Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lepajõe järv, Lepajõe auk või Lepaauk ( kohalik rahvas nimetab mitmel viisil) on rannajärv, mis eraldus merest lõplikult vaid mõnisada aastat tagasi. Praegu lahutab teda merest umbes 300 –meetrine maariba- kunagised rannavallid. Lisaks maakerkele on järve eraldumist merest kiirendanud ühesuunalised tuuled, mis kuhjavad liiva mere ja järve vahelisele alale.
Järve pindala on 25,7 ha ja see jaguneb kolmeks osaks: keskne Suur auk-sügavus 1,2 m, idapool Väike auk-4m ja peaaegu kinnikasvanud Mutriviik-1m (nime päritolu pole teada). Järve voolab üks suurem oja-Leppoja ning paar väiksemat kraavikest. Väljavooluks ehk ühenduseks merega on Lepaoja jätk.
Ajaloost: Lepaauk kuulus omal ajal Nõva mõisale. 20. sajandi alguses renditi järv kolmele kohalikule perele, mis asusid järvest kagus. Rent tehti tasa mõisa heaks töötades. Kalastik oli tollal rikkalik, kevadel tehti 2-3 korda suuremat noodapüüki, suvel püüti oma tarbeks. Noota tõmmati vahetult peale jääminekut, kui kala tuli järve kudema ja võikesed jäätükid olid veel vees. Püüti nii palju kui jõuti turustada, kala jätkus kogu Nõva vallale. Hobustega veeti kala ka kaugemale, Paldiskisse ja Tallinnasse. Laialivedamata kala hoiti järves sumpades. Kord saadi ühe loomusega 4 tonni kala, sealhulgas 1,5-2 m pikkuseid hauge ja 3-kiloseid ahvenaid. Peale haugi ja ahvena saadi järvest veel linaskit, latikat, särge, kokre, mõnikord isegi angerjat ja üksikuid räimi, kes ilmselt tormiga merest järve olid sattunud.
Lepaaugust kalasaak sõltus suuresti merre suubuvast Lepaojast. See hoiti alati puhas ja kui torm vahel jõesuu liivaga kinni mattis, tehti see kiiresti lahti. Jõgi oli tollal palju laiem ja sügavam. Rahvapärimused väidavad, et Lepajõe Väikesesse auku tulid mööda jõge tormivarju Rootsist soola vedanud laevad( paadid). Siin laaditi need ka tühjaks. Laevad olnud kohalike meest endi tehtud. 1982.aastal leidsid Meremuuseumi töötajad Väikesest august vanu kalatõkkevaiu ja mastikiilusid, jälgi kunagistest soolalaevadest ei õnnestunud tuvastada. 1930. aastatel, kui Lepaaugu ja mere vaheline ühendus kinni kasvas, hakkas kalasaak oluliselt vähenema ning püüda võisid kõik kes tahtsid.
1970.aastatel hakati Lepaaugus kasvatama karpkalasid. Kalamaime lasti järve 1977. ja 1981.aastal. Kalade liikumist mere ja järve vahel reguleeriti truupregulaatori abil. Kuid looduse vastu ei saadud: järves elavad haugis hävitasid karpkalade järelkasvu. Praegu saab järvest püüda särge, ahvenat, haugi, järvelatikat , linaskit ja kokre.
Nullist leiad logiraamatuni jõudmiseks vajalikud numbrid.
Vihje: Rfvzrar chaxg: cbfg; grvar chaxg:äen xnathgn, ig. rfvzrar cbfg
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (6), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5Z78X
Logiteadete statistika:
86 (88,7%)
11
7
3
0
0
0
Kokku: 107
Täna vist valdas meid geopimedus, aga nullis olevatelt postidelt me edasisi vihjeid ei leidnud. Aga me läheme tagasi! ;)
esimest korda nägin momenti kui plats täitsa muguvaba oli. Sain rahulikult numbreid otsida. Aga se rahu ei kestnud kaua. Olin just järgmise punkti kätte saanud ja maastikku vaadates loobunud sinna minemast. Kui juba mingi vend sinna parkis. Nüüd logi kirjutades kaardilt vaatan, et hea oli, et ei üritanud.
