Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tartu kirikute aardesari kutsub teid külastama erinevaid Tartu kirikuid. Mõned neist saavad just praegu katusele uhket vaskplekki. Mõned on just ilmalikust kasutusest vabanenud. Mõned peidavad end väikestes majades keset elurajoone, teised on uhkete tänapäevaste ehitustega pilku püüdmas.
Karlova koguduse sünniaastaks peetakse 1913. aastat. Loa ja õnnistuse kiriku ehituseks andis ülempiiskop 17. aprillil 1914. aastal. Kiriku nurgakivi sisse pandi tsinkkastike püha inimese säilmetega ja vaskplaat, millel seisis, et nurgakivi on pandud keiser Nikolai II valitsemise ajal 27. mail 1914 Riia ja Miitavi ülempiiskopi Ioanni poolt.
Kahekorruselist kirikut ehitati aastatel 1914-1918. Alumise kiriku altarid pühtiseti 1914ndal aastal. Peakirik õnnistati sisse 1918. a. 21. aprillil. Kiriku juurde kujunes välja 2 pihtkonda ja seetõttu peeti jumalateenistusi eraldi eesti ja vene keeles.
Kirik püstitati peamiselt annetuste toel. Tartu sai Liivimaa kubermangu arhitekti Vladimir I. Lunski kavandatud ruumika kahekorruselise, viie altariga ja erilise akustikaga kiriku.
Hoone välimuses ühinevad tervikuks historitsism ja juugendstiil, mis on unikaalne kogu Eesti arhitektuurimaastikul ja isegi Baltimaades. Kirikuhoone on alates 1997. aastast Eesti kultuurimälestiste riiklikus registris.
Kirik natsionaliseeriti 1940. a. Pärast teist maailmasõda nõukogude ajal Aleksandri kirik suleti. 1964. aastal tehti kirik seest tühjaks. Hoone anti Tartu ülikooli raamatukogule fondihoidlaks, 1984. aastast kasutas hoonet toonane Eesti NSV riiklik etnograafiamuuseum (praegune Eesti Rahva Muuseum) soome-ugri eksponaatide hoidlana, alumine kirikusaal anti ENSV ministrite nõukogu büroo otsusega adventistidele ja metodistidele ühiskasutuseks.
Kirik tagastati kogudusele 24. detsembril 2002. aastal.
Kiriku peaaltar taaspühitseti 2003. aastal Eesti apostlik-õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse poolt kõikide pühade Aleksandrite auks. Samast aastast kannab kirik ja kogudus nime Tartu Pühade Aleksandrite kirik ja EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kogudus.
Tartu Pühade Aleksandrite kirikus tegutseb aktiivne ja nooruslik kogudus. Teenistused toimuvad iga laupäeva õhtul ja pühapäeva hommikul, suurte kirikupühade korral ka nädala sees. Kirik on teekäijatele ja lihtsalt uudistajatele avatud ka igal tööpäeval kella 12–14[GP&Postimees]
NB! Väga suur mugude oht!
NB! Taga, mitte sees (aare pole veekindel)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.geopeitus.ee/aare/1591
http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/
https://tartu.postimees.ee/7602960/sobra-tanava-oigeusu-kirik-kutsub-kontserdile-ja-loodab-kogukonna-tuge
Aarde sildid:
lastesõbralik (6), lastekäruga_ligipääsetav (4), muguoht (2), vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC61NW8
Logiteadete statistika:
248 (94,7%)
14
31
8
3
0
0
Kokku: 304
Nägin karpi küll, aga päkapikuna jääb pikkust väheks. Tulen varsti lumivalgekesega tagasi et aare kätte saada.
Alguses läksin kirikuhoovi. Avastasin, et seal on hiljuti etendusi korraldatud. Klõpsisin mõned fotod ja panin tähele, et ka kiriku uks on lahti. Otsustasin võimalust kasutada ja sisse astuda. Seal käis aga miski jumalateenistus. Üksikud indiviidid kes seal olid, kuulasid arusaamatut juttu ja kummardasid kui jutlustaja kummardas. Minu jaoks on see kõik liiga veider ja astusin ukse juurest kiiresti eemale. Läksin parem aaret otsima. Käisin kõik postid läbi aga aaret ma küll ei tuvastanud. Ei tea kas mustal kardinal mis on nipukatega kinnitatud postide külge võib olla selles oma osa mängida. Kindel on igatahes see, et ühte õiget Tartu aaret tuleb vähemalt ühe korra mitteleida ennem nime kirja panemist. Kolmas järjestikune mitteleid siis juba. Päev ei tundunudki enam nii roosiline.
Peale 2h Aura veekeskuses müttamist polnud väga palju viitsimist enam sellise kuumaga aardeid otsida. TK7 juures oleme varem tulutult käinud aga seekord olid värsked leiulogid ees ja tulime ikka vaatama. Meie kahjuks toimus Jumala poolel grillpidu ja päikesevõtt, seega ei jäänud ootama kuni šašlõkk otsa saab või öö saabub ja tulime tulema.
Meie teine katse selle 1.5 / 1.0 raskusega aarde juures. Ilmselt hindasin meie võimeid üle, peab midagi kergemat proovima.
Aare jäi leidmata, vist olime liialt pea laiali otsas kirikut uudistamas. Uued koordinaadid aarde kirjelduses ajasid ka segadusse.
Ei leidnud, oli ka pime muidugi. Eks peab uuele katsele minema.
Kuigi olen aastakümneid olnud tartlane, ei ole selle kiriku juurde varem sattunud. Siht oli selge, kuna kiriku tornid sätendasid päikese käes sillani välja. Kiriku õuel sattusime kokku kirikuõpetajaga, kes tahtis meile mingit abi pakkuda. Noor mees ja rääkis kenasti eesti keelt. Poseerisime ja tegime pilte, kuni õu tühjaks sai. Uhke kirik. Aaret me ei leidnud. Meie 0 juhatas loogilisse kohta, kuid sealt leidsime vaid kõdulehehunniku. Otsisime läbi ka võsa ja aiataguse, kuid midagi huvipakkuvat silma ei hakkanud. Vähemalt on nüüd see paik külastatud.
Tänud siia kutsumast!
Meie seda tagasitõstetut igatahes ei leidnud, ei teagi miks...
Nullpunkti leidsin kärmelt, sai seal pildistatud ja lehti korjatud kuni lõpuks õnnestus peidupaika kontrollida aga aaret seal polnud. Hiljem konsulteerides varem leidnuga jõudsin arvamusele, et see rändama läinud kuna nullpunktis leidus vaid pisike plastmassist nänn.
Ikka ei leidnud. Ei saanud muidugi eriti otsida ka. Just siis kui kohale jõudsin, tuli sinna ka üks paarike, kes istus vastastoolile maha ja oli seda nägu, et nad kavatsevad seal olla kauem kui mina. Lisaks otsis üks poiss oma isaga maast kastaneid ja nihkusid mulle üha lähemale. Niisiis otsustasin järgmisel korral tagasi tulla. Selle kirikuga saab ikka üsna põhjalikult juba tutvutud.