaid paiku poleerida, siis ilmusid miskid mugud. Asi kisub piinlikuks - mõistatud ammuilma lahendatud, aga topsik ise nii ära sokutatud, et minu sõrmed selleni ei ulatu... litsalt ei usu, et õiget kohta kombanud ei oleks. Annan alla ja nuian privas mõnelt healt kolleegilt otseseid vihjeid.... krt.

 8 

No nüüd on arutlemisel järgmised variandid:
1. ma pole naine,
2. ma pole naiseliku mõtlemisega,
3. olen küll naine, kuid totaalne blondu,
4. olen naine, kuid ajud pole koos ülejäänud kehaga edasi arenenud.
Kogu selle jutu mõte on siis see, et koordinaadid tulid väääga raskelt. St ega ma üksi polekski nendeni jõudnud, kuid hr Palang andis mulle otse läbi lillede vihjeid. Ja ka siis saabus selgus kohutavalt aeglaselt.
Nullis ei osanud ma suurt midagi peale hakata. Palangu näol kontrolli poolt õigeks tunnistatud koordinaadid näitasid keset platsi ja seal polnud kuskilt otsida. Püüdsin siis loogilised kohad läbi vaadata, kuid neid oli ikka üüratult palju. Lõpuks laiendasin otsimisala lausa 3-dimensionaalseks, kuid kasu oli sest täpselt sama palju kui samatasandilisest. Nüüd ma siis mõneks ajaks sealsetele valvuritele kõneainet ei anna ja ootan uusi ideid. Või otseseid vihjeid.

Selle aardega lahendamisega läks siis nüüd nii, et kollektiivse mõttetöö tulemusena ilmusid koordinaadid siiski lõpuks välja. Olles just Võllamäe aarde STF’i nurjumiselt saabunud, siis lootsin vähemalt siin oma nime kirja saada. Maaameti kaardi pildi jätsin meelde ja läksin kohe omast arust õigesse kohta. Vaatasin siit, vaatasin sealt, aga ei miskit. Siis vaatasin ka veel nats laiemalt ringi, aga ikka ei midagi. Loobusin, täna vist täielik geopimedus. Eks varsti uuesti.

Lohutuseks polekala’le läheb järgmine sinine moll kirja. Nimelt mõistatust pole ma siiani suutnud lahendada ja ei ole näha, et mul kunagi üldse selle lahendamiseks mingid ideed tekiksid :(

Aga sellegipoolest käisin ma täna ühte piirkonda vaatamas - no mis see mikro siis 160 ruutkilomeetrise ala pealt üles leida pole! Ilmselgelt aga hindasin oma võimeid üle (selgeltnägemise koha pealt) ja peidukohti, mis vastaksid maastikule 1.5, ma sealt ei leidnud.

Eks järgmise siniseni!

Esimesel õhtul tegin patrullsõidu Kristiina tänaval lootuses leida lumel esmaleidjate jälgi. Ka edaspidi punnis see naistekas tublisti vastu, ei mina saa kohe aru, millest nad räägivad. Täna siis vinguva tuule ja lumesaju keskel lõpuks rohelises. Oli palju huvitavaid peidukaid, kuid aare pihku ei jäänud. Järgmise korrani.

 12 

Eelmised kaks enam vähem ehku peale tulnud mõistatuse leidu tegid mind enesekindlaks ja otsustasin jälle Kristiinele külla minna. Eks ma viibisin seal üksjagu aega, ronisin erinevate kihtide alla, vaikselt ja õrnalt silitasin erinevaid paiku, aga ei miskit. Kätte ma teda ei saanud :). Tegelikult ma ju terve inimene - kaks kätt ja kaks silma olemas, aga loll pea juhib neid valesse kohta. Igal juhul proovisin kõik valed kohad läbi ja õiget kohta isegi ei aima enam. Mõned täiendavad sinise molliga logid enesetunde paranduseks kuluksid ära. Kuidagi eriti tohlaka mulje jätsin siin igatahes endale - mõistatus oli väljas toimuva trangliga ikkagi lapsemäng. Täitsa uskumatu vidin siin paika istutatud, enne järgmist korda lasen perearstil endale juurviljasüsti teha, et järgmine mitteleid mind lõplikult moraalselt ära ei laostaks. On see geopeitus jee rahustav tegevus... :).

Teen ka ühe sinise näo juurde. Seda küll selle vahega, et täiesti endale mittekohaselt õnnestus mõistatus kohe aarde avaldamise päeval läbi järada, kuid täna kohapeal silusin kõik 0-ist mõistlikul kaugusel olevad objektid üle ja läbi, toppisin näppe igasse paika, kuhu need mahtusid, aga ei leidnud midagi sellist, kuhu passiks logi kirja panna.

 3 

On rõõm, et ma pole ainuke :)

Oleme kodus seda mõistatust mitmel erineval viisil proovinud lahendada ja juba mitmendat päeva, no aga ei tule sellised numbrid nagu vaja oleks.

Mul juba sihuke tunne, et läheks vaataks ühte kohta niisama, äkki veab samamoodi nagu Sokivärvi II juures.

 1 

Nonii, seda aaret tuleb nüüd ühe siniseks tõmbunud näoga õnnistada. See sinine nägu kuulub mulle, sest hapniku enam ajus palju pole, kuna ma olen alates aarde avaldamisest tulutult tunde nii netis kui enda peas sobranud ja õiget vastust üritanud välja võluda. Teadmised, mis ma kogunud olen, on nii laialdased, et võiksin kümnest erinevast koodist mõistatuse kokku klopsida (võib-olla kui kuri tuju kallale tuleb, siis teengi selle triki ära). Vaikselt hakkan juba õudusunenägusid geopeitusest nägema. Seega, kuna selle aarde peale hakkab kogunema rohkem tunde kui sellel aastal tõelist tööd on tehtud, siis ei jää muud üle kui logi kirja panna.

Kui leidub kedagi, kes sooviks mind vihjega kostitada, siis ootan seda avali süli oma postkasti.