Tulime siis siia ka õnne proovima ideaalset telkimiskohta leida. Nullis oli ikka täitsa hullumaja aga õnnex sain sealt nüüd tõdemuse et eelmine kord oligi info lünklikuks jäänud. Proovisime siis teise nurga alt ka sobivat kohta leida. Üks täitsa potensiaalne platsike isegi oli aga selline meretuul et... jõudsin ise veel vahepeal "õiges" lõpus ka käia, aga seal oli samuti selline muguuputus, et ei hakanud üritamagi. Plaan oli öösel naasta, aga kuna nac aega tagasi leitud telkimiskoht praagiti külma tuule tõttu ikka välja, siis lükkub see külastus jällegi kuhugi tulevikku. Saaga jätkub... ;)
Sattusime jällegi Keibu kanti telkima. 6htul kui mere ääres päikese merre sulpsatus vaadatud, pakkusin väjla et teen kerge s6rgi ja nopin "yhe" aarde. 10 mintsa sinna, 10 mintsa otsimist ja siis 10 mintsa tagasi, ehket veel normaalsel ajal tagasi. Plaan oli täpselt niikaua vettpidav kui j6udsin 7 minutiga kohale ja 5 minutiga leitud logitud. Nagu jäi isegi aega ylegi ja m6tlesin siis korra naabermultit ka piiluda. Piilumisest sai aga see nagu nende asjadega ikkatavaliselt kipub minema et nad eskaleeruvad. Mingisuguse info leidsin ja jagasin seda siis m6lemale vennale javaatasin kuhu täpp kaardil maandus. Ah et selline koht. Polegi ju nii kaugel. Kiire s6rk ja j6uan veel viisaka hilinemisega tagasi. Esimene takistus tuli siis sealt seda k6ige otsemat teed pidi proovides kui tee ära l6igati. Egas midagi proovisin uuesti suurema kaarega ja veel suuremaga ja veel suuremaga. Kaardil veel vaatasin et kummale poole looklevat takistust ta jääb ja ragistasin muudkui m66da metsa minna. Ka Karli logis nähtud kinnisvaraarenduse nägin ära. Vundamendi postid olid nagu hakataks pilvel6hkujat ehitama aga kogu see pealne osa oli juba osaliselt huumuseks muutunud. Kui siis oli veel ca 35m minna saabus karm reaalsus. Minu valitud kaardip6hi oli millegipärast just 35m v6rra nihkes ja sihtpunkt asus teisel pool. Jälle meenus Karli logi aga isegi seda purde laadset purret mis ei ole purre ei suutnud leida vaid s6na otseses m6ttes 3m vett millele järgnes selline kahtlane pinnas kus vahepeal nagu kandis ja järgnime hetk olin hoopis hargivaheni mudas. Aga mis seal ikka eks geopeitudes tuleb ikka igasugu asju ette :D J6udsin siis nulli ja nagu igati sobilik puu oli. Poleeritud oksade järgi tundus teine täitsa ronimispuu isegi olevat, aga ronisin mis ma ronisin kuid silma/näppu sealt kll midagi ei hakanud. Päikeseloojangust oli ka juba omajagu m66das ja valgusega ei olnud just kiita. Otsustasin otsingud katki jätta, kuna polnud enam kindel kas minu poolt leitud info ikka oli päris see mida mul tegelikult vaja oli. Murdsin siis m66da seda sama roppu teed pidi tagasi ja juba s6rgisammul laagri poole. Laagris vaadati mind kurja pilguga et mis sai 20 minutisest s6rgist. hoopis 1,5h kulus. Lapsed imestasid ka miks ma selline tont välja näen nagu oleksin korstnasse kukkunud. Ykski seljas olnud riideese ei jäänud puhtaks ega kuivaks. Tegelikult pyherdasin ennem laagrisse tagasi j6udmist veel kohalikus ojas et natukenegi puhtamaks saada. Muidu oleks vist kll sookolliks peetud ;D Jällegi seiklus missugune aga seekord kahjuks leiuta. Las ta siis marineerib ja ootab paremaid päevasid. Peitjale sellegipoolest tänud ;)
Ilmselge vale aeg otsimiseks. Esimeses punktis oli rahvast rohkem kui inimesi ja seega isegi ei püüdnud väga otsida.
Kui juba Keibu aarde juures mitteleidmisega algust sai tehtud, siis tegime teise sinise ka kohe ära. Siin läks ses mõttes kiiremini, et kogu plats oli püsielanike poolt hõivatud ja kuna null ka eriti paigal ei seisnud, siis ei hakanud seal autode vahel pikemalt luusima. Eks kunagi kehvemate ilmadega tuleb uuesti vaadata seda asja. Tänud juhatamast.
Kahjuks oli ilm liiga ilus ja kogu plats mugusid täis. Kahjuks ei saanud otsida isegi algust kogu selle kuivava pesu vahelt. Igal kahe puu vahel oli pesunööd ja kõikide autode uksed pärani lahti. Jätsin kahtlase mulje. Eks tulen koledama ilmaga tagasi.
Kui meie nullpunkti kohale jõudsme olid kõik juba koju läinud. Mingid numbrid leidsime ja tiirutasime ühtepidi ja teistpidi, mingit lambikest põlema ei läinud, külm oli ka sõitsime lihtsalt koju.
Väga korralik puhkekoht. Õnneks oli alguses ainult üks kalameeste auto ja nemad ei teinud meist asjagi. Saime siis esimese punkti ilusti kätte aga edasise jätsime teiseks korraks. Tegelik soov oli ju mööda mere äärt kolada. Suundusime siis Keibu luidetesse mitteleidma.
Päev otsa tegelesime korilusega (mustikad, pohlad, jõhvikad (natuke vara veel oli aga usun järelküpsemisse), seenesaak oli niru ehk ühe pannitäie lõunaks) ja ühel hetkel selgus, et kell 19.00 on vaja Laagris olla. Nii me seal alguses ära käisime aga nii julged kui eile olime ei tahtnud ka olla. Vaatasime siis tagasihoidlikult RMK kaarti kui meid peaaegu käsipidi objektini veeti. Eks meil veidi keeleprobleeme oli aga nad olid elektrikega juba harjunud. Kahjuks aega oli vähe aga eks kui teel maale on kollane täpp siis ma ise näen ka rohkem vaeva, et maale minna.
Veidi enne 0 - punkti jõudmist tekkis väike kahtlus, et miski ei ole õige. Sellal, kui meie mööda kruusatee auke logistasime, ulpis geps juba rõõmsalt järves. Ega ta sealt väga välja tulla tahtnudki. Pika meelitamise peale, siiski vedas end veest välja ja näitas: "Sinna! Kuskile." Saime peitjalt siiski oma kahtlustele kinnitust, et nulli me täna ei lähe, sest seal on ... Turistid!