Igavene teine

Lõpp-punkti asukoht sai mõni aeg tagasi 10m täpsusega ära määratud. Täna õhtul veeresin rattaga koha peale asja uurima. Tundus nagu kõik loogilised kohad said selles raadiuses üle vaadatud. Ebaloogiliste jaoks peab veel teine kord tagasi tulema :)

Mõistatus sai lahendatud kohe, aga esimesse punkti jõudsin alles nüüd. Veidi teadsin mida oodata, aga sealse info töötlemine vajas enne rohelist mitmeid valesid vastuseid. Lõpus muidugi ei osanud õiget kohta leida, eks teine kord.

Kui kodutööga läks lihtsasti siis vahepunktis mitte nii väga. Aeg on panna kirja mitteleid, sest täna käisin kohapeal kolmandat korda juba. Esimesel korral ei leidnud ma mitte midagi või no õigemini valesid asju millest ei lugenud midagi välja. Teine kord leidsin üles sinise aga oli pime ja sadas vihma, seetõttu ei olnud isu pikemalt edasi otsida ning mõistatada. Täna kolmandal korral jäädvustasin endale sinise ja otsisin väga pikalt punast aga minu silm sellele peale ei hakanud. Üks hetk ilmus välja parkimiskontrolör, mis märkis ära, et aeg auto juurde minna ning lahkuda.

Vahepunktis töllerdasime 6x6 minutit ja mitte muhvigi...pole enam mõtteid kah ja täitsa kass on peal.

 10 

Seewaldi aarde mitteleiu vahepeal tulime siia, teist korda. Sest aarde nimigi ütleb "igavene teine". Ma olin koolis ka sageli igavene teine. Nii kehalise kasvatuse tunnis pikkuse järjekorra seistes, nime pidi tähestiku järjekorras olles kui ka keskkooli spordivõistlustel. Esikohad hakkasid alles 11. klassis tulema. Siingi mängus on ikka ühel rohkem leide :-P
Eelmine kord ühe teise igavese teise teist punkti kammides ei leidnud me mitte midagi. Täna jäi peitja pandud sinine koheselt silma, impossiible, et see eelmine kord ka paigas oli. Punast ei leidnud seegi kord. Kui punase otsingutest siiber sai, ütlesin Marjele tema enda sõnadega "Lähme ära!". Esmakordselt elus ütlesin geopeitudes need sõnad mina, ise olen neid kuulnud vähemalt kümneid kordi. Reaktsioon oli minu jaoks üllatav - mitte midagi ei juhtunud :-D Alati on vastupidi olnud, tema ütleb ja vastureaktsioon on alati veel pikka aega täpselt sama nagu täna ;-)
Lahkusime siiski, et soojas toas edasi pureda. Nüüd on teise katsega roheline käes ja elu jälle veidikenegi ilusam :-)
Aitäh pähkli ja kenade tuttavlike kohtade eest Kadile ja Alole! Hea, et esmaleiujärjekorras seda lahendama ei pidanud, hiljem sai seda rahulikult normaalsel ajal teha.
Igavesti teie,
Igavene teine

Esimene katse - ei leidnud midagi või ei saanud asjale pihta :(

Ei leidnud.

 2 

Käisn siis mina ka alguspunktis ära, aga ei jäänud midagi kahtlast silma ja polnud ka kuskile suurelt graveeritud "Vaata mind, mina olen järgmise punkti vihje." Nii ma siis sealt tühjade pihkudega lahkusin. Muidugi võin süüdistada telefonis olevat gepsu, mille punkt jäi ilusti kõnniteele ootama terveks ajaks ja ei kavatsenudki sealt mulle järgneda.

 5 

Kolmas kord. Seekord siis juba lõpu juures. Ega need lõpu koordinaadid mulle vabatahtlikult gepsu karanud, nendega pidi ikka sigamoodi vaeva nägema, geokontrolli piinama ja lõpuks isegi esmalahendajalt veidi suuniseid saama. Ega ma rohelisest väga kaugel olnudki, teooria oli isegi õige, aga õige pisut jäi puudu.

No ja kui roheline ära tuli, siis sai ikka mõnda aega omaette vanduda, sest meie esimese päeva teravad kirved olid meid suisa paari meetri kauguselt aardest mööda juhatanud. Ja just seal aarde lähedal sai Mihkli ja Marttiga otsustatud, et tänaseks aitab ja lähme laiali. No säh sulle siis FTF’i, seisad aarde kõrval ja ei tea, et see seal on.

Aga see selleks, täna oli see päev, kus läksime noorgeopeituriga end eeldatavasti (igaveseks) teiseks registreerima. Pimedus oli jälle õnneks saabumas ja olud tundusid otsimiseks head olema. Aga siis hakkas jama pihta. Lähedal oli üks mugu, kes tegi seal järjekindlalt omi liigutusi. Siis sai ka tööpäev läbi, mistõttu tekkis mugusid juurde. Igatahes midagi me seal poleerisime, õiget kohta kahjuks mitte ja varsti hakkas meil külm ja tekkis koduigatsus. Bussiga tagasi sõites mõtlesime, et oleks pidanud vot seda teatud kohta hoolikamalt vaatama…. Oleks, oleks. Võib-olla varsti uuesti.

Välitöödel käidud, nüüd vajab veidi settimist.

Käisime alguspunktis uuesti mõtteid kogumas ning ühte kohta kirvetamas - tulemus null jätkuvalt. Kui hakatakse seda imeasja leidma, siis kunagi uuesti.

Käisime vahepunktis ja otsustasime seejärel veidi kirvetada.Seekord ei näkanud.Eks peab nüüd usinalt kodutööd edasi tegema.

No ei saanud muhvigi aru, kirvetamine ka ei aidanud.

 6 

Loodetavasti on vahepunkt sellises korras nagu ta olema peabki. Siis on tegemist selle aasta pingetpakkuvaima aardega. Mitte muffigi ei saa aru :) .

 11 

Tavaliselt ma suurem asi mitteleiu logija pole, aga kuna see aare võttis ikka korraliku osa mu päevast, siis ei saaks ma seda tegemata jätta. Alustame siis algusest. Aaret märkasin kell 10. Hakkasin siis lahendama ning umbes 7nda katsega sain vahepunktile teisena rohelise geokontrolli. Oleks ehk saanud ka esimese katsega, kui oleks hoolega läbi lugenud, mida täpselt vaja oli. Kuna kohe polnud võimalik vahepunkti minna, siis jõudsin sinna poole üheks. Algul olin minuti-kaks üksi, leidsin selle nö. "sinise" objekti ning siis tulid minu juurde ka Liivo ja Mihkel, kes olid juba natuke aega asjaga tegelenud. Otsisime siis koos seda "punast" objekti. Päris pikalt otsisime, kuni lõpuks käega viskasime ja läheduses olevaid võimalikke peidukaid uudistasime. Ka sealt ei tulnud tulemust ning poole kahe ajal läksime laiali. Mulle aga ei andnud asi rahu, lõpul ikkagi 0 rohelist kontrolli ning potensiaalne FTF endiselt mängus. Seega läksin pisut kaugemal asuvat minu arust ideaalselt sobivat punkti kirvetama. Lahkudes ka sealt tulemuseta, otsustasin natuke asjal laagerduda lasta. Aga mitte kauaks, sest kell 3 olin jälle vahepunktis platsis. Seekord stsenaarium juba kordus, "sinine" oli, aga "punast" mitte. 4 paiku tuli vahepunkti ka Matu, kellele selgitasin probleemi lähemalt, aga ka tema ei osanud suurt midagi peale hakata. Jäin jälle vahepunkti üksi ning otsustasin millegipärast taaskord kirvetada kohta, mis minuarust lihtsalt peab olema see õige. Jälle ei midagi. Jälle tagasi vahepunkti. Nüüd oli juba kell 5 saanud ja kohal olid Madis, Liis ja Iksid. Vahetasime asja osas mõtteid, aga jälle, ei jõudnud kuhugi edasi, kuna "punast" lihtsalt pole. Nüüd tuli umbes tunniajaline paus sisse ning kell 7, lootes veel midagi saavutada, läksime viimast korda Kaupo, Allani, Matu ja Arvoga vahepunkti. Tulemus kordub varasemaga. Ja läksime ka sinna minu kirvekohta, aga... pole vist vaja otsimistulemust selgitada. Jään samuti nüüd leide ootama. Multi teema sai juba peitja poolt korda. Mina palun veel ainult seda, et ehk peitja vaataks selle "punase" olemasolu üle. Sest praegu on mul tunne, et keegi on selle pihta pannud.

 1 

Alustasin otsimist üksi, varsti liitus minuga Liivo ja siis veel üks geopeitur, aga midagi peale sinise meil leida ei õnnestunud. Üritasime ka veidi kirvetada, kuid tulutult. Kokku veetsin objektil natuke üle kahe tunni.

 2 

No jah, lootsin siit pisikest FTF’i, aga ei midagist.

Algas siis kõik nii, et märkasin aaret suht õigel ajal, siis kui esimesed punased olid juba geokontrolli poolt väljastatud. Kiiruga lugesin mõistatuse läbi, suht ruttu jõudsin õige lahendi juurde, tegin igaks-juhuks mõned punased ja siis oligi, bingo!

Seejärel natuke kaalusin, et kas minna või mitte, aga “mitte” jäi tagaplaanile. Tormasin välja….vihm. Tormasin sisse tagasi ja võtsin peale oma vihmajope. Ülejäänu jäi kõik nii, nagu oli (viigipüksid ja kingad). Bussist jäin muidugi napilt maha. Sõites alguspunkti poole ja olles just-just kohale jõudmas, nägin GP lehel esimest punast lõpp-punkti kontrolli. Selge, keegi tegutseb. Väljusin ja nägin kohe, et Mihkel peidab ennast objekti taga. Ta olevat siin juba mõnda aega poleerinud. Näitas tulemust ja edasi nuputasime koos. Otsisime, nuputasime, pommitasime, aga ei miskit. Tarka mõtet ei tulnud. Oleks just nagu midagi puudu. Seejärel hakkasime me kirveid teritama. Kui need terariistad olid läikima ihutud, siis võtsime suuna sisse. Ei jõudnud 50 meetritki astuda, kui juba nina_telefonis noormees vastu kõndis ja otsejoones nulli suundus. Läksime siis järele ja rääkisime enda (puuduvad) mõtted ära. Otsisime kolmekesi veel koos natuke, teritasime uuesti kirved ja võtsime eriti suure perimeetri käsile. Aga kaua sa ikka jaksad, vihma kallas, kõik kohad juba märjad, külm ka juba vaikselt, mõtteid ka pole… Mina loobusin, sest aeg hakkas otsa saama. Teised läksid vist kuhugi kaugemale õnne otsima.

Küsimused aga jäid… Kas tegu on ikka multiaardega? Või hoopis mõistatusaardega? Kas maastik on ikka paigas? Kas meil jäi midagi kuue silma vahele?

 8 

Midagi sinist leidsime alguspunktis, aga rohkemat mitte. Maastik ei ole 1 ja kui see meie leitu oli asjasse puutuv, siis ei ole see ka multiaare, vaid mõistatus.