Kui olin endas matemaatiku kinni pannud ja tööle pannud matemaatikaõpetaja-reziimi, siis lahendus kogu see õudus kiiresti. Õpetajana olen igasugu jubedaid vormistusi näinud ja pidanud sellest aru saama. Enda arvates tegin kõik õigesti, koordinaadid sain. Sõitsin kohale. Ei mingit aeda, vaid nõgesed. Ühtki geokuhja ka silma ei hakanud. Mõistatuse lahenduse olin ka maha jätnud ja kontrollida ei saanud. Eks tuli alla anda. Ma kontrollin oma lahenduse üle ja lähen tagasi. Ausalt, polnud ju väga raske.

Ilmselt olen liiga hea fantaasiaga ja sain valed koordinaadid. Kuna ma nende leidmisel ühtegi matemaatilist tehet ei teinud, siis jah, liiga suur see lootus ka polnud. Aga jah, kuna geokontrolli polnud, tuli ju ikkagi korra saadud tulemusel ära käia. Oi kus seal oli vahepeal ikka korralik maasturi tee, napilt ronisin oma pargikaga sealt läbi. Vahepeal oli ikka tükk-tegemist, et normaalsemale teele tagasi saada. Kusagile raba serva ma sattusin - kes ka satub, siis nüüd teab, et vist vale paik... või ma pimesikk